Kuue samba taga

Kuidas tagada, et tarkvarasüsteem oleks kasutatav, turvaline, seletatav ja emotsioanaalselt vastuvõetav ning mida ütlevad näited e-riigi teenustest, vanemaealiste digitaalsetest heaolulahendustest, nõudepõhisest transpordist ja autonoomsetest sõidukitest? Selgitusi jagab arvutiteaduste instituudi professor Kuldar Taveter. Küsib Madis Ligi.

Millised on uued ärimudelid, mis on mõjuisikupõhine majandus, mida tähendab persoonibränd ja kuidas see kõik mõjutab noort põlvkonda? Saates on persoonipõhise ettevõtluse programmi juhtja, turunduse nooremlektor Riina Tomast.

Kuidas käib probiootiliste haavakatete arendamine, mille eesmärgiks on luua uudsed haavasidemed nakkuslike ja krooniliste haavandite raviks ning pakkuda alternatiivset või täiendavat võimalust antibiootikumidele? Selgitusi jagab füüsikalise farmaatsia nooremteadur Oksana Gerulis.

Millised on eestlaste ja meie sugulusrahvaste sügistalvised kombed , nende ajalooline tagapõhi ning tänapäevane seletus? Saatekülaline on eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Madis Arukask.

Evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko uurib europrojekti raames kuidas tulevad erinevad taimeliigid toime tuleviku kliima tingimustes, olgu selleks sagedasemad vihmad või põuased suved. Vaatluse all on rohumaad Lääne-Eestis, Rootsis ning Põhja- ja Lõuna-Inglismaal.

Milline on olukord Lähis-Idas, kus on konfliktide põhjused ja millised on arengud ning mida näitab teadlaste koostatud raport suhtumiste kohta? Selgitusi jagab Aasia keskuse juhataja Elo Süld.

Millised on riigihankeõiguse aktuaalsed probleemid, mida arvavad teadlased ja praktikud, mis jäi kõlama äsjasel rahvusvahelisel konverentsil ning seisab riigihanke seaduse kommenteeritud väljaandes? Selgitusi jagavad majandusõiguse professor Mari Ann Simovart ja doktorandid Merily Rool ning Pilleriin Peedosk.

Millistele küsimustele peab vastused andma viieaastane südametervise geeniuuring, mis haarab 2 700 inimest ja mis on osa projektist TeamPerMed, mis aitab lähemale tuua personaalmeditsiini? Mikrofoni ees on rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.

Mida näitavad Eesti juhtide ja töötajate pädevuse uuringud, millised juhtimisvõtted toovad suuremat edu,kus on meie jaks ja kus lõks, kuidas aidata uuele järjele mahajääjaid ning innustada järgmist põlvkonda? Saatekülalised on majandusteaduskonna professorid Maaja Vadi ja Priit Vahter.

Kuidas saavad bioinformaatikud aidata kaasa terviseuuringutele ja haiguste ennetamisele, milliseid biopankade ning geenivaramute andmeid on juba kasutatud, milliste järeldusteni jõutud ning mida plaanitakse veel teha ja milline on rahvusvaheline tagasiside? Vastustega on eetris arvutiteaduse instituudi bioinformaatika kaasprofessor Kaur Alasoo.

Kuidas kajastub lõunaeesti keel Põlva kihelkonna perekonnanimedes, milliseid nimesid pandi, mis on nende eripära ja kui kaua on need püsinud ning millised nimed pääsevad Eesti perekonnanimede raamatusse? Mikrofoni ees on doktorant Kaisa Tammoja ja teadur Eva Saar.

Sarja 333.saade räägib sellest mis haigus on endometrioos, mille all kannatab hinnanguliselt 30 000 naist, kuid mis võib esineda ka meestel, mis sellega kaasneb, kuidas seda ravida, millised spetsialistid kuuluvad kliinikumis loodud töörühma ning mis toimub mujal maailmas? Selgitusi jagavad naistearst Helen Reim ja geneetika kaasprofessor Maire Peters.

Mis eas õpilasi haarab üleriigiline vaimse tervise uuring, kui kaua see kestab ning mida ja kuidas teada tahetakse, kuidas tõhustada objektiivset hindamist, tuvastada ja ennetada probleeme? Selgitusi jagab doktorant Elisa Kender.

Neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto sai Euroopa Teadusnõukogu viieaastase toetuse täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire uurimiseks ning uute diagnoosivõtete välja töötamiseks. Saade annab ülevaate hüppeliselt kasvanud probleemist ja Eesti geenivaramu ning teiste riikide biopankade andmete kasutamisest uute lahenduste leidmiseks.

Kuidas areneb õendusteadus, millised on inimeste ootused, kuidas on tagatud patsiendiohutus ja selle kontroll? Milles seisnevad eetilised probleemid, mida käsitlesid oma doktoritöös Ere Uibu ja Gerli Mõts.

Kuidas muudab keskkonna DNA kasutamine kalaliikide mitmekesisuse uurimist, mida annab proovidest välja lugeda, kui pikk on alanud projekt ja milline on rahvusvahelise koostöö ulatus ning meie teadlaste osa selles? Mikrofoni ees on tehnoloogiainstituudi teadur Kristel Panksep.

Kuidas kujunevad laste teadmised ja mälestused väljaspool lasteaeda ning kooli, kuidas saavad täiskasvanud neid mõjutada, millise kogemuse on andnud tavategevus ja koroonaperiood, mida näitavad uuringud meilning mujal maailmas? Selgitusi jagab psühholoogia instituudi kaasprofessor Pirko Tõugu.

Mis eas mehi kutsutakse osalema kõhuaordi patoloogilise laienemise sõeluuringu pilootprojektis, mida see endas kätkeb ja kui kaua kestab? Selgitusi jagab kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonna juhataja, professor Jaak Kals.

Kuidas rakendada liikumist ja sporti ühiskonnas oluliste protsesside mõjutamiseks ning toetada ühiskonna sidusust, milline on integratsiooniprojektide, igapäevaste tegevuste ja suurürituste osa? Oma tähelepanekuid jagab Narva kolledži nooremlektor Aet Kiisla.

Milline on kohapärimuse roll Eesti kaasaegsetes keskkonnakonfliktides, kes nende poole pöördub ja kasutab ning kuidas võib kohalikest keskkonnaga seotud arusaamadest ja hoiakutest tuge leida dialoogi loomisel ning konfliktide lahendamisel? Selgitusi jagab semiootika nooremteadur Lona Päll.

Mida näitavad huntide uuringud meil ja mujal maailmas, millised on probleemid, miks ei püsi hundid metsas ning kuidas saavutada looduslik tasakaal? Saatekülaline on zooloogia osakonna teadur Maris Hindrikson.

Milline on teaduse,tehnoloogiate ja tavapäraste arusaamade roll kestliku siirde elluviimisel ? Euroopa Teadusnõukogu toetuse pälvinud viieaastasest projektist teeb ülevaate kestlike siirete professor Laur Kanger.

Mis on praktiline eetika ja miks on see oluline? Saatekülaline on professor Kadri Simm, kes koostas sellesisulise käsiraamatu, mis pälvis aasta parima kõrgkooliõpiku auhinna. Näited tulevad Eesti elust.

Kuidas areneb turismiterminoloogia, mis sai eestikeelsesse terminikogusse ja kuidas seda kasutada? Selgituste ning näidetega on mikrofoni ees Pärnu kolledži turismiteaduste kaasprofessor Anne Roosipõld.