Juhtimine Juhtimiseta

5. hooaja lõpuosas võtame ette värskelt ilmunud Eesti Juhtimisvaldkonna uuringu ning meielikult lahkame teemasid, mis sealt silma jäid - tuleviku nimel elamine, juhtimine kui professionaalne oskus, pikaajaline eneseareng, järjepidevus. Toome sisse ikka ka kriitikat tänase juhtimislähenemise osas ja elame kaasa uuringus väljatoodud ning meiegi maailmavaadet toetavaid asju. Eks uuringute mõte olegi...

Sirje on üles ehitanud Rapla Riigigümnaasiumi mõttelaadi ja tõeliselt uudse vaimsuse koolis ning täna teeb ta seda Rae Gümnaasiumi juhina. Võtame teemaks, et mida saab koolisüsteem teha, et 20-30 aasta pärast tööjõuturul juhina töötavad inimesed oleksid tulevikukindlad. Tõdeme, et kuna tulevikku ennustada ei saa, siis parim mida teha saame on inimlikkuse, suhtlusoskuste ning sügava iseseisva toime...

Seekordne osa on täis väga paljusid erinevaid teemasid, mis said alguse küsimusest, et kuidas läheb. Alustame elu aktsepteerimisest ja tegelikkuse vastuvõtmisest, võtame jutuks aitamisvajaduse taga oleva tähelepanuvajaduse, puudutamata ei jää ka tähenduse leidmine töös ja elus ning tunnetest rääkimise vajalikkuse kahtluse alla seadmine.

Jutuks tuleb väiksematele ettevõtetele mõeldud osalise ning ajutise ajaga personalijuhi roll. Räägime sellest kuidas u 70% inimestest teevad vale tööd ja kuidas eneseväärtus on see, mida kasutades võiks jõuda töökohani, kus õhtuks on rohkem energiat kui hommikul. Võtame teemaks ka AI-le üleantavate teemade küsimuse, et kas ehk annamegi AI-le üle asjad, mida üldsegi polegi vaja teha? Tõeliselt vaja...

Margit on Naine, kes tõestab elaval kujul kuidas raha tagaajamisest olulisim on rahu ning kohalolu leidmine ning otsustada oma tugevusi (nt distipliini ja rutiinide austust) oma kasuks tööle panna. Margitiga räägime sellest, et kui pole ambitsiooni ja raha enam ei motiveeri, siis päriselt saabki motiveerida vaid rahulolu ja kohalolek. Jutuks tuleb ka balti organisatsioonide baltimüra, vajadus vähe...

Mis hoiab tagasi meie sisemist ja välimist läbimurret? Mille alusel teha samm-sammulisi muutusi soovitud edu suunas? Mis on kadedus ning kuidas kõik on süsteem, milles on lihtsalt omad mängureeglid? Neil teemadel arutleme sel korral inspireerituna mõistetest edu ning turvatunne ning sellest kas ja kuidas need koos käivad.

Persoonibrändingu ja sisuloome eksperdi ja koolitaja Kristo Olliga võtame ette sotsiaalmeedia müra teemad, uurime ridadevahelisi kavatsusi tööandjabrändingus LinkedIn brändisaadikute programmides ning räägime sellest kuidas info jagamisest on saanud enda perspektiivi jagamine. Tõeliselt huvitav ja sügavamaid kihte sotsiaalmeediapostituste taga avav episood saab kindlasti tulevikus ka Kristoga jätk...

Hoiak on juhi sisemine suhtumine, mis kujundab selle, millise tooniga ja milliselt kohalt tema käitumine sünnib. Näiteks võivad kaks juhti anda mõlemad tagasisidet, aga kui ühe hoiak on “ma pean su paika panema” ja teisel “ma tahan aidata sul kasvada”, siis tegevus on sama, kuid mõju inimesele ja kultuurile täiesti erinev. Kuidas ära tunda hoiakuid ja kuidas lugeda hoiakutega seotud mitteverbaalse...

Mida ja kas üldse teha kui meeskonnaliige on kasvanud juhist üle ning ka välised partnerid näevad juhti teisejärgulisena? Kelle jaoks probleem eksisteerib ja kui tegu on üldsegi probleemiga, siis mis tasandilt seda lahendama asuda.

Võtame ette pideva dilemma, et kumb tuleb enne - kas inimesed, kes peaksid alluma tulemuste saavutamisele või vastupidi? Teemad lähevad sel korral väga sügavale inimese arenguteemadesse, voorustesse ning ettevõtluse algpõhjustesse. Räägime plussväärtusega ettevõtlusest ehk hea tegemisest ning eetilistest valikutest inimeseks olemise allutamisel tulemuslikkusele.

Mis juhtub meie sees ja kust tulevad meie reaktsioonid kui plaanid ei õnnestu? Mida saame enda rahustuseks ette võtta ja kuidas seda olukorda oma kasuks pöörata? Kuidas välja saada rattast, kust plaanide mitterealiseerumisest tekivad uued plaanid ja kuidas see kõik keerleb ümber rahulolematuse ja ebapiisavuse uskumusratta.

Alustame episoodi arutlemaks selle üle, et mis on tunnustusvajadus, -nälg ja kuidas see meie käitumist mõjutab. Ja jutu käigus jõuame selleni, et kus jookseb vastutus midagi teisiti teha, kas selle eest saab tunnustust ja peaks üldse saama. Kui sisemine kaigas on paigas, siis ehk polegi enam tunnustus, mis meie sisemist lugu kinnistaks, oluline. Kui tunnistame ise end, siis pole tunnistust väljasp...

Sel korral võtame peale teemaks meie enda professionaalsed tegemised ning vaatame tiitlistest sügavamale põhimõtetesse, väärtustesse ja missiooni. Uurime, et mis meiega kokkupuute tulemusena võiks juhtuda ja kas me üldse tahamegi seda teha, mida teeme? Lõpus jõuame küsimuseni, et kui me midagi teha ei taha, siis kas see ehk ongi põhjus seda teha, mida teeme?

Aasta viimases osas vaatame peale trendidele, mida oleme märganud juhtimises. Võtame ette ka sisemised muutused meie enda sees, mis on meid edasi viinud, et tühjema lehena astuda 2026.aastasse. Muidugi ei jää mainimata AI, eesmärkide seadmine uueks aastaks, analüütilisus ja küpsus mitte vastata enam teiste inimeste ootustele ja eeldustele. Head mõttemaailmade uuendamist, milleks aastavahetus suure...

Seekordses saates on külas avaliku esinemise ekspert Anu Tähemaa ( corporatemaestro.com ), kellega räägime kõnelemisest, sõnumi selgusest, teadlikust ettevalmistusest rääkimisel. Tõdeme, et kõnelemine algab kuulamisoskusest. Tõstatame küsimuse, et miks peab samast asjast rääkima korduvalt ning ehk on selle taga hoopis oskus oma sõnumit teistmoodi üles ehitada. Ehitada üles nii, kus ühendatud on ni...

Seekordses osas võtame ette paljudele tuttava prokrastineerimise. Kus tsee tuleb, mis on selle sügavamad juured ja mis üritab end prokrastineerimise taga peita. Ning loomulikult räägime ka sellest, et kuidas end ja ka oma prokrastineerimist aktsepteerida ilma seda osa endas halvustamata.

Arutame koos kirjaniku ja dokumentalist Imbi Paju teemadel, et kust tuleb meie juhtimise pärand ning kuidas saada ühendust jõustava, julgustava ja loova juhtimisjuurega meie kõigi sees. Tõeliselt põnevas vestluses tuleb harivaid teadmisi ja praktilisi võtted, mis aitavad kanda hoolt iga organisatsiooni kui aia eest.

Mis vahe on kohanemisel, üleminekul, muutusel ja transformatsioonil? Kas tavapäraselt kasutatav muutumine on üldse õige termin ning kui sügavale viivad muutuse juured? Mis on meie olemuse sügav kiht ja kui räägime muutusest, siis kas muutub vaid näitlev pealiskiht või on meie sees olemus, mis ei muutu kunagi ükskõik kui palju väline keskkond seda soovib või vajab?

Võtame ette petturi sündroomi ehk meie sisemise loo, et olen oma saavutusi tegelikult teenimatult saanud ja et varsti keegi „avastab“, et ma polegi nii pädev, kui paistnud olen. Uurime selle tagamaid (eks ikka lapsepõlves) ja kuidas sellest lahti lasta läbi ajutisuse, tänulikkuse ning lahtiseostamise välisest. Petturi sündroom tööl on üks väga suur eeldus läbipõlemiseks ja ärevuseks.

Igal inimesel ja kultuuril on oma taju suhetes võimuga. Millised on isiklikud seosed selle taga, kuidas vähendada võimudistantsi või võib-olla hoopis suurendada. Kui lähedaseks üldse tasub minna. Uurime ka sõnade võim, võimekus, võimeline, saavutus, mõju seoseid.

Oled sa mõelnud, et kui palju on sinu sisetunne või intuitsioon, mida usaldad juhitud hirmust? Või ehk ei julgegi sisetunnet usaldada, sest hirm on, et see pole piisavalt mõistlik. Hirm võib olla peamine juht tööalaselt kui ka eraeluliselt. Suur osa ärimaailmast on üles ehitatud hirmule - hirmule kaotada klienti, raha, kasumlikkust. Mis on selle tulemused? Ärevus, läbipõlemine? Kas ja mis alternat...

5. hooaja avaepisoodis võtame teemaks unikaalsuse, igaühe erinevuse, kas ja kuidas see ära ununeb ja kuidas seda uuesti leida. Arutelus jõuame ka koostöö mõiste ümbersõnastamiseni ning meenutame tõsiasja, et mul ei ole midagi vaja, et olla ning mul pole midagi muud kui see, mis olen. 🎥 https://www.youtube.com/watch?v=6LKa3RZ2ttU

Arutleme teema üle, et kas me ikka peaksime seda õnne taga ajama pidevalt ja olema õnnelik? Ehk on hoopis küsimus muus seisudis - heaolus, rahus? Ja ehk on tõesti õnn otsuse küsimus nagu paha tuju on mõnikord lihtsalt kehv harjumus?

Räägime mõlema taipamistest juhtimise kohta viimasel nädalal. Ivar on tuvastanud, et kui oluline on tegeleda meeskonnas teadvustamata leinaga, mis juhib meeskonda vahel rohkemgi kui juhi juhtimistegevused. Reelika on tuvastanud, et kuidas sisemised standardid peaks suunama meie tegusid tagasitegemise või teisele inimesele õppetunni andmise osas. 

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas see mitte ei peaks olema esimene samm defineerida, et asuda tegema inimkeskset juhtimist? Väärtust saame luua vaid siis kui väärtustame iseend - kõigi oma inimlike aspektidega. Väärtust saame luua kui austame end ja seeläbi ka teisi inimesena.