Vaba Akadeemia

1808. aastal Altonast Tartusse kirjandust õppima tulnud Friedrich Georg Wilhelm Struvest saab rektor Parrot' abil 1813. aastal ülikooli erakorraline ja 1820. aastal korraline astronoomiaprofessor. Kuid juba enne seda viib ta Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tarvis läbi Liivimaa triangulatsiooni. Süües kasvab isu, ütleb vanarahvas ja see on õige ka Struve puhul. Ta kavandab suu...

«Mu esimene Vaba Akadeemia loeng 4. mail 2018. aastal oli pühendatud tollal oma seniidis säravale Kanada kliinilisele psühholoogile Jordan Petersonile,» ütles Hardo Pajula ja täpsustas: «Ma kuulasin 2017. aasta suvest 2018. aasta talveni Petersoni loenguid väga tähelepanelikult ja väga märkimisväärses mahus ning nüüd, kus mu huvi on mind Petersoni tõstatatud teemadelt edasi kandnud, tahan ma lähte...

Sei Shōnagoni «Padjamärkmed» (Makura no sōshi) pakuvad meile haruldast võimalust piiluda 10. sajandi Jaapani õukondlaste ellu ning uurida, mis toimus suletud uste ja sirmide taga. Keisrinna Teishi ümber tekkinud salong oli tuntud oma vaimukuse poolest – õuedaamidel jagus teravaid sõnu nii inimeste sobimatu riietuse, kehvade luuletuste kui ka kohmaka käitumise aadressil. See tuntud teos on omamoodi...

Tihtipeale kuuleme, et mingi asi on fakt, teine aga mitte. Hiljuti oli ka Riigikogus selleteemaline sõnavahetus, kus ükski osaline ei täpsustanud, mida ta fakti all mõistab. Kas faktid sõltuvad ideoloogiast või laiemalt maailmavaatest? Kas faktid sõltuvad keelest? Kas faktid võivad olla ainult tõesed? Nendel ja mõnedel teistel küsimustel peatutaksegi loengus.

Reedel, 29. novembril peab Mihhail Lotman Vabas Akadeemias kokkuvõtva ettekande Vene kultuuri mustade värvide loengusarjast. Muuhulgas tuleb juttu südamlikkusest, õiglusest, patukahetsusest, suuremeelsusest jt suurepärastest asjadest ja nende pahupoolest.

15. novembril on Vabal Akadeemial külas Kaarina Rein, kes kõneleb Tartu ülikooli identiteedist Rootsi ajal.

Oleme sügavas sõltuvuses fossiilenergiast. Planeedi soojenemine kiireneb ja otsime meeleheitlikult, kuidas võita aega sõltuvusest vabanemiseks. Kas ookeani sügavus ja avarus võimaldavad kliimasekkumist, mis annaks lisaaega?

Sada aastat tagasi, 1924. aasta jõulude ajal, algas Kohtlas Riigi Põlevkivitööstuses põlevkiviõli tootmine tööstuslikus mastaabis. Kui 1920. ja eriti 1930. aastate teisel poolel nägid Eesti poliitikud, et põlevkiviõli tootmine on parim tee Eesti ühiskonna rikkuse tõstmiseks, siis täna on valdav seisukoht, et põlevkivi ei saa olla Eesti rahvusliku rikkuse loomise aluseks ja selle väärindamine peab...

Sellel reedel, 25. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Kalle Kasemaa, kes räägib oma kogemusest tõlkijana. Loengus tuleb juttu raskustest, millega tõlkija on kokku puutunud ilukirjanduslikke ja filosoofilisi tekste eestindades. Tõlkeprobleemidest tuleb juttu keelerühmade kaupa: näiteid on nii indoeuroopa keeltest kui ka semiidi keeltest. Erilist tähelepanu pälvivad raskused, mida tekitab heebrea f...

Kui Euroopa sümbolismil olid kunstis peamiselt esteetilised eesmärgid, siis vene sümbolismis domineerisid filosoofilised ja müstilised voolud. Vladimir Solovjov, Dmitri Merežkovski ja Aleksander Blok ühendasid müstika historiosoofiaga ja ideega Venemaa erilisest saatusest.

Egüptomaania ehk hullus ja iha kõige Egiptusega seonduva järele on kestnud juba aastatuhandeid. Pärast Napoleoni sõjakäiku Egiptusesse (1798-1801) vallandus võimas egüptomaania laine, mille tulemusi näeme nii kujutvas kunstis, arhitektuuris, disainis kui tarbeesemetes. Uusi tõukeid selle nähtuse püsimisele andsid Rosetta kivi leidmine, mis võimaldas dešifreerida hieroglüüfid, ja enneolematute muis...

Sel reedel, 20. septembril peab Vabas Akadeemias loengu Mart Loog. Loengu teemaks on alkeemikute ja molekulaarbioloogide mõttelaad igavese elu koodi osas. Molekulaarbioloogia on avaldanud inimesele teadmise elu koodist. Bioinseneeria ja sünteetiline bioloogia on andnud meile meetodid, millega saame seda koodi muuta ja luua uusi organisme või terveid ökosüsteeme. Loengus vaatleme raku pooldumise ku...

Itaalia filosoofi Augusto Del Noce sõnul on Teise maailmasõja järgse epohhi kaks revolutsioonilist mootorit olnud stsientism ja seks. "Laiemas plaanis on meil stsientismi näol tegemist osaga utlilitaarsest ratsionalistlikust maailmavaatest, mis on olnud alates valgustusajastust meie de facto religioon. Radikaalne individualism on välja kasvanud just sellest kännust, sest kui transtsendents on...

Reedel, 23. augustil peab Vabas Akadeemias loengu Imar Koutchoukali. Seekordse loengu teemaks on poliitika, autoriteet ja legitiimsus islamis läbi selle ajaloo.

Reedel, 16. augustil on Vabal Akadeemial külas Meelis Friedenthal, kes tutvustab meile alkeemia lugu. Alkeemia kui teadus püüab ühendada terviklikuks süsteemiks kõik olemasoleva: elemendid, looduse, inimese, planeedid ja vaimse maailma. Ettekanne annab lühiülevaate selle kultuurinähtuse ajaloost ja uurimisest. Samuti puudutab loeng alkeemiat Eestis, nii varasematel aegadel kui ka tänapäeval.

Plinius Vanem (23-79 AD) on tuntud nii riigiametniku kui sõjaväeülemana, kuid tänapäeval hinnatakse teda kõige enam ajaloolase ja kirjanikuna. Pliniuse «Looduslugu» koosneb 37 raamatust, mis avavad looduse kõiki tahke astronoomiast kuni mineraloogiana. Neli viimast raamatut, millest ka täpsemalt juttu tuleb, sisaldavad ohtrasti viiteid antiikaja kunstile ning ka materjalidele ja tehnikatele, mida...

Norman Cohn oli Briti ajaloolane, kes väitis, et 20. sajandi kahe peamise totalitaarse ideoloogia – kommunismi ja fašismi – juuri tuleb otsida keskaegsete apokalüptiliste sektide seast. Cohni sõnul apelleerisid nii Stalin kui Hitler messianistlike liidritena oma rahvaste sügavale Piiblist ammutatud usule, et pärast ränka võitlust saab ajalugu läbi ning väljavalitud usklikud pärivad paradiisi.

Universumis on selliseid taevakehi, mis kiirgavad elektromagnetilise spektri raadio-, infrapuna-, ultraviolett-, röntgen- ja gammalainetes. Lisaks püüame neutriinokiirgust ja viimasel ajal ka gravitatsioonikiirgust. Loengus tuleb juttu sellest, kuidas see kõik käib.

Professor Pajusalu selgitab oma ettekandes, kuidas eri aegadel on erinevad keeled jätnud jälje eesti keelde, ning arutleb selle üle, kas eesti keelt saab pidada mitmejuureliseks keeleks.

Majandusanalüütik Peeter Koppel räägib riimidest majandusloos.

Sokrates ja viienda sajandi e.m.a. lõpp on aktuaalsed justkui iga ajastu jaoks: Sokrates oli pea kõigi hilisemate Ateenas tärganud filosoofiakoolide inspiratsiooni allikaks ja viienda sajandi lõpu Ateena ise oli sõjast kurnatud, vaevles demokraatia kriisis ning vaatas otsa uue ja tehnoloogiliselt aina keerukama ajastu tulekule. Kirjasõna ja proosa levis ning kreeka ühiskond liikus suulistest tradi...

1779. aasta võiks eesti kirjanduse ajalukku minna eesti luule aastana. Nimelt ilmus kaks märgilist teost, mille arusaamad luule ülesannetest erinesid ja mis viitasid eesti (kirjaliku) luule kahele konkureerivale arenguvõimalusele. Need olid Johann Gottfried Herderi (1744–1803) rahvalaulukogu «Volkslieder» («Rahvalaulud») teine köide, mis sisaldas eesti rahvalaule Herderi töötluses, ning Johann Fri...

Keele omadused mõjutavad paljuski ka poeetilise tekstuuri omadusi. Varieeruvus on folkloori olemuslik tunnus, mis mõjutab nii teksti, esituse kui ka folkloori kommunikatiivseid aspekte. Loengus vaatleb Mari Sarv regilaulutekstide sisu- ja vormitunnuste varieeruvust ja piirkondlikke erijooni.

Vandenõuseminaride sari jätkub teemaga «Ajaloo suurim vandenõu». Seekord pole jutt mitte ühest salaühingust, vaid palju laiemast, sajandeid kestnud «salaoperatsioonist», mille ohvriks me kõik oleme langenud. Kõnealune vandenõu tekkis 15. sajandil Itaalias, paljastati 19. sajandi Venemaal, kuid on siiamaani mitte üksnes elujõuline, vaid koguni valitsev.