Tähenduse teejuhid

"Loomulikult kerkivad meie ette rasked probleemid, kui me teeme näo, et me kujutame endast vaid masinaid ning meie teadvus pole midagi erinevat algoritmist. See tekitab ületamatuid probleeme, sest see on nii ilmselgelt vale ja piiratud arusaam. Kui me võtame omaks pisut küpsema käsituse ja jätame mehhanitsistliku maailmavaate maha, saame minu arvates paremini aru ka sellest, et me sõltume täiesti...

Tänases saates pöördume tagasi ainese juurde, mis tuli jutuks 42. vestlusringis koos Toivo Pilli ja Joosep Tammoga. Vahepeal on teema paraku päevakajalisemaks muutunud. H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Selles saates on plaanis rääkida rahva naerutamisest, eriti sellest, kuidas seda teevad britid. Vestluse lähtekohaks on Ingomari lavastatud lustmäng "Mitte praegu, kallis", mille autoriteks on Briti näitekirjanikud Ray Cooney ja John Chapman ning milles üht peaosa mängis Märt. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

See vestlus on pühendatud tšehhi päritoluga USA psühhiaatrile Stan Grofile. "Me vajame väga erinevat lähenemisviisi. Pelk sümptomite ravi või nende mahasurumine on väga vilets ravimeetod. Kui me ei küsi, miks haigus tekkinud on ja ei lähe selle algpõhjuste juurde, ei uuri seda etioloogilselt, siis on see sama hea kui katta palavikuga haiglasse tulnud inimene jääga. See oleks aga väga hoolimatu suh...

Selle vestluse lähtepunktiks oli Charles Eisensteini essee "Kroonimine" [1], mille eestikeelne tõlge jõuab peagi seltsi koduleheküljele. Charles Eisensteini klipp "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [2] on meie Piljardinurga [3] teine video. "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut, nad kõik kujutavad endast vaid varasemate trendide võimendatud vorme... Kõik n...

25. augustil salvestatud saate lähtekohaks oli Ameerika füüsikust David Bohmist (1917–1992) valminud dokumentaalfilm "Infinite potential"*. Sealt läks jutt peagi kvantfüüsikale laiemalt. Nagu Jaak veidi hiljem oma Facebooki postituses kirjutas, jõudsime lõpuks lohutava tõdemuseni, et kvantmehaanikaga on rakustes olnud meist palju targemadki inimesed. Head kuulamist! H. ------------------------- *...

25. augustil salvestatud saates oli jutuks saksa kirjaniku ja filosoofi Johann Gottfried Herderi (1744–1803) eelmisel aastal eesti keeles ilmunud suurteos "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast"*, millele kirjutas põhjaliku saatesõna Eva Piirimäe. Head kuulamist! H. ----------------------- * https://www.apollo.ee/motteid-inimkonna-ajaloo-filosoofiast.html Hosted on Acast. See acast.com/privacy for...

Selle vestluse lähtekohaks oli Tiidu raamat "Palveränd"*, mis räägib esimesest ristiretkest (1096–1099), sealt kandus jutt muidugi ristisõdadele ja õhtumaa ajaloole laiemalt. Jutuajamise lõpupoole (86. minut) jõudsime küsimuseni, kas selle verise ettevõtmise taga oli Kristus või antikristus. Täit selgust me selles päevakorrapunktis ei saavutanudki, aga see keskustelu ise oli minu jaoks väga huvita...

"Mis mind tema [Uku Masingu, H.P.] juures eriti köitis või paelus?" küsib Siiri Sisask endalt Postimehele antud intervjuus [1]. "Just seesama "kuristi kohal" mentaliteet," saame kohe teada ka vastuse. Kuristist kujunes meie kolmekõne keskne kujund. "Kurist on seesama metafüüsiline Abgrund, millest räägib Heidegger," haakus teemaga Ahto (18. minut). "See kurist on aga ka kogu lääne tsivilisatsioon....

"1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš". Bõkovi sõnul püüavad kõik...

Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat "Moodsa teaduse metafüüsilised alused" [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes'iga. Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake'i "Dogmadeta teaduse" vahendusel. Viimati nimetatud raamatule oli pühendatud "Tähendus...

"Üht teadmistevaldkonda küsitledes sain ma lõputu hulga täpseid vastuseid küsimustele, mida ma polnud esitanud: sain teada taevatähtede keemilise koostise, Päikese liikumistee Heraklese tähtkuju suhtes, liikide ja inimese tekkeloo, eetri lõpmata väikeste, kaalutute osakeste kuju, kuid minu küsimusele "Mis on elu mõte?" oli sellel teadmistevaldkonnal üksainus vastus: "Sa oled see, mida sa nimetad o...

2003. aasta juunis ilmus mul Keskussis intervjuu oma sõbra Andres Vanapaga [1]. Juku-Kalle pani usutluse pealkirjaks "Kaval-Hardo ja Vanapagan" [2]. Reedel kutsusin ma Juku-Kalle koos Jürgeniga EBS-i stuudiosse, et Vanapaganat veelkord hea sõnaga meenutada. Mina kohtusin Vanapaganaga esimest korda Kuku klubis – üllatus, üllatus! – millalgi 2000. aasta alguses, arvan ma. Mul meie esimestest kohtumi...

Mõte teha saade Caravaggiost (1571–1610) oli mul juba pikka aega. Sel kevadel tuli idee kutsuda temast rääkima Aapo Pukk ja Meego Remmel. Palavikuaja tõttu lükkus vestlus mitu kuud edasi, kuid 3. juulil õnnestus see siiski viimaks salve saada. Mul on selle üle tõesti väga hea meel – see oli vähemalt minu jaoks väga huvitav ja hingekosutav jutuajamine. Kohe saate alul päris Aapo minult, miks Carava...

Selle saate algtõuke sain ma Toivo Maimetsa möödunud talvel Vabas Akadeemias peetud loengust "Preformism ja epigenees" [1]. Sealtsamast pärineb ka saate pealkirja esimene pool. Nimelt olevat 20. sajandi üks kuulsamaid biolooge J. B. S. Haldane öelnud, et teleoloogia on justkui bioloogia armuke, "ta ei saa ilma selleta elada, aga ta ei taha ka, et neid avalikult koos nähakse." Käesoleva vestluse lä...

See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*. Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie va...

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalisd David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus. Saade raamatust "Moby Dick". "Moby Dick" on USA kirjaniku Herman Melville'i 1851. aastal ilmunud romaan, üks Ameerika romantismi tähtteoseid. Raamat sai nime ühe tegelase, valge kašeloti Moby Dicki järgi, keda teine tegelane, kapten Ahab, jälitab. Minategelane on Ishmael, vastne meeskonnaliige vaalalaeval Pequod. Hosted o...

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Anna Luik ja Miina Piir. Saade ühiskondlik meditsiinilisest nähtusest nimega koroonaviirus. Saates tuleb juttu hirmust, surmast ja kuidas selle kõigega täna indiviidi tasandil toime tulla. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Leo Kunnas ja Aivo Andresson. Saade Leo Kunnase raamatust “Sõda 2023”. Leo Kunnas ühendab selles raamatus ulmekirjaniku kujutlusvõime, halastamatu realismi ja detailitäpsuse, professionaalse operatiivohvitseri teadmised-oskused ning humanisti sõjavastase vaate üheks tervikuks. „Sõda 2023” on teos, mille eesmärk on panna meid mõtlema, mida ja kuidas teeksime,...

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Tõnis Arro ja Rünno Vissak. Saade Georg Orwelli raamatust “1984”. “1984″ on 1949. aastal ilmunud George Orwelli romaan (düstoopia) totalitaarsest tulevikuriigist. Eesti keeles ilmus ta 1990. aastal Elias Treemani (Tõnis Arro, Tiit Kusnetsi ja Rünno Vissaku kollektiivne pseudonüüm) ja 2002. aastal koos “Loomade farmiga” samas tõlkes autorite nimede all. ...

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk. Saade Eesti keelest Jüri Üdi luulekogu “Selges eesti keeles” valguses. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Tanel Tammet ja Toomas Trapido. Saade Gaia teooriast, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Peeter Espak ja Jaan Lahe. Saade zoroastrismist (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), ka masdaism, on vanim monoteistlik usund. See pärineb I aastatuhandest e.m.a Iraanist. Zoroastrism põhineb prohvet Zarathuštra (kreeka keeles Zoroaster) õpetustel. Ta reformis seda 6. sajandil e.m.a ja pani aluse ka zoroastrismi pühale raamatule Avestale. Hosted on Acast. See...

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Robert Kitt ja Mihkel Kunnus. Saade Nassim Talebist, kes on esseist, õpetlane, statistik ja endine börsikaupleja ning riskianalüütik. Oma kirjatöödes uurib ja mõtiskleb ta juhuslikkuse, tõenäosuse ja ebakindluse üle. Ta peab tähtsaks ennustamatuse osa elus. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Mihhail Lotman ja Mikael Raihhelgauz. Saade Vladimir Solovjovist, kes oli vene filosoof, luuletaja, publitsist ja kirjanduskriitik. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.