Tähenduse teejuhid

"Rooma kultuur on seega olemuslikult üleminek, ülepääs: maantee või ehk koguni akvedukt – veel üks Rooma kohaloleku käegakatsutav märk maastikul. Akveduktil on kujundina maantee ees muide see eelis, et ta kätkeb endas tasemevahe vajalikkust. Sellal kui maantee on seda parem, mida ühetasasem, pole akvedukt ilma languseta mõeldav. Täpselt samamoodi on rooma kultuuril oma läte ja oma suue, oma ülem-...

28. märtsil kutsusin ma endale EBS-i stuudiosse külla Jelena Skulskaja ja Ivar Tröneri. Mõlemad osalesid "Tähenduse teejuhtides" teist korda: Ivar vestles Alar Tamminguga meie seni kõige vaadatumas saates "Inimese lootus"* (#15) ja Jelena Juku-Kalle Raidiga sarja 21. keskustelus ("Teine tulemine"**).  Seekord kõnelesime mõlema asjaosalise soovil Anton Tšehhovist. Saate pealkiri lähtub Ivari 1...

Märtsi lõpus kutsusin ma stuudiosse Martin Ehala ja Peeter Helme, et vestelda nendega multikultuursuse kahest tähendusest. Ent juba keskustelu alguses veeres jutt veel avaramatele radadele. Jõudsime Martiniga üsna kohe järeldusele, et mitmekultuurilisus, kui seda peetakse eesmärgiks iseeneses, kujutab endast veel üht variatsiooni võrdsuse igihaljal teemal. Kümnendal minutil sekkus väga asjakohase...

Platon oli esimene feminist, kommunist, fašist, environmentalist... mis -istid meil veel on? See väide ei olegi nii ülepakutud, kui esmapilgul võib ehk tunduda. Kuivõrd platonistliku filosoofi Alfred North Whiteheadi (1861–1947) sõnul kujutab terve lääne filosoofia endast ääremärkusi Platonile, siis on kõik meie ismid ühel või teisel viisil sellest tüvest välja kasvanud. 25. märtsil kutsusin ma Ku...

Möödunud aastal Portlandi Ülikoolis korraldatud vestlusringis "Kas intersektsionalism on religioon?"* kritiseeris Helen Pluckrose parempoolseid selle eest, et nad kipuvad tihti ühte patta panema postmodernismi, marksismi ja intersektsionalismi. Vimmauuringute afääri käigus kuulsaks saanud Pluckrose'i sõnul vaatavad parempoolsed sel kombel mööda sellest, mis on tõeliselt oluline, nimelt kogu proble...

"Täna defineerib "Lääs" ennast liberaalse demokraatia ja inimõiguste kategooriates. Sellega tahetakse anda mõista, et eelmise sajandi totalitaarsed liikumised olid Läänele võõrad, kummatigi puhusid need liikumised elu sisse just mõnedele kõige olulisematele läänelikele traditsioonidele. Kui "Läänt" midagi defineerib, siis on selleks püüdlus lunastuse poole veel selles maailmas. Lääne tsivilisatsio...

Stepan Trofimovitš Verhovenski on üks Fjodor Dostojevski romaani "Kurjad vaimud" kesksetest tegelastest. "Rafineeritud ja üllameelne intellektuaal aitab pahaaimamatult kaasa nihilistlike suundumuste kasvule, mida esindavad romaanis Stepan Trofimovitši poeg Pjotr ja endine õpilane Nikolai Stavrogin, kes üheskoos tõukavad kohaliku sootsiumi kollapsi äärele," kirjutatakse ühes romaanile pühendatud lo...

7. veebruaril kutsusin ma Ahto vestlema Vabriku seminari*. Olen üritanud pikalt mõista, kus on õigupoolest meie erimeelsuste juured ja sel eesmärgil sai see veebruarikuine jutuajamine ka suuresti ette võetud. Pean tunnistama, et pärast ligi kahetunnist keskustelu jäi vastus pea sama kaugele, kui see oli olnud dialoogi alguses. Täpselt kuu aega hiljem tegin uue katse. Nüüd kutsusin juurde ka Varro...

lmar Vene kirjutab kohe oma raamatu "Pahustumine ehk Uusaja olemus" alguses nii: "Keskaja lõpupoole jõuti lõpetatud, püramiidliku maailmapildini: tipus trooniv jumalus läbib määrajana kuni mullani, alumisima ja raskeima elemendini välja, kõike hierarhilises korraldatuses allapoole jäävat. Uusaeg algab äratundmisest, et terviklus, mille loomisel alustatakse kõikemääravast ülimsusest, on kõigest sõn...

Minu käest on ikka ja jälle küsitud arvamust pensionite kohta. Ega ma ei oska sellistel juhtudel midagi paremat teha kui viidata oma viis ja pool aastat tagasi Postimehes ilmunud artiklile "Legend sambast", mis lõppes sõnadega: "Kui keegi üritab tõestada, et kuskil on olemas sammas, mis võimaldab keskmisel eestlasel viimased 25 eluaastat sambat tantsida, siis on see ühemõtteliselt halb. Kui me aga...

"Mistahes maa aluste õõnestamisel on neli staadiumi: demoraliseerimine, destabiliseerimine, kriis ja normaliseerimine", teab rääkida 1970. aastal läände põgenenud KGB agent Juri Bezmenov*. "Demoraliseerimine võtab aega 15–20 aastat. Miks just nii kaua? See on minimaalne ajavahemik, mille kestel kasvatatakse üles uus tudengipõlvkond." Selle aasta 13. veebruaril vestlesime EBS-i uues stuudios (:)kiv...

1936. aastal laulsid uuele põhiseadusele pühendatud pidulikule koosolekule saabunud Magnitogorski metallurgiakombinaadi bossid ja nende kutsutud külalised ürituse alustuseks üheskoos "Internatsionaali". "Kui nimetati koosoleku presiidiumisse auliikmetena valitud riigi tippjuhtide nimesid, tõusid kõik püsti ning lasksid valla tormilised ovatsioonid," kirjutab Princetoni ajaloolane Stephen Kotkin om...

Kaasahaaravas vestluses reaalsuse olemusest, milles osalesid ühelt poolt Tiibeti budismile spetsialiseerunud religiooniloolane Allan Wallace ja peamiselt kvantmehhaanikale ning kosmoloogiale pühendunud füüsik Sean Carroll, ütles esimene: "Tihti kuuleme küsitavat: kas mujal universumis leidub intelligentseid eluvorme? Vastus sellele kõlab nii: jah, Aasias leidub?"* Wallace viitas oma küsimusega asj...

21. septembril Tallinnas toimunud konverentsil "Psycherence 2018" ütles Colombiast pärit antropoloog Luis Eduardo Luna oma avakõnes: "Ma julgen väita, et animism on meie [st inimsoo, H. P.] ainus väljapääsutee."* See mõte jäi mulle pähe tiirlema ja detsembri alul kutsusin ma Kuku Raadio Tartu stuudiosse animismist ja psühhedeelikumidest rääkima Helle Kaasiku ja Anna Luige. Esimene neist alustas te...

"Aga mis oleks, kui inimese tegevust vaatleks selline võimas ja igavene olend nagu elekter, kes põhjavalgusel ratsutades tunneb mitte ainult inimese saamist ja sündi, vaid ka kogu maakera kihte ja koopaid, ilma et tal tarvitseks uurimusteks visata ainustki labidatäit mulda? Sellise olendi silmas oleks inimene arutum kui rohutirts või kui tuul, tuli ja vesi. Sest võib aru saada, kui purustatakse, a...

"Tammsaare ei taha mulle, eestlasele, pakkuda ei päriseestlust ega õiget isamaad. Ta ei taha, et ma läheksin ja Jägala jõe Tammsaarel... alla laseksin ja sood ära kuivendaksin... Ta tahab pakkuda, ma olen selles täitsa veendunud, ei vähem ega rohkem kui evangeeliumi, lunastust. Tema, vana vindunud skeptik," kirjutab Tõnu Õnnepalu oma suurepärases essees "Tammsaare kui eestluse alustekst/eestlase p...

See saade sai salvestatud juba oktoobri keskpaiku, nii et ta oli meil pikalt ootel. Ühest küljest seetõttu, et Leo Kunnas oli koos (:)kivisildnikuga eetris alles 18. novembril*, mistõttu siia tuli teha väike vahe. Ka aastalõpu meeleoluga poleks see vestlus vististi väga riimunud, sest seekord oli jutt tõesti karmil teemal. Me rääkisime nimelt USA ajaloolase Christopher Browningi raamatust "Tavalis...

Seekord tuli taas jutuks – nagu kevadhooajal eetris olnud seitsmendaski saates – Poola luuletaja Czesław Miłosz, kelle "Jahimehe aastast"* sai seltsi raamatusarja viies teos. Nagu kevadelgi oli üheks saatekülaliseks tõlkija Hendrik Lindepuu, nagu kevadelgi juhtus äpardus kaameraga, nii et Hendrikust ei ole meil endiselt liikuvat pilti. Erinevalt Jaan Unduskist jäi selles saates aga koos Hendrikuga...

Ingomar Vihmar on oma lavastatud "Surmatantsu" kavalehel kirjutanud: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavas...

Teise hooaja kümnendas saates tulime tagasi kohe sarja alguses tõstatatud teema juurde. Märtsis eetris olnud "Tähenduse teejuhtide" kolmandas vestlusringis osalesid teoloog Meego Remmel ja meditsiinifilosoof Andres Soosaar ning me rääkisime valu mõttest*. Seekord kutsusid Meego ja Andres endaga kaasa Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi professori Joel Starkopfi ning me pöördusime valu...

Selles vestlusringis olid mikrofonide ümber kolm meest, kelle elus on olulist rolli mänginud Prantsuse kirjanik Albert Camus*. Need olid siis filosoof ja laululooja Roomet Jakapi ning lavastaja ja raadiohääl Toomas Saarepera... no ja ma ise ka siis. Me alustasime juttu "Sisyphose müüdist" ja jõudsime sealt õige pea edasi absurdi, aususe, katku, surma, jumala, kuninga ja kuu juurde. Selle kõige juu...

Seekord olid mu saatekülalisteks Jaak Johanson, Urmas Kalla ja Celia Roose ning me rääkisime kitsamalt regilaulust, laiemalt aga muusikast ja sõnast kui elu kahest ehitusplokist. Kahjuks tuli tol reedel Tartu stuudios üks teine asi peale, sest juttu oleks meil sedapuhku jätkunud kindlasti kauemaks kui poolteiseks tunniks. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Väikeses juubelisaates olid mu stuudiokülalisteks kaks muusikut: Taavi-Mats Utt ja Reinut Tepp, kelle ühiste jõupingutuste tulemusena on saanud teoks uus varajase muusika festival "Tallin feat. Reval"*. Ma uurisingi oma vestluspartneritelt, mis neid selleks ettevõtmiseks ajendas, kuidas nad vanamuusikani jõudsid ja mis tähendus sel kõigel meile 21. sajandi künnisel võiks olla. Hardo P.S. Väikese t...

John Gray, kellele oli pühendatud meie kevadhooaja 14. saade*, on kirjutanud nii: "Milliseid õudusi Orwell ja Koestler ka parajasti ei kirjeldanud, ei jätnud nad kunagi lootust, et inimkonda ootab ees parem tulevik. Neile ei tulnud pähe, et ajalugu võib olla tsükliline, mitte progressiivne, nii et varasemate ajastute suuri heitlusi peetakse kasvanud teadussaavutuste ja tehnoloogilise võimekuse tau...

Selles saates oli esmakordselt stuudios kolm külalist, sest jutuks olid seekord lained kolmes erinevas keskkonnas. Okeanoloog Tarmo Soomere rääkis lainetest kui teoreetilistest konstruktidest ning nende avaldumisvormidest nii ookeanis, rannikumeres kui vannis. Talle sekundeerisid õhulainete organiseerija Erkki-Sven Tüür ja maalikunstnikust lainepüüdja Aili Vint. See oli tempokas ja mitmes mõttes h...