Raimo Ülavere: üks valik korraga

Tunnetest peab rääkima. Enese avamine on oluline. Vaja on minna enda sisse ja vaadata, kust need emotsioonid tulevad. Ja... selgub, et see pole alati hea mõte. Õigemini - mõnikord on see isegi päris halb mõte. Mis on aga tugeva ja pigem ebameeldivate emotsioonide korral parem viis olukorrast välja tulemiseks? Enese kõrvalt vaatamine. Endasse süüvimise ja kõrvalt vaatamise dilemmast räägingi. Lisak...

Tänapäeval on võimalik peaaegu kõike mõõta. Tänapäeval on võimalik pea-aegu kõike mõõta. Ja inimesel on loomupärane tõmme igatsorti mustrite ja korrapära järgi. Need kaks asja kokku pannes saame elu, kus efektiivsuse taga ajamine ja pidev optimeerimine on otsekui eesmärk omaette. Optimeerime tööd, optimeerime eraelu, optimeerime isegi suhteid... Küsimus ei ole selles, kas see on võimalik, vaid pig...

Töös kui elus tuleb ette olukordi, kus pannakse inimesed valiku ette: kas rääkida ebamugavast teemast või mitte. Ülekoormus, ebaõiglane tagasiside, tahaks anda ausat tagasisidet - aga võib-olla pole ajastus parim ja nii edasi. Rääkida või mitte? Valik igapäeva elus pole aga tegelikult "rääkida või mitte". Valik on "teha teadlik valik" või "proovida mööda vaadata". Vai...

"Ole rohkem kohal" on küll tore soovitus, ent üpris kasutu. Sest inimese tähelepanu suunamiseks on vaja oluliselt enamat kui abstraktsevõitu ootusi stiili "ole tugev" või "tee rohkem". Tähelepanu olulisim suunaja on keskkond, mitte tahtejõud. Ja tähelepanu on see, mis eelneb igale otsusele, mis sageli eelneb ka käitumisele ja mis mõjutab seda, mida ja kuidas teeme, erakordselt palju. Ent nagu sarn...

Oled sa enne olulist esinemist, võistlust, kohtumist endas kahelnud? Oled sa uut tööd või projekti vastu võttes mõelnud: ma ei tea, kas ma sellega ikka saan hakkama... Kui oled, siis oled heas seltskonnas - nii on teinud paljud, et mitte öelda enamik inimesi, kes on midagi ägedat korda saatnud. Mõõdukas nn petja sündroom on uuringutele ja kogemusele tuginedes nähtus, mis pigem aitab kaasa kui taki...

Miks me tunneme, et peame “arenema” iga hinna eest ja miks sellest on saanud kultuuriline norm? Ja miks müüakse meile - ja palju meist ka ostavad - uskumust, et kui sa lood nüüd selle ühe konkreetse harjumuse, võtad vastu väljakutse või vähemasti "saad teada, kes sa päriselt oled", siis muutub su elu kardinaalselt? Sa arened ja kasvad ja... Siis selgub, et kiireid häkke pole olemas, palju toredad...

Inimesel on ainulaadne supervõime - võime ajas rännata. Oma mõtetes. Selle võimekuse peamine ülesanne on aidata õppida minevikust ning proovida ette kujutada tulevikku. Nii veedabki keskmine inimene ligi poole oma ärkveloleku ajast kas minevikus või tulevikus. Ent see supervõime toob kaasa ka mõned mitte väga toredad kaasnähud. Eelkõige siis kui inimene hakkab liiga sageli ja liiga sügavale minevi...

Me oleme seda juba proovinud. Edasi lükkamine. Süüdlase otsimine. Või siis lihtsalt enneaegselt tegevuse lõpetamine, olgu selleks projekt, muudatus töökorralduses või maratoni jooks. Need kõik võivad olla märgid nn shit quit'ist ehk nähtusest, kus pea annab alla enne kui tegelikult oleks põhjust või kui keha on täiega läbi. Meil lihtsalt kaob usk. Miks ja kuidas see juhtub, kuidas seda ära tunda j...

Võib-olla oled kuulnud jutte väikestest võitudest, väikestest sammudest, protsessi nautimisest. Tuleb välja, et see pole ainult kaunikõlaline jutt, vaid sellel on ka teaduslik põhi. 2011. aastal tegid Theresa Amabile ja ta kolleegid mahuka eksperimendi, mille järeldus oli selge: töö kontekstis tähendab motivatsioon sõnasõnalt "Väikesed võidud iga päev olulises ja tähenduslikus teemas". Sellest rää...

Inimesed tulevad tööle organisatsiooni pärast ja lahkuvad juhi pärast. See levinud ütelus kipub olema aga müüt, kui vaadata seda, mis päriselus toimub. Tuginedes uuringutele on inimeste lahkumine enamasti kombinatsioon negatiivsest foonist ja positiivsest õmbest ehk uuest võimalusest. Proovitakse minna eemale stressist, ülekoormusest, mõnikord ka kehvast juhtimisest. Ent kui uut võimalust, valgust...

Kaasamine, koostöö, koos tegemine on populaarne, sellesse usutakse ja seda propageeritakse. Kas aga alati on mõistlik minna koos? Ehk uurisin, mida on teadusel öelda väidetavalt Aafrikast pärit vanasõna "Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui kaugele, mine koos" esimese poole kohta. Ja tulemus on, et teatud tingimustel on üksi minemisel on selged ja nähtavad eelised. Veel enam, toon välja ka rid...

Kui teha küsitlus, siis julgelt üle 90% inimestest on seda kogenud - kohtunud, koos töötanud, mõnikord ka koos elanud inimesega, kes viisakalt öeldes on raskesti talutav. Kellega koostööd teha ei saa ega õigupoolest tahagi. Ehkki võib öelda, et meie hinnangud on subjektiivsed ja ilu on vaataja silmades, on siiski olemas ka n.ö teaduslik kirjeldus inimesest, kellega on raske et mitte öelda võimatu...

Usaldus ei ole eesmärk, see on tulemusliku meeskonnatöö tagajärjel tekkiv nähtus, ütleb Amy Edmondson, Harvardi ülikooli professor ja ekspert koostöö teemal. Usaldust on kolme sorti, neist enim probleeme kipub tekkima nn emotsionaalse usaldusega ehk tundega, et mind (või sind) kasutatakse kurjasti ära. See kui inimene teeb ära selle, mida lubas ja on kompetentne mingis teemas, on ainult usalduse n...

Me tegeleme oma ideede müümisega iga päev. Tööl, kodus, sõpradele ja ka võõrastele inimestele. Organisatsioonipsühholoogi Adam Granti väitel hakkame aga seda tehes sageli käituma kas jutlustaja, poliitiku või prokurörina. Ma tean, kuidas ajad käivad. Või las ma näitan sulle, miks mul on õigus. Või ma tõestan sulle faktidega, et mul on õigus. Paljudel juhtudel nii jutlustaja, poliitik kui ka prokur...

"Jooksis lati alt läbi," öeldakse. Seda on juhtunud enamike inimestega. Kui inimene pingutab ja proovib kõvasti, aga tulemus tuleb alla tavapärase võimekuse. Selle nähtuse nimi on "lämbumine". Seekord räägin kolmest toredast teooriast, mis seletavad millal, miks ja kuidas meid see ebameeldiv nähtus tabab.

Inimesed küll igatsevad üksi olemist, ent selle hetke saabudes proovivad oma mõtetega üksi olemist vältida. Kuni selleni välja, et ollakse valmis endale mõõdukat elektrišokki andma. Ning see on viinud omamoodi paradoksini - vahendid igavuse, oma mõtetega üksi olemise vältimiseks on üha paremad, ent samas tunnevad inimesed end üha üksikumana. Kuni muutusteni isiksuse käitumistes - ekstravertsus ja...

Psühholoogilist turvatunnet peetakse üheks olulisimaks meeskonna tulemuslikkuse eeslduseks. Ent turvatunne ise saa olla eesmärk omaette - turvatunne on otsekui eeldus selleks, et meeskond saaks õppida ja seeläbi paremat tulemust teha. Kolm kõige kindlamat viisi turvatunde lõhkumiseks on aga hierarhia, "Kes on süüdi"? mäng ja teiste tagarääkimine.

Miks juhtub nii, et kui keegi käsib inimesel suitsetamine maha jätta, vähem tipsutada, tervislikumalt toituda või rohkem liikuda, siis inimese esimene instinkt on teha vastupidist? Miks tööl range kontroll ja rigiidsed reeglid vähendavad motivatsiooni ja miks ühiskondlikud piirangud võivad põhjustada proteste, isegi kui need on tehtud inimeste heaolu nimel? Selle nähtuse nimi on reaktsioonivastasu...

Kas inimesed päriselt ka õpivad vigadest, nii nagu enesejuhtimise juttudes räägitakse? Vastus on... et mitte nii väga. Täpsemini, õpivad, aga harva ja teatud tingimustel. Ning oluliselt enam õpitakse edu kogemusest kui vigadest. Sellest ja ühest kummalise võitu uskumusest, mis tegelikult takistab õppimist, räägimegi. Loe raamat Ajust, stressist ja perfektsionismist molutamise ja õnneni https://buy...

Üks isikuomadus või meetod või kontseptsioon võib lahendada pea kõik suuremad probleemid ühiskonnas, inimese elus või ka organisatsioonis. See uskumus on inimesi saatnud kogu ajaloo vältel ja kogu ajaloo vältel on see ka alati ekslikuks osutunud. Usk endasse, emotsionaalne intelligentsus, visadus ning palju muid teooriaid, mis tõstavad justkui ühe karakteristiku ülimuslikuks, on osutunud tüüp...

Lood on sageli mõjuvamad kui faktid, on üldlevinud teadmine. Ent miks see nii on? Inimese aju mõtleb lugudes, ta proovib teha keerulist lihtsaks ja informatsiooni lugudena esitamine on üks viis, kuidas seda teha. Igal heal lool on oma kindel struktuur, oma kindlad tegelased ja ka oma kindelsüzhee. Lugusid nii esitades käivituvad kuulaja-vaataja peas kindlad mehanismid, mille mõju võib olla nii...

Vau-efekt ehk hämmastus on tunne, mis teeb inimesi avatumaks, sõbralikumaks ja ka hoolivamaks. Kui näeme ja kogeme midagi suurt ja võimast, siis inimesed tunnevad hämmastust. Hämmastus ehk vau-efekt on psühholoogias omaette nähtus ning seda kogemust ja tunnet on võimalik igaühel teadlikult esile kutsuda. Ja eelkõige on võimalik seda kogemust proovida mitte ära rikkuda. Instagram: ⁠⁠⁠⁠https://www...

Me räägime palju tegevustest ja nähtustest, mis teevad meid edukamaks, targemaks, õnnelikumaks. Ja ometi on elu täis olukordi ja tegevusi, mis teevad meid lollimaks. Sõna otseses mõttes. Ehk on olemas reaalselt ja tõestatult olukorrad, kus meie intellentsus, kognitiivne võimekus teha otsuseid, luua seoseid kukub märgatavalt. Instagram: ⁠⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠⁠ Facebook:  ⁠⁠⁠ht...

Tagasiside on enamike inimeste jaoks negatiivse tähendusega, seda on mõõdetud ja selles pole kahtlust. Ent miks see nii on? Miks me võtame isiklikult, kui peaks õppima, miks me ignoreerime tagasisidet, isegi kui seal on midagi mõistlikku? Kuidas me tagasisidet vastu võtame on vähemalt sama oluline, kui mitte olulisemvsellest, kuidas tagasisidet anda. Kui keegi pole tagasisidet vastu, õigemini omak...

Vastutus on sageli katalüsaator, mis paneb inimesi midagi tegema. Ja samas saab ka vastutuse taga ajamisega minna liiale. Ülim vastutus on moodne termin, mis on üle suure lombi militaarringkondadest ka jõudnud. Ning tundub oma lihtsuses ja selguses ülimalt ahvatlev - võtta vastutus kõige eest, mis sinu elus toimub. Ent ülimal vastutusel on ka pahupool, alates selle sobivusest tsiviilühiskonda...