Ööülikool

See, mida meile vanemate, vanavanemate - eelnevate põlvkondade poolt on sisse harjutatud, või mis on meis salvestunud puha teadvustamata, on inimesiti küllap erinev, aga ühe rahva kultuuriruumis võib ühisosa olla üllatavalt suur. Mõtlekski kõva häälega, mis on need me igapäevaelu kombed, reeglid ja tabud, mida järgime. Või enam ei järgi. Kuidas meie tavad ja kombed erinevad või sarnanevad elades m...

„Suur osa kristlikust teoloogiast on meeste jutt teistele meestele,“ teab teoloog ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Täna parandame selle vea ja räägime vägevatest naistest religiooniloos. Juttu tuleb maailma esimesest naisest, kes juudi müstitsismi kohaselt oli hoopis Lilit, mitte Eeva, ja mõnevõrra hilisemast kangelannast: Maarja Magdaleenast. Saade on valminud koostöös Eesti...

Mida keelega teha saab ja tohib? Missugune on oma keel, kuidas teda armastada ja mitte karta? Kuidas keelelisi eripärasid kirjanduses kasutada? Aga kuidas neid tõlkida? Oma suhet keelega tutvustavad kolmes lühiloengus noored humanitaarid. Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Kristel Algvere mõtleb keelest kui kassipojast, keda ei tohi liialt räntsutada, et ta iseseisvaks ja elujõuliseks kasvak...

Muster, kiri, ornament on märk, mille kaudu midagi teada antakse ja ära tuntakse. Mustrite loomine võimaldab genereerida ning talletada kõrgemaid energiaid, luua kosmilist korda ja harmooniat. Kõnelen endasse talletunud mustritest; luuletustest, mis ühel või teisel viisil püüavad edasi anda öö olemuslikku salapära ja sellest tulvavaid tähendusi. Ööülikool tänab koostöö eest: Prima Vista kirjandusf...

Nagu majad, nii räägivad ka põõsad ja puud linna kujunemisloost, olles osa ajaloolisest ruumilisest keskkonnast. Nagu kunsti ja arhitektuuri puhul, nii on ka haljastuses oma ajastumoed — 19. sajandi lõpu liivatatud teedega "mõisapargi moodi" koduaiad, stalinistlikud paplialleed, 1950. aastate lõpu ja 60. aastate kiviktaimlad ja madalad okaspuuvormid, 1980. aastate eramu- ning suvilarajoonide kõrge...

Loovus on isiksuseomadus, mis avaldub erinevates valdkondades. See tähendab, et kõike saab teha loovalt, uuenduslikult ja isikupäraselt. Loovisiksused on sageli ise vastuolulised inimesed, kelle looming sünnib sisemisest valust. Aga on ka hetki, kus loomine on otsekui ilmutuslik vabanemine. Kui looming on loodud, peab looja sellega edasi elama, arvestama erinevate suhtumiste ja arvamustega. Suured...

Kuidas on raamatu tähtsus ja tähendus muutunud viimastel aastatel. Kas Gutenbergi ajastu hakkab otsa saama? Raamatutega kasvanud ja kujunenud põlvkond. Miks lugemine kui protsess on nii eriline ja oluline inimeseks kujunemisel? Miks on vaja lugeda ja kirjutada eesti keeles? Loeng on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid ja kõiki meie toetajaid. Muusika: Tõnu Kõrvitsa he...

Kunagi nimetas Maailma Tervishoiuorganisatsioon vaimse heaolu ühe kriteeriumina inimeste lootust elamisväärsele tulevikule. Seesama organisatsioon kuulutas depressiooni epideemiaks juba aastal 2017, pärast seda on olukord läinud ainult hullemaks. Kui füüsik Stephen Hawkingilt küsiti tema ootamatult pika elu lõpul, mis on tema elurõõmu saladus, vastas Hawking, et 21-aastaselt keerati ta ootused täi...

Piret Saluri ja Tiiu Relve räägivad sellest, kuidas nad tõlkimise juurde jõudsid, ning raamatutest, millel on nende elus eriline tähendus. Kuidas kirjutas Mika Waltari üheainsama suvega valmis "Sinuhe"? Milline identiteedikriis võib tabada tõlkijat, kes peab laveerima baltisakslaste ja eestlaste mälestuste vahel? Saade valmis koostöös Hiiumaa kirjandusfestivaligaja Tiina Maibergi. Muusika: Leroy A...

Maailmas on läbi aegade paljudes keeltes loodud lõpmatu hulk luuletusi, mis kõnelevad igatsusest. Kui palju meenub aga luuletusi näiteks kadedusest? Miks on mõnd tunnet palju kergem sõnadesse valada kui mõnd teist? Muusika: Helena Tulve "Silmaja", esitab Anna-Liisa Eller Saade on salvestatud Esna mõisas. Ööülikool tänab Esna mõisa häid haldjaid. Heli: Külli Tüli Heli: Taisto Uuslail  Toimetaja: Ja...

Ööülikooli loengus räägib Viivi Luik kirjaoskuse mitmetähenduslikkusest: lugemisest kui kunstist, lugemisoskuse ja kirjaoskuse tihedast seosest. Samuti on selles loengus juttu seesugustest mõistetest nagu poliitiline kirjaoskus ja südame kirjaoskus ehk siis inimeseksolemise kirjaoskus, mis on tihedalt seotud aumõiste ja inimväärikuse mõistega. Südame kirjaoskuse teadvustamise kaudu annab loengu au...

1944 on pöördeline aasta Eesti ajaloos ja kõigi eestlaste elulugudes: märtsipommitamine, Punaarmee sissetung, septembrikuine suur põgenemine... Aga meie seas on ka inimesi, kelle jaoks 1944 on sünniaasta. Üks neist on lavastaja Merle Karusoo, kes on aastaid tegelenud oma sünniaastakaaslaste elulugude kogumisega ja teab, mis neid inimesi ühendab. Sõna saavad ka Viljandi kultuurikolledži 2000. aasta...

Lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo räägib projektist „Kes ma olen?“, mille käigus osalejad õpivad tundma iseenda ja oma eellaste elulugusid ning jutustavad neist laval. Alates 1990. aastate lõpust on Karusoo seda projekti läbi viinud väga erinevates kooslustes: osalisteks on olnud näiteks Eestis elavad vene emakeelega lapsed, Narva elanikud ja Ida-Virumaa eesti keele õpetajad ning noored nä...

Tekstiilikunstnik Ave Matsin: „Oleme suurte ja kiirete muutuste keskel. Viimase sajandi pöörane tootmise ja tarbimise kasv on toonud meid maa taluvuspiiridele liiga lähedale. Olles süvenenud meie traditsioonilise esemelise kultuuri erinevatesse aspektidesse näen, kuidas pärandtehnoloogias kasutust leidnud praktikad saaks olla abiks tänaste probleemide lahendamisel. Loengus toongi mitmesuguseid näi...

Enne muusikaartisti karjääri on minu kireks olnud sotsiaalantropoloogia. Loengus tutvustangi paari Ghanas etnograafilise välitöö käigus kogetud olukorda, mis on oluliselt kujundanud mu arusaama muusiku rollist, nii pärimusse suhestumise kui meelelahutustööstuses toimetamise vaatenurgast. Lisaks kirjeldadan mõne eriliselt meeldejäänud esinemissituatsiooniga kaasnevaid aistinguid, emotsioone ja kont...

Meil on elada umbes 4000 nädalat, mis tähendab, et ükskõik kui produktiivselt või efektiivselt me ka ei tegutseks, enamik huvitavaid ja vajalikke asju jääb ikkagi tegemata, enamik põnevaid kohti külastamata, enamiku huvitavate inimestega tutvumata. Ehk oleks mõistlik FOMO (ingl. k. fear of missing out ) asendada JOMO- ga ( joy of missing out )? Viljandi kultuuriakadeemia direktor ja loovettevõtlus...

Jaan Einasto on öelnud: „Elu – see on aine pluss informatsioon.“ Kas see tähendab, et inimene on tehtud tähetolmust ja tähendusest? Kumb peale jääb, kas tolm või tähendus, ja kui kaua meie kodutäht neid mõlemat üldse kütta jõuab, sellest mõtiskleb bioloog, loodusfotograaf ja sääsesõber Urmas Tartes. Saade on salvestatud 2023. aasta juunikuus Õuerahva ülikoolis, Niiduveere õpipaigas. Täname Kaido V...

„Miski ja eimiski vahel“ tulevad hiina ja jaapani mõtteloo perspektiivist kõne alla mitmed märksõnad, mis kunstnik Sirja-Liisa Eelma loomingus on läbi aastate kesksel kohal olnud: tühjus, nähtav ja nähtamatu, peegel, kordus ja erinevus. Rupert Gethin võtab raamatus „Budismi alused“ kokku, kuidas selles traditsioonis räägitakse tühjusest: „Näha ühtegi dharmat [asja] eksisteerivat iseenesest võrdub...

Kirjanik ja muusik Lauri Sommer ja pärimusmuusik Lauri Õunapuu on kaks veerevat kivi, kes hoolimata kõigest koguvad järjepanu oma pinnale möödunud aegade sammalt. On seda vähem või rohkem, kui keegi kanda jõuaks, või on see midagi, mis maamehe takust kuube kaunistab? Vaagimist jagub, mööda jutuvestjate minade, lauluveeretajate ninade ning pärimuse jahtijate väljalastud tinade-pudina naginaid. Otep...

Kahaneva elurikkusega Maal peaks inimene elama ainult nii, et ühtlasi paraneks looduse seisund. Paljusid tehiskeskkonna probleeme – nagu näiteks õhureostust – ei pruugi me aga õieti tajudagi, kuna need on evolutsiooniliselt liiga uued. Muutust takistab ka kultuur: unistus isiklikust, ümaraks pöetud eramaja-iluaiast on põline, aga tõhusama elurikkuse-võrgustiku saaks luua hoopis tihedas linnas. Evo...

Filmirežissöör Anna Hints on hea näide sellest, et kui kuulata oma südame häält, siis varem või hiljem loksuvad asjad paika. Julgus eksida loob võimaluse suurele õnnestumisele. Julgus käia oma rada, olla Euroopa indiaanlane siin kaugel maanurgas, kus inimesed räägivad kummalist keelt, kus mõeldakse teisiti, kui Suure maailma kaanonid ette näevad. Perifeeria, mis pulbitseb uutest ideedest, kus suit...

Matemaatik ja arvutiteadlane Kristjan Korjus vaagib tehnoloogia arengu rolli selles, kuidas inimene iseennast määratleb. Ajal, mil tehisneurovõrgud tegelevad teksti- ja pildiloomega ning läbivad üha edukamalt kõiksugu lõpueksameid ja sisseastumiskatseid, paistab üha vähemaks jäävat seda, mida saab pidada inimesele ainuomaseks. Tundub, et oleme eksistentsiaalses kriisis. Aga kas see ongi nii paha?...