Loomaarst taskus

Seekordses taskuhäälingus räägime Laura Kiirojaga, kuidas koerad on võimelised lõhna abil ära tundma posttraumaatilise stressihäirega inimese algavaid paanikahooge, mälupilte ja teisi stressi tekitavaid sümptomeid. Samuti sellest, kuidas seda oskust rakendada posttraumaatilise stressihäirega inimeste abikoerte treenimisel.

Vestluses tutvustatakse ka põgusalt TLÜ mikrokraadi, mille eesmärk on anda laiapõhjalised teadmised inimeste ja loomade suhtlusest ning vastastikmõjus. Samuti ka enim lemmikloomadena peetavate loomade tajudest, käitumisest ja heaolust aga võimaldada ka väljaõpe inimestele, kes tulevikus soovivad töötada inimeste ja loomadega.

Tänases podcastis „Loomaarst taskus“ räägime dr. Katrin Mägiga mõningatest lemmikloomade ravitoitudest, mida kasutatakse erinevate haigusseisundite puhul. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Kui leiad omapäi jäetud lemmiklooma, püüa teda aidata ja omanik leida. Selles saates arutletakse, mida täpselt teha, et olukoreda lahendada. Saate külaline on Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Fantaseerime, mis juhtuks, kui maakeral ei elaks üldse inimesi. Kas loodus tunneks end paremini? Igal juhul on selge see, et loodusel ei ole meid vaja. Meil loodust aga küll.

Lemmikloomad söövad seda, mida inimene neile annab. Vabalt liikuv kass muidugi täiendab ka ise oma menüüd, aga tubane kiisu ja kodukoer peavad leppima meie maitse-eelistustega. Millest need sõltuvad ja kas ka loomade vajadusi alati arvestavad? Külaline oli Maaülikooli söötmisteaduse õppetooli õpetaja Tiia Ariko. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

"Kassiuputuse" podcastis oli külaliseks Anni Anete Mõisamaa Varjupaikade MTÜ-st.

Kevadel varitsevad lemmikloomi mitmed ohud: rästikuhammustus, kuumarabandus, mürgistused taimede või keemiliste ainetega, puugid, mesilased jne. Selleks, et oma looma kiiresti aidata, peab säilitama külma närvi ja hindama olukorda. Tõsisemate kahjustuste korral tuleb pöörduda võimalikult kiiresti loomaarsti poole. Oma loomaarsti kontakttelefonile lisaks võiks olla käepärast ka ööpäevaringselt abi...

Lemmikute närvihaigustest. Krambilaadsed episoodid võivad tekkida väga erinevatel põhjustel: mürgistused, neeru- ja maksahaigused, elektrolüütide tasakaalu häired, madal veresuhkur, südamehaigused, aga ka erinevate aju haiguste tagajärjel nagu peatraumad ja kasvajad või idiopaatiline epilepsia.

Pidevalt kasvav huvi ja kindlustatud koerte-kasside arv näitab, et inimesed ise on aina agaramad omale lemmikuid võtma ning on samal ajal lemmikutega seotud riskidest ja neid ähvardavatest ohtudest teadlikumad.

Suur hulk Euroopa riike (Eesti sealhulgas) reageeris väga operatiivselt sõjale Ukrainas ning muutis lihtsamaks lemmikloomadega riiki sisenemise tingimused. Nüüd lubatakse maale ka neid loomi, kel ühtegi dokumenti kaasas pole.

KOERA- VÕI KASSIOMANIK, KAS SINU LOOM ON VAKTSINEERITUD? Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) andmetel esineb marutaudi rohkem kui 150-s riigis ja sellesse ravimatusse haigusesse sureb iga 10 minuti järel mõni inimene. Üle 50 000 inimese aastas. Need on enamasti lapsed Aasias ja Aafrikas, kuid ka inimsurmasid esineb üle maailma N: lähiümbrusest viimati 2019 aastal Norras ja Lätis. Mõlemad inim...

Mis tegevused võtab ette oma päevadel ja öödel rahvusloom hunt? Sellel teemal aitab arutleda zoosemiootik Laura Kiiroja. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine

Arheoloogilised leiud räägivad, et veterinaarseid protseduure võidi sooritada juba 3400 -3000 aastat enne Kristust. Legend Hiinast aga räägib, et Fusi nimeline valitseja on juba 10 000 aastat tagasi nõudnud oma alamatelt loomade eest hoolitsemist. Kuidas ja kuhu on see teadus tänaseks jõudnud Eestis? Seda kõike ja rohkem veel kuuled sellest episoodist

Räägime kasside käitumisest, mis inimest häirib. Mõnel juhul võib see olla tingitud stressist. Kuigi kassi stressi pole lihtne ära tunda, saab hoolitsev omanik leida lahenduse, et kass saaks stressiallikaga normaalselt koos eksisteerida või muuta looma suhtumist stressiallikasse. Sellel teemal aitab arutleda zoosemiootik Laura Kiiroja. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Koer ja kass on inimesega koos elanud tuhandeid aastaid. Koer on selle aja jooksul mitmeid kordi muutnud nii oma välimust, iseloomu kui otstarvet. Kass on ikka kass - müstikaga ümbritsetud väike kiskja. Tänapäeval peetakse mõlemaid peamiselt seltsilistena. Kuidas nad läbi ajaloo keerdkäikude sellise staatuse on saanud, räägime aasta viimases taskuhäälingus folklorist Marju Kõivupuuga. Saadet juhib...

Lemmikloomadele toidu valimine on omaette kunst. Kas koerale sobib anda ainult liha? Miks kass süsivesikuid ei armasta? Kas tasub oma lemmikud vegandieedile panna? Seda kõike ja rohkem veel kuuled sellest episoodist.

Käes on aeg, kui paugud ja vilinad hirmutavad koeri. Paljud koerad lausa kardavad saluuti. Mida teha, kui „lahing” läheneb?  Loomaarst Tiina Toomet jagab koos saatekülalisega nippe, kuidas lemmikut rahustada ja võimalikku põgenemist vältida. KÕIGE TÄHTSAM: ole ise hästi rahulik.

Movember võiks olla ka kassikuu, mil pööratakse rohkem tähelepanu kasside tervisele. Statistika järgi viiakse koeri kaks korda tihedamini loomaarsti juurde kui kasse. Kass ei taha minna ja ega omanikki pahatihti märka õigeaegselt kassi haigust. Oluline on: 1. Vaktsineerimine – kassipoega vähemalt kaks korda kasside viirushaiguste ja üks kord marutaudi vastu ning korrata seda aasta pärast ja sealt...

Täna räägime suurtest loomadest ja täpsemalt lehmadest. Suurlooma arst on nagu perearst, kes ravib nii väikseid vasikaid kui ka suuri lehmi. See on kindlasti üks maailma toredamaid ameteid. Lehm ei räägi, mis tal viga on, aga me peame oskama lugeda tema kehakeelt. Täna on loomaarst ka osaliselt inimese tervise eest vastutav, kuna me seisame hea loomade tervise ja selle eest, et piim, liha ja munad...

4. oktoober on Loomakaitsepäev. Rahvusvaheliselt World Animals Day, mida hakati tähistama loomade kaitsepühaku Asisi Fransiscuse mälestuspäeval. Algatajaks künoloog Heinrich Zimmermann. Loomade kaitsmise ajalugu praeguse Eesti territooriumil ulatub aastasse 1861, mil Liivimaa kubermangus asutati Loomade Piinamise Vastu Võitlemise Selts. Vanim loomakaitseselts Eesti kubermangus asutati 1869. aastal...

Täpselt nii, nagu kasvab tõukoerte arvukus ja huvi nende vastu, kasvab ka koerte seas ringlevate pärilike haiguste osakaal. Kas oleme endale armsaks saanud koeratõud tegelikult haigemaks aretanud? Tiina Toometiga on teemat arutamas Pärnu Väikeloomakliiniku arst ja Kennelliidu Teadus ja Aretus Nõukogu liige dr. Marti Lasn. Head Kuulamist!

Selles „Loomaarst taskus“ episoodis on Tiina Toometil külas Eesti Kennelliidu volikogu liige Maris Siilmann, kellega tuleb juttu koeratõugudest ja sellest, mis puhtatõuliste kutsikate aretuse tegelikult kalliks teeb.

Selles episoodis vestleb loomaarst Tiina Toometiga Eesti Väikeloomaarstide seltsi president Julija Abram. Räägime, kuidas EVS üldse tekkis ja millist rolli see täna lemmikute heaolu tagamisel mängib. Samuti tuleb juttu kiibistamisest ja sellest, kuidas loomaomanikel ununeb sageli üks oluline tegu, mis kiibistamise olulisuse tagab.