Keelesaade

Mika Keränen: "Soomes on ju kohe inimesest kuulda, kust ta on pärit."

Peeter Päll: "Teatmik on üks osa Eesti Keele Instituudi keeleinfosüsteemist, mis on jagatud kaheks: üks osa on sellest Teatmik ja teine osa on Sõnaveeb."

Eestiukrainlanna Katja Novak: "Lodjapuu tähendab seost isamaaga ja seost põlvkondade vahel, lodjapuu on julgus ja murdumatu vaim."

Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson: "Meie magistrandid kaitsevad oma töid alati eesti keeles!" Riigikaitsevaldkonnas on Reet Hendriksoni sõnul eesti keele tähtsust teadvustatud.

Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog Reet Hendrikson: "Ühtse mõistmise jaoks on võtmetähtsusega haridus". Saates on juttu sõjanduse oskussõnavarast ja kõnekeelsetest väljenditest.

Eesti keeletehnoloogia rajaja ja esimene keeletehnoloogia professor Mare Koit: "Keeletehnoloogia areng on väga kiire ja tekib tõesti tunne, et piire ei ole!"

Lvivi ülikooli lektor Heinike Heinsoo: "Ukrainlased, kes on tulnud, võivad olla venekeelsed, aga see ei tähenda, et nad on venemeelsed". Me peame Heinike Heinsoo sõnul olema valmis, et on vaja venekeelseid õppevahendeid eesti keele õppimiseks.

Fenno-Ugria Asutuse nõuniku Jaak Prozese sõnul on soome-ugri rahvaste teadvustamiseks maailmas olnud olulised ka Eestis välja antud postmark ja soome-ugri rahvastele pühendatud 2eurone käibemünt.

Jaak Prozes: "On väga oluline, et Venemaa ei hakkaks teostama oma sisereformi haldusüksuste suurendamiseks, mis paneks kahtluse alla soome-ugri autonoomsete vabariikide olemasolu." Siis kaoks Fenno- Ugria nõuniku Jaak Prozese hinnangul seegi, mida praegune autonoomia siiski veel võimaldab.

Peaaju gümnastika – nii nimetati algusaastatel nuputamisülesandeid. Millal ilmusid ajakirjanduses esimesed nuputamisülesanded? Millal ilmus esimene ristsõna- oli see aastal 1925 või kogunisti juba 135 aastat tagasi?

Küsimus: "Mis on naljakas?" Vastus: "Et ema elab isamaal ja isa räägib emakeelt." Kuidas seletab selliseid küsimusi ja vastuseid Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid?

Direktor Arvi Tavast: "Arendame oma keelt ja laseme tal areneda kui elusal organismil selleks, et meie keeles saaks edasipidigi kaitsta doktoritööd eesti keeles, valitseda riiki ja pidada eestikeelset kõnet Euroopa Parlamendis."

Arvi Tavast: "Terviklikku vastust küsimusele, mis on meie jaoks keelekorraldus, pole viimase paarikümne aasta jooksul keegi isegi üritanud anda."

Keeleteadlane Heli Laanekask: "Ta kujundas välja niisuguse huvitava vahekeele, mis oli eesti ja soome keele vahepealne. Kõik, mis ta oma sõpradele kirjutab pärast esimest laulupidu, kõik on selles vahekeeles."

Heli Laanekask: "Ka soome keele vastu tekkis Lydia Koidulal huvi lapsepõlvekodus, sest Jannsen oli juba noore mehena korra Soomes käinud ja siis kui ta lehemeheks sai, siis ta avaldas Soome kohta aeg-ajalt teateid "Omalt maalt" rubriigis."

"Kui oleks ometi taibanud õigel ajal küsida," mõtleme sageli siis, kui on juba liiga hilja. Lahendus on olemas: pangem mälestused kirja, et lastel ja lastelastel oleksid mälestused võtta, kui huvi tekib! Folklorist Mare Kõiva räägib saates sellest, kuidas ja kelle jaoks kirjutada mälestusi ja kas mälestuste kirjapanemisel on ka tabuteemasid.

Askur Alas: "Suuline sõna oli kõige olulisem, sellest ka muinaspõhja luuletajate- skaldide tähtsus kuningate õukondades, igal kuningal pidi olema 1 või mitu skaldi."

Askur Alas: "Ragnarök ei ole seotud nimega Ragnar - Ragnarök on usundis kirjeldatud maailmalõpp, samas kui Ragnari saaga räägib oletatavasti päriselt elanud isikust ja päriselt elanud isik ei saa samal ajal osaleda müütilises maailmalõpu lahingus."

Peeter Päll: "Diglossia klassikalisel kujul meid ei ähvarda, seda eeskätt tänu ajalooliselt väga heale kirjaoskusele, 1930. aastatel viljeldud pragmaatisele keeleoskusele ja 1980. aastatel uuesti juurutatud põhimõttele käia keelemuutustega kaasas."

Priit Ennet: "Tegelikult ma natuke nuputan ka neid sõnu, kui ma teadusuudist ette valmistan, siis mul on ju aega mõelda, kuidas mõtet väljendada!"

"Sildikeel kajastab meile hästi olukorda, mis riigis valitseb," ütleb keeleteadlane Ilona Tragel. Tema kolleegi Külli Habichti sõnul näeme tegusõna hoolima tihedama kasutamise pealt, et hoolimine ühiskonnas suureneb.

Ilona Tragel: "Riik võiks mõelda keeleliste valikute peale, millistega oma kodanikele sõnumeid vahendada." Külli Habicht: "Teavitussildid on väga tänuväärne materjal keele uurimiseks, see on keel tema tegelikus kasutuses ja peale kauba veel ühiskonna teenistuses."