Keelesaade

Kapten Rein Raudsalu: "Merendus areneb väga kiiresti ja seetõttu tuleb pidevalt uusi nähtusi, mille nimetamiseks on vaja uusi sõnu." Ajakirjanik Madli Vitismann: " Üks suuremaid ja mahukamaid töid oli rahvusvahelise ohutu meresõidu alase lepingu SOLAS teksti kohendamine."

Nikolai Baturin 1982. aastal: "Sõnavara on inimese loomingu protsess. Kui mina töötan sisu kallal, siis jookseb teine paralleel keele näol. Keel mängib kogu aeg minu loominguga kaasa." Berk Vaher 2023. aastal: "See on eesti keele rikkus, mille ta on välja toonud. Paljud neist sõnadest on tegelikult olemas, nad tunduvad uudsena, võõrana ja võibolla isegi eksootilisena, aga kui hakata sõnaraamatust...

Direktor Triin Soone: "Ärme jääme sinna kinni, mis oli meie lapsepõlves, tuleme ikka sellesse maailma, mis on täna noorele inimesele pakkuda."

Professor Anna Verschik Ukraina sõjaaegsest luulest: "On väga palju erinevaid luuletajaid ja väga erineva intonatsiooniga luuletusi ­-­­­ mõni on kurvameelsem, mõni on vastupidi räigem."

Minister Tõnis Lukas: "Ettevalmistused eestikeelsele õppele üleminekuks käivad seaduse järgi sellel aastal juba täie hooga. Selleks aastaks on ette nähtud 41 miljonit eurot erinevateks tegevusteks."

Lastekirjanduse uurija Krista Kumberg: "Väikestele lastele ja ka suurematele lastele tuleks ikka ette lugeda. See on armas ühine hetk: ema-isa on praegu ainult minu päralt, ta ei vaatagi arvutiekraani, tal ei ole nutitelefoni ees, tal on raamat ees, ta on minu jaoks!"

Professor Birute Klaas-Lang: "Hästi oluline on see, et normeeritud kirjakeel, mida ametlikus suhtluses kasutatakse, oleks meil ikkagi üks ja üheselt arusaadav. Samuti ka see, mida me nimetame heaks tavaks keele puhul: see, kuidas avalikus õiguslikus ruumis keelt kasutatakse."

EKI vanemteadur Annika Viht: "Kui me kasutame uuesti kellegi varem öeldud sõna, siis oleme kaudselt selle kaudu temaga ühendatud." Keele taaskasutus on Annika Vihi sõnul kokkuhoid inimestega kokkukuulumise mõttes.

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: "Hästi hea oleks, kui Riigikogus tuleksid reaalsed sisulised debatid eesti keele positsiooni, eesti keele staatuse ja maine üle."

Murdeuurija Jüri Viikberg: "Elagu Eesti põline mitmekesisus!"

Keeletehnoloog Kadri Vare: "Esimese etapina kõne transkribeeritakse, edasi läheb ta peamiselt teaduskasutuseks, aga teda on võimalik kasutada ka teistel asutustel, kes pakuvad igasuguseid kõnepõhiseid teenuseid."

Katerina Botnar: "Meedipädevus on vahend ja oskus, kuidas meediamaailmas hakkama saada, kuidas orienteeruda meedias, kuidas lugeda uudiseid, kust neid uudiseid lugeda ja kätte saada. See aitab meid igapäevases infoväljas hakkama saada."

Tiit Hennoste: "See normingute kogu (kirjakeel- toim) on ju selline, mida kasutatakse ametlikus suhtluses, teadustekstides ja mida õpetataksegi ka koolis. Selle ära kaotamine oleks minu arvates täielik nonsenss. Kuna see on riigijuhtimise ja valitsemise ja ühiskonna kooshoidmise keel, siis selle lõpuks on riigi valitsemise lagunemine."

Nimeuurija Annika Hussar: "Tähendusega tüdrukute eesnimesid on rohkem kui poiste omi - tüdrukute eesnimed lihtsalt kõnnivad ees!"

Režissöör Annika Koppel: "Ta oli ennekõike keeleteadlane, aga ta oli selline keeleteadlane, kelle ühiskondlik mõju oli suur."

Akadeemik Karl Pajusalu: "Tundub, et need rahvad, kes on olnud ekspansiivsemad, need on rohkem teistelt laenanud - see on väga huvitav keele- ja kultuurikontaktide küsimus."

Valt(s) Ernštrein(s): "Puu ei saa ilma juurteta, aga puu ei saa ka ilma ladvata kasvada, ja see on just see uus kultuur, uued asjad, mis tekivad, mis viivad kultuuri edasi! 50 aasta pärast me vaatame tagasi ja meil on selge, mis kultuuri oleme loonud täna." Nii vastas liivi luuletaja ja keeleteadlane Valt Ernštrein küsimusele, kas liivlased võivad tulevikku vaadata optimismiga.

Arvi Tavast: "Ta poeb selle taha, et tal on õigus väljenduda nii, nagu ta tahab. Näiteks et seadustes on kombeks asju niimoodi sõnastada ja ei ole minu mure, kui kuulajad aru ei saa — selle seisukoha murdmiseks just ongi Selge sõnumi võistlus!"

Õpetaja Ivika Hein: "See on väga oluline, et õpilane teaks, et ta saab oma kirjanduslikke teadmisi kasutada riigieksamil!"

Askur Alas: "Suuline sõna oli kõige olulisem, sellest ka muinaspõhja luuletajate - skaldide - tähtsus kuningate õukondades, igal kuningal pidi olema 1 või mitu skaldi."

Küsimus: "Mis on naljakas?" Vastus: "Et ema elab isamaal ja isa räägib emakeelt."

TÜ professor Renate Pajusalu: "Peaks-vormid on osaliselt põhjendatud sellega, et inimene, kes kõneleb, ei taha olla teiste suhtes ebaviisakas. Samas on kohti, kus on vaja järgida eelkõige tõde ja veendumust ja on kohti, kus peab olema kena ja viisakas." Nende vahel balansi leidmine ei ole Renate Pajusalu sõnul kindlasti kerge.

Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Kindlasti on Myosotis olnud keeleuuenduse pooldaja, ta on ohtrasti kasutanud uusi vorme, aga paraku kasutas ta neid ka vääralt!" Tegeliku põhjuse, miks keeleuuendaja Johannes Aavik luuletajat ägedalt arvustas, saab teada saatest.

Professor Reili Argus: "Keeletoimetajat on kõigepealt vaja mistahes teksti lugejal!" Keeletoimetaja töötab Reili Arguse sõnul lugeja jaoks (mitte kõigepealt autori jaoks - toim.) sellepärast, et lugeja peab tekstist saama kätte – tarbetekstist info, ilukirjandusest elamuse.

Mika Keränen: "Kalevipoja kivid ja sängid ja Kääpa jõgi, kus tal jalad maha raiuti, sellised asjad on Eestis teada või "Kalevipojas" sees. "Kalevalaga" pole üldse niimoodi – "Kalevalas" on Põhja emand ja tema on kuskil põhjas ja sellest aitab küll!"