Keelesaade

Keeleteadlane Szilárd Tibor Tóth: "Õpetasin Eduard Vilde romaani "Raudsed käed", mille ta kirjutas Narvas Kreenholmi tööliste elust, uues võtmes- minu kontseptsiooni järgi on see sügavalt kristlik romaan!"

Folklorist Marju Kõivupuu: "Esmase info saame lindude kohta äppidest kätte, aga see on ainult kiirtoit. Mart Mägra raamat on gurmee – võtame siis kiirtoidu kõrvale ka peenemaid palasid!"

TG Meediaklubi: "Kohati tundub, et direktori vastuvõtt on tähtsam kui see, mis sa tegelikult koolist kaasa võtad!" Meediaklubi arvates on probleem, et õpilased käivad koolis hinnete, mitte teadmiste pärast.

Ain Kaalep: "Inimesest teeb inimese ikkagi keel!" (1985)

Nimeuurija Fred Puss: "Suhtumine, et neid naisi, kes ei võta mehe perekonnanime, peetakse vähem pühendunuks, püsib nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal tehtud uuringute põhjal tänapäevani. USAs ja Suurbritannias võtab üle 80% naisi mehe perekonnanime."

Professor Riho Grünthal: "Imelik on muidugi see, et soome-ugri keeled, mille päritolu on seotud väga kaugete aladega idas, Siberis, Uurali mägede taga, on nii kaugele sattunud ja ellu jäänud!"

Professor Riho Grünthal: "Soomes olek mõjutas tugevalt tema regivärsilist loomingut. Soomes oli sel ajal väga tugev karelianism, mille vundamendiks oli "Kalevala". Regivärss oli rahvuslik rõhutus ja pürgimine millegi algupärase juurde tagasi."

Kotuse juhataja Leena Nissilä: "Soomes ollakse keeleasjades väga ärkvel, sellepärast mina ei karda, et somes (sotsiaalmeedias) kasutatav vabam keel kirjakeelde või ametlikumasse keelde jõuab!"

Kotuse juhataja Leena Nissilä: "Empaatia tähendab seda, et räägime selles keeles, millest on kasu teisele. Kui ta õpib riigikeelt, siis anname talle võimaluse seda kasutada ja niimoodi toetada tema keeleõpet."

Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Ants Anderson on palju raskemas olukorras, kui oli Johannes Aavik 110 aastat tagasi, kui eesti kirjakeel oli veel küllalt lapsekingades. Tänapäeval, kui eesti keel on küllaltki voolitud, on parendustega välja tulla küllaltki raske."

Professor Reet Bender: "Baltisaksa huumoris on omad ja võõrad. Need teised ja võõrad on võimu esindajad: keiser ja tšinovnikud, riigisakslased. Eestlased ja lätlased on omad. Talupoja üle heideti nalja küll, aga see oli ikkagi heasoovlik."

Professor Jaan Lahe: "Behemot ja Leviatan ilmutavad Jumala kui looja vägevust. Iiobi raamatus ei ole nad kurjad ja pahatahtlikud, nad on lihtsalt suured ja hirmuäratavad."

Leksikograaf Fred Puss: "Üleüldiselt võib arvata, et Eestis tugineb umbes 20-25 % perekonnanimedest lisanimel."

Õpetaja Piret Järvela: "Kui praeguse koolihariduse puhul rõhutatakse, kui oluline on seoste tekkimine, siis seoseid saavad luua need, kellel on teadmised. Just selle pärast on meil vaja lugeda raamatuid otsast lõpuni ja arutleda selle üle, missugust maailmanägemist raamat peegeldab."

Professor Reili Argus: "Nende kahe grupi – ukraina taustaga lapsed ja kohalikud muukeelsed lapsed – uuringu ehmatav tulemus oli tegelikult see, et need kaks gruppi olid võrdsed. Kusjuures kaks kolmandikku kohalikest lastest olid käinud eestikeelses lasteaias."

Raamatuteadlane Tiiu Reimo: "Selles bibliograafias on Eestis elanud ja tegutsenud isikute teosed, ükskõik kas nad olid juba Eestis sündinud või olid nad siia sisse rännanud. On ka neid autoreid, kes on siin mõnda aega töötanud ja siit edasi liikunud."

Matemaatikaõpetaja Celal Yildirim: "Eestis on tekstülesanded väga eluga seotud. Näiteks 9. klassis õpime praegu täisnurkset kolmurka – siinust, koosinust ja tangensit. Ülesandes on sein ja sellel redel ja siis peab otsima, kui suur on tõusunurk."

Professor Rogier Blokland: "Nii meä kui ka kveeni keel on võrsunud soome keelest. Sada aastat tagasi olid nad veel soome keele murded. Meä keelt räägitakse Rootsis ja kveeni keelt Norras."

ÕSi töörühma juht Margit Langemets: "Kuna meie kriitikud tõid just seda välja, et ÕSis, kirjakeele normi aluseks olevas sõnaraamatus, peaks olema kuidagi välja toodud mingi keskne osa, siis me püüdsime ise selle keskmeni jõuda!"

Piret Kriivan: "Üks Tammsaare entsüklopeedia kuluks ära küll!"

Nimeuurija Tiina Laansalu: "Põhireegel on ikkagi see, et eesti perekonnanimesid käänatakse samamoodi, nagu käänduvd eesti sõnad. Siia vahele mahub sõna "enamasti", sest on erandeid!"

Oma Keele peatoimetaja Helen Hint: "Tehisintellekti kasutamist ei ole päris hästi võimalik tuvastada. Tuvastamise rakendusi ei soovita valdkonna eksperdid kasutada, sest need võivad anda valepositiivseid ja valenegatiivseid tulemusi."

Mari Tarand: "Kui kasvõi üks meie rahva hulgast on tee raamatu juurde raadio abil leidnud, siis võib julgelt öelda, et raamatu saade raadios ei ole olnud maha visatud eeter." (aastal 2000).

Pühade aeg kestab. Mõnel pool Eestis on jõulud lõppenud kolmekuningapäeval, mõnel pool nuudipäeval, mõnel pool on alles "vastel viinud jõulud".