Keelesaade

Keeleteadlane Mari Uusküla: "Sinine tundub olevat teiste värvide seas väga eriline. Itaalia keeles on ta eriline sellepärast, et ta jaguneb nimelt kolmeks!"

Emakeeleõpetajate seltsi esimees Kaja Sarapuu: "Me lahendame praegu üht probleemi, aga samal ajal laseme teisel kasvada. Me räägime palju sellest, kuidas viia venekeelsed koolid üle eestikeelsele õppele, aga liiga vähe sellest, millises seisus on eestikeelne kool ise!"

Kooliraamatukoguhoidja Varje Mägi: "Arekeelne raamat on lugemisraskustega lastele kui kaldtee lugemisrõõmuni. Kaldtee kasutamine ei tähenda seda, et ma ei kasuta treppi – nii ka arekeelse raamatu lugemine ei tähenda seda, et ta tavalist kirjandust ei loe!"

Professor Birute Klaas-Lang: "On vaja väga palju lisaressurssi huviharidusse, on vaja toetada nii kooli kui ka õpetajat ja õpilast. Samas on väga palju tähelepanu läinud üleminekukoolidele, aga eestikeelne kool vajab täpselt samamoodi tuge."

Aavikute majamuuseumi arendusjuht Merit Karise: "Sellele võistlusele ootame kõiki neid, kes valdavad eesti keelt või on nii palju eesti keelega kokku puutunud, et neile on üks kena sõna kõrvu kõlama jäänud."

Keeleteadlane Szilárd Tibor Tóth: "Õpetasin Eduard Vilde romaani "Raudsed käed", mille ta kirjutas Narvas Kreenholmi tööliste elust, uues võtmes- minu kontseptsiooni järgi on see sügavalt kristlik romaan!"

Folklorist Marju Kõivupuu: "Esmase info saame lindude kohta äppidest kätte, aga see on ainult kiirtoit. Mart Mägra raamat on gurmee – võtame siis kiirtoidu kõrvale ka peenemaid palasid!"

TG Meediaklubi: "Kohati tundub, et direktori vastuvõtt on tähtsam kui see, mis sa tegelikult koolist kaasa võtad!" Meediaklubi arvates on probleem, et õpilased käivad koolis hinnete, mitte teadmiste pärast.

Ain Kaalep: "Inimesest teeb inimese ikkagi keel!" (1985)

Nimeuurija Fred Puss: "Suhtumine, et neid naisi, kes ei võta mehe perekonnanime, peetakse vähem pühendunuks, püsib nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal tehtud uuringute põhjal tänapäevani. USAs ja Suurbritannias võtab üle 80% naisi mehe perekonnanime."

Professor Riho Grünthal: "Imelik on muidugi see, et soome-ugri keeled, mille päritolu on seotud väga kaugete aladega idas, Siberis, Uurali mägede taga, on nii kaugele sattunud ja ellu jäänud!"

Professor Riho Grünthal: "Soomes olek mõjutas tugevalt tema regivärsilist loomingut. Soomes oli sel ajal väga tugev karelianism, mille vundamendiks oli "Kalevala". Regivärss oli rahvuslik rõhutus ja pürgimine millegi algupärase juurde tagasi."

Kotuse juhataja Leena Nissilä: "Soomes ollakse keeleasjades väga ärkvel, sellepärast mina ei karda, et somes (sotsiaalmeedias) kasutatav vabam keel kirjakeelde või ametlikumasse keelde jõuab!"

Kotuse juhataja Leena Nissilä: "Empaatia tähendab seda, et räägime selles keeles, millest on kasu teisele. Kui ta õpib riigikeelt, siis anname talle võimaluse seda kasutada ja niimoodi toetada tema keeleõpet."

Keeleteadlane Jaan Õispuu: "Ants Anderson on palju raskemas olukorras, kui oli Johannes Aavik 110 aastat tagasi, kui eesti kirjakeel oli veel küllalt lapsekingades. Tänapäeval, kui eesti keel on küllaltki voolitud, on parendustega välja tulla küllaltki raske."

Professor Reet Bender: "Baltisaksa huumoris on omad ja võõrad. Need teised ja võõrad on võimu esindajad: keiser ja tšinovnikud, riigisakslased. Eestlased ja lätlased on omad. Talupoja üle heideti nalja küll, aga see oli ikkagi heasoovlik."

Professor Jaan Lahe: "Behemot ja Leviatan ilmutavad Jumala kui looja vägevust. Iiobi raamatus ei ole nad kurjad ja pahatahtlikud, nad on lihtsalt suured ja hirmuäratavad."

Leksikograaf Fred Puss: "Üleüldiselt võib arvata, et Eestis tugineb umbes 20-25 % perekonnanimedest lisanimel."

Õpetaja Piret Järvela: "Kui praeguse koolihariduse puhul rõhutatakse, kui oluline on seoste tekkimine, siis seoseid saavad luua need, kellel on teadmised. Just selle pärast on meil vaja lugeda raamatuid otsast lõpuni ja arutleda selle üle, missugust maailmanägemist raamat peegeldab."

Professor Reili Argus: "Nende kahe grupi – ukraina taustaga lapsed ja kohalikud muukeelsed lapsed – uuringu ehmatav tulemus oli tegelikult see, et need kaks gruppi olid võrdsed. Kusjuures kaks kolmandikku kohalikest lastest olid käinud eestikeelses lasteaias."

Raamatuteadlane Tiiu Reimo: "Selles bibliograafias on Eestis elanud ja tegutsenud isikute teosed, ükskõik kas nad olid juba Eestis sündinud või olid nad siia sisse rännanud. On ka neid autoreid, kes on siin mõnda aega töötanud ja siit edasi liikunud."

Matemaatikaõpetaja Celal Yildirim: "Eestis on tekstülesanded väga eluga seotud. Näiteks 9. klassis õpime praegu täisnurkset kolmurka – siinust, koosinust ja tangensit. Ülesandes on sein ja sellel redel ja siis peab otsima, kui suur on tõusunurk."

Professor Rogier Blokland: "Nii meä kui ka kveeni keel on võrsunud soome keelest. Sada aastat tagasi olid nad veel soome keele murded. Meä keelt räägitakse Rootsis ja kveeni keelt Norras."

ÕSi töörühma juht Margit Langemets: "Kuna meie kriitikud tõid just seda välja, et ÕSis, kirjakeele normi aluseks olevas sõnaraamatus, peaks olema kuidagi välja toodud mingi keskne osa, siis me püüdsime ise selle keskmeni jõuda!"