Keelesaade

Askur Alas: "Ragnarök ei ole seotud nimega Ragnar - Ragnarök on usundis kirjeldatud maailmalõpp, samas kui Ragnari saaga räägib oletatavasti päriselt elanud isikust ja päriselt elanud isik ei saa samal ajal osaleda müütilises maailmalõpu lahingus."

Peeter Päll: "Diglossia klassikalisel kujul meid ei ähvarda, seda eeskätt tänu ajalooliselt väga heale kirjaoskusele, 1930. aastatel viljeldud pragmaatisele keeleoskusele ja 1980. aastatel uuesti juurutatud põhimõttele käia keelemuutustega kaasas."

Priit Ennet: "Tegelikult ma natuke nuputan ka neid sõnu, kui ma teadusuudist ette valmistan, siis mul on ju aega mõelda, kuidas mõtet väljendada!"

"Sildikeel kajastab meile hästi olukorda, mis riigis valitseb," ütleb keeleteadlane Ilona Tragel. Tema kolleegi Külli Habichti sõnul näeme tegusõna hoolima tihedama kasutamise pealt, et hoolimine ühiskonnas suureneb.

Ilona Tragel: "Riik võiks mõelda keeleliste valikute peale, millistega oma kodanikele sõnumeid vahendada." Külli Habicht: "Teavitussildid on väga tänuväärne materjal keele uurimiseks, see on keel tema tegelikus kasutuses ja peale kauba veel ühiskonna teenistuses."

Emakeele Seltsi keelehuviliste gümnaasiuminoorte keelelaagri teema oli tänavu "Suuline keel kõnes ja kirjas". Keelelaagris esinesid Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased. Saates räägivad laagrist osa võtnud õpilased eesti keelest, murdekeeltest, meedia keelest ja oma tegemistest ja toimetamistest keele vallas.

Sven-Erik Soosaar: " Väljasurnud keeli on kindlasti rohkem kui on neid, mida tänapäeval räägitakse, nii et välja on surnud vähemalt kümme tuhat keelt ja võibolla isegi rohkem." Soosaare sõnul on see väga umbkaudne hinnang, sest paljudest kadunud keeltest ei ole mingeid andmeid.

Eesti Instituudi tegevjuht Katrin Maiste: "Suur hulk üliõpilasi on tulnud Soome ülikoolidest ja kui Soome ülikoolides tõmmatakse eesti keele õpet kokku, siis kahaneb ka eesti keele õppijate üldarv maailmas."

Andres Tarto Eesti Interneti Sihtasutusest: "Otsingumootor Google eelistab eespool näidata sama maatunnusega domeene, kust päring tehakse." See on Andres Tarto sõnul üks põhjus, miks eesti ettevõtja, kelle sihtgrupp on Eestis endas, peaks eelistama rahvusdomeeninime (.ee)

Tiit Hennoste: "Väita selle (keelekorpuse sisu- toim) põhjal, et kas mingit sõna või vormi üldse esineb või ei esine, siis see on natuke ohtlik tee." Näiteks toob Tiit Hennoste käänete tabeli lõpus olevad käänded, mis esinevad meie igapäevases elus harva, nii samamoodi ka korpuses ja nii võib Tiit Hennoste sõnul hüpoteeetiliselt juhtuda, et kääne korpusesse ei pääsegi.

TÜ professor Renate Pajusalu: "Peaks-vormid on osaliselt põhjendatud sellega, et inimene, kes kõneleb, ei taha olla teiste suhtes ebaviisakas. Samas on kohti, kus on vaja järgida eelkõige tõde ja veendumust ja on kohti, kus peab olema kena ja viisakas." Nende vahel balansi leidmine ei ole Renate Pajusalu sõnul kindlasti kerge.

Elis Paemurd: " Üha rohkem on neid noori, kes valivad teiseks keeleks inglise keelele lisaks veel saksa või prantsuse keele või siis isegi valivadki inglise keele asemele Euroopa mõne teise keele ja Eestis muidugi on vene keele õppimine väga populaarne."

"Nii ma olen siin aias toimetanud, eri nurkades eri moodi, nii kuidas kellelegi vaja. Viimasel ajal olen aga täheldanud, et mu tööriistad ja vahendid kipuvad kaduma minema," kirjutab keeletoimetaja Helika Mäekivi tekstibüroo "Päevakera" keeleblogis.

"Tallinna külje all on tükk Hiiumaad," väidab tänavanimede uurija Leho Lõhmus. Nimelt asus praegusele Hiiule kunagi ammu elama Hiiumaa mees, kes ehitas endale maja ja pani sellele ka sildi "Hiioküla". Alguses oligi selle koha nimi Hiioküla, mis hiljem kohandus Hiiuks.

Missuguse sõnaga võiks kirjeldada Eestit? René Virks: "Minu jaoks on selleks üks väga hea sõna "müstiline", üks müstiline rahvas, keda on nii vähe ja kes samas on täiesti iseseisev. Teisalt meie hoopis teistsugune loodus - ei ole kõrgeid mägesid, ei ole suuri orge, on soo ja raba ja mets ja see on põnev. Kolmandaks uus aeg - digikuvand meist on endiselt maailmas."

Keeleteadlane Martin Ehala: "Ühes otsas on see, kus kõik üritatakse ära nivelleerida enamuse sarnaseks ja teine ots on see, kus kõigile vähemustele luuakse nii head tingimused, mis lammutab tervikidentiteedi tükkideks, nii et ühiskonnas pole enam seda sidusust, mis hoiaks terviku koos." Terviku ja osade pinge on Martin Ehala sõnul kogu aeg identiteetides sees.

Wiedemanni auhinna laureaat Jüri Viikberg: "See eesti sõna on ju iseenesest väga vana. Kõik meie naabrid, kes on teadnud ladinakeelset sõna estones, on olnud teadlikud sellest, et siin elavad eestlased ja see maa on Eestimaa, isegi kui siin oli mitu hõimu."

GAG-i abiturient Calista Krass: "Inimesed saavad väga hästi aru, et erinevatesse situatsioonidesse sobib erinev keelekasutus!" Näiteks tuleb Calista sõnul e-kirja kirjutades arvestada, et vaba kõnekeelt ametlikus kirjas kasutades ei täida sa oma eesmärki, sest sind ei võeta lihtsalt tõsiselt.

Keeleteadlane Martin Ehala: "Ühes otsas on see, kus kõik üritatakse ära nivelleerida enamuse sarnaseks ja teine ots on see, kus kõigile vähemustele luuakse nii head tingimused, mis lammutab tervikidentiteedi tükkideks, nii et ühiskonnas pole enam seda sidusust, mis hoiaks terviku koos." Terviku ja osade pinge on Martin Ehala sõnul kogu aeg identiteetides sees.

Martin Ehala: "Ei ole võibolla võimatu, et kunagi mingisuguses tulevikus eesti keel muutub, aga identiteet jääb alles, aga ma ei kujuta seda ette lähemas tulevikus, nii 50 või 100 aasta perspektiivis. Kaugemale ei oska vaadata."

Einar Kraut: "Kui kõikide euroopa keelte lõikes vaadata, siis ma ei tea kusagil Euroopas naaberkeelte seas nii järsku vastandust häälduslaadi poolest, kui on eesti ja vene keele hääldusel ." Natalja Kitam: "Aktsendita rääkima õppimine on võõrkeeleõpe tulevik."

Lvivi ülikooli eesti keele lektor Heinike Heinsoo: "Esimene ukraina keele kohta käivatest müütidest on see, et ukraina keel on vene keelest pärit." Kokku on müüte rohkem ja nendest ongi saates juttu. Juttu on ka äsja valminud Heinike Heinsoo ja Maksõm Kasianczuki eesti keele õpikust ukrainlastele, mis sobiks ka Eestisse hooajatööle tulevatele ukrainlastele.

Lvivi ülikooli eesti keele lektor Heinike Heinsoo: "Ukrainas on hoopis teist moodi keele ja rahvuse suhe." Saates on juttu Ukraina keele staatusest ja mainest ukrainakeelses ja venekeelses osas ning segakeelest suržikust. Miks ukrainlased eesti keelt õppida tahavad? Kumb keel on Heinike Heinsoo arvates raskem õppida? Mis on ukraina keele juures eestlastele raske ja mis ukrainlastele eesti keele õp...

EKI sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets: "Õigekeelsuse alusteos on meil õigekeelsuse sõnaraamat, ÕS kirjeldab eesti kirjakeele normi." Margit Langemets soovitab õigekeelsussõnaraamatut kasutada seni, kuni ilmub järgmine õigekeelsussõnaraamat, mille tegemist on alustatud.