Keelesaade

Venemaa ja Eesti venekeelse diasporaa keele erinevustest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja. Saates on juttu ka sellest, kui palju tegeletakse Eestis vene keelega teaduslikul tasemel, kui palju Venemaal muretsetakse vene keele puhtuse pärast. Professor Külmoja räägib ka Eesti venekeelse meedia keelekasutuse tasemest ja vene koolide keelereformi mõjust keelekasutusele.

Vene keelest Eestis, eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeva Eestis ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (foto: PM/Scanpix). Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Missugustest asjaoludest sõltub, kui palju mõjutusi jõuab eesti keelest vene keelde? Saatejuht on Piret Kriivan...

Vene keelest Eestis, vanausuliste keele kujunemisest ja eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeval ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil). Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Missugust vene keelt kasutab vene keelne meedia Eestis? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Saate autor on Piret Kriivan. Kuula...

Eesti keele püsimise poolt räägib terve suur hulk tegureid, aga ohutunne keelekadumise pärast on meis kõvasti kinni. Kas me muretseme liiga palju või muretseme liiga vähe, kas me tähtsustame oma keelt ülearu või oleme hoolimatud? Millest või kellest rohkem sõltub eesti keele ja eestluse püsimine, räägib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala (pildil).Kuula 8. mail kell 15.05. Saatejuht on Piret Kri...

Mare Kõiva on folklorist (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur), kes on süvitsi uurinud nõiasõnu ja loitsusid. Loitsude ja nõisasõnade taga on Mare Kõiva sõnutsi usk sõna jõusse. Kas nõiasõnad elavad ka praegu, kas neid kasutatakse ka praegu, sellest ongi saates juttu. Saame teada, kas nõiasõnad on ainult suuline pärimus või on kasutajad ise neid üles kirjutanud nõiaraamatutesse ka Eestis ja saame...

Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts on kuulutanud välja ettevõttenime võistluse "Ehe Eesti - Eesti ettevõttele eesti nimi". Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, missugused nõuded on Eestis ettevõttenimedele esitatud ja kuidas neid nõudeid täidetakse. Ohtralt näiteid ebasobivatest ettevõtete nimedest ja samavõrra näiteid headest ja tabavatest eesti ettevõtete nimedest.

1996. aasta aprillis esitleti Tallinnas "Mereleksikoni" - eestikeelset ja Eesti-keskset merendusalanst entsüklopeediliśt teatmeteost. Ajaga kaasas käimiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia " Mereviki", mida pidevalt täiendatakse. Merenduse terminoloogiast, kuidas on eesti keelde tulnud merendusega seotud sõnad ja kuidas praegu uusi eestikeelseid termineid luuakse, räägib üks "Mereleksikoni...

Tartu Ülikooli kirjastuse sari „Eesti keele varamu“ on läbi aegade esimene ja suurim monograafiate sari eesti keele kohta. Sellesse kuuluvad ülevaateteosed eesti kirjakeele struktuurist, suulisest eesti keelest, eesti keele ja eesti kirjakeele ajaloost ning eesti murrete grammatikast. Sarja esimene köide, TÜ emeriitdotsendi Reet Kasiku „Sõnamoodustus“, kirjeldab sõnavara struktuuri ja rikastamise...

Minnesotast Minneapolisest pärit tõlkija Adam Cullen on 2014. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Adam Cullen elab Eestis ja tõlgib eesti proosat, luulet ja näidendeid inglise keelde. Paljude teiste autorite hulgas on ta tõlkinud Tõnu Õnnepalu ja Mihkel Muti romaane, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla ja Asko Künnapi luulet. Veel sel aastal loodab avaldada omaenda kakskeelse luulekogu.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann räägib kahes saates piibliütlustest. Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse.

Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann (pildil) räägib kahes saates piibliütlustest. Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse? Saatejuht on P...

Itaalia estofiilide ja Itaalia Eesti Seltsi eestvedamisel ilmub peagi itaalia keeles Lennart Mere mütoloogiline reisikiri "Hõbevalge." Eesti keeles ilmus "Hõbevalge" esimest korda 40 aastat tagasi 1976. aastal. Keelesaates räägib teose tõlkija Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli, miks itaallasi "Hõbevalge" huvitab ja kui raske või kerge on tõlkida eesti keelest itaalia keelde; kui raske...

Kristjan Jaak Petersoni (pildil) 215. sünniaastapäeval 14. märtsil 2016. aastal tähistame 20. korda emakeelepäeva. Vikerraadios on siis üheksandat korda e-etteütluse päev. Tartu Ülikooli tudeng Silvia Süda uuris bakalaureusetöös Vikerraadio e-etteütluse korraldamist ja etteütlustes tehtud vigu. Keelesaates tutvustab Silvia Süda analüüsi ja töös väljatoodud enam levinud vigu Postimehe keeletoimetaj...

Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu kapten Uno Laur keelemeheliku pühendumise eest eesti merekeele kaitsmisele. Kapten Uno Laur peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid olemas korrektsed eestikeelsed terminid. 1973. aastal algatas Uno Laur vastukaaluks venestamisele eesti merekeele terminoloogia komisjoni. Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. aastal „Mereleksikon“ ja 2008. aas...

Enne mõtle, siis ütle. Igal oinal oma mihklipäev. Jagajale jäävad näpud. Kes ei tööta see ei söö. Lõpp hea, kõik hea. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Oma silm on kuningas. Vana arm ei roosteta. Terve hulk tuttavaid vanasõnu, aga kas te oskate arvate, kuidas kõlab kõige värskem ehk vaid paari kuu vanune vanasõna ja kas see on siis ikka vanasõna? Saates esineb Kirjandusmuuseumi vanemteadur Pire...

Tänavu valitakse aasta keeletegu 10. korda. Kandidaate on rekordarv ja kandidaate on seinast seina: süvauuringutest meelelahutuslike tegudeni, suuremale hulgale keelekasutajatele vajalikust alates väiksema seltskonna mitte vähem tähtsate ettevõtmisteni. Keeleteo kandidaate tutvustab saates haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna Kadri Sõrmus.

Keeltes on olemas võimalused väljendada sündmuse toimumise aega: minevikku, olevikku või tulevikku. Tuleviku väljendamise võimalustest eesti ja teistes läänemeresoome (soome, liivi, lüüdi jt ) keeltes räägib TÜ läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik (pildil).Lisaks grammatilistele tunnustele kasutavad keeled tuleviku väljendamiseks ajamäärust, abisõnu ja isegi käändeid. Missuguseid võimal...

Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, mis väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või öeldise koosseisus. Pöördsõna muutub üldjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis. EKI vanemteadur Kristiina Ross (pildil) räägib eesti keele rikkalikest võimalustest pöördsõnu muuta. Juttu on ka sellest, millal need grammatilised vormid on eesti keelde tekkinud, kui palju nei...

"Keele ja meele roll võõrast omakssaamise teel" räägiti Tartu Ülikooli aastapäeva konverentsil läinud aasta lõpul. Lazar Gulkowitschist (pildil), juudi teadlasest, pagulasest, kes sai Eestis omaks, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Anu Põldsam.

Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatakse ühtseid keeleoskustasemeid (A1, A2, B1, B2, C1, C2). Raamdokument on Euroopa keelemapi aluseks esitamata nõudmisi. Keelenõudmised tulenevad erinevatest õigusaktidest, nt Eesti kodakondsuse taotleja peab sooritama eesti keele B1 taseme testi. 

Ajakirjanik ja luuletaja Ado Grenzstein võttis 1883. aastal oma maleõpikus kasutusele sõnad male, kuningas, lipp, vanker, odamees, ratsamees ja kahimäng. Tema loodud terminoloogiat arendas edasi maletaja Johannes Türn. Kuidas on tekkinud ja arenenud male sõnavara, räägib rahvusvaheline meister males Iivo Nei (alumisel pildil). Rahvusvahelise maleaasta esimene "Keelesaade" on pühendatud Paul Kerese...

Talveootusesse toob talvist hõngu selle aasta viimane Keelesaade. Kuulame Juhan Liivi, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku, Aleksander Suumani, Paul - Eerik Rummo, Ellen Niidu ja eesti laste luuletusi.

Indrek Park on eesti keeleteadlane, kes õpib, uurib, kirjutab üles ja loob grammatikat indiaani keeltele, ta töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis. Töö võõraste keeltega, mis on väljasuremise ohus, paneb mõtlema ka oma emakeele peale. Mis või kes ohustab ühte väikest keelt, kas ja kui palju võib või peab keel muutuma ja kui kiiresti? Kas eesti keel peab p...

Indrek Park on eesti keeleteadlane, kes õpib, uurib, kirjutab üles ja loob grammatikat indiaani keeltele, töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis. Kui palju on indiaani keeli, kas kõik indiaani keeled on sugulased, kuidas need keeled kõlavad, kuidas nimetavad indiaanlased oma emakeelt, mis sunnib eesti teadlast elama indiaani reservaadis, et indiaanlaste ke...

Novembri lõpus sai saja viiekümne aastaseks briti kirjaniku Lewis Carrolli armastatud tegelane Alice. Keelesäutsu toimetaja Priit Põhjala lemmiktsitaat Alice´i juttudest on Kuugel-Muugeli (inglise Humpty Dumpty) keelealane mõtteavaldus raamatust „Alice Peeglitagusel maal”: „Kui mina ütlen mõne sõna, siis tähendab see täpselt seda, mida mina soovin.”