Keelesaade

Eesti integratsiooni monitooringu põhjal, mis avaldati sel suvel , tõid kaks kolmandikku tööl käivatest eestlastest välja, et nad ei saaks oma ametit pidada ilma vene keele oskuseta. Tallinna Ülikooli vene keele õpetaja Mare Ross uuris ülikoolis vene keele vabaaineks valinud tudengitelt, mida nad õppima asudes on soovinud ja missugune on tegelikkus keeletundides. Saates räägime eestlasest ja vene...

Eestlase õigusest ja võimalusest saada Eestis riigikeelset arstiabi räägib Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele lektoraadi juhataja dotsent Mart Rannut. Arstide riigikeele oskuse uuringust on selgunud, et igal seitsmendal patsiendil on olnud eestikeelse arstiabiga probleeme. Missugusel tasemel nõutakse riigikeele oskust arstidelt mujal Euroopas ja kas meie riigi nõudmised on karmimad või nõrg...

10 kõige olulisemat eestikeelset sõna, mis tähistavad inimest, on inimene, mees, naine, poiss, tüdruk, laps, poeg, tütar, isa ja ema. Missuguses kontekstis need sõnad esinevad ehk missugused sõnad ümbritsevad põhisõna ja mida ütleb see keelekasutajate hoiakute, arusaamade, keelekasutajate omavaheliste suhete kohta? Saate esineb Eesti Keele Instituudi teadlane Liisi Piits, kes kevadel kaitses dokto...

Eesti kohanimed jutustavad meie lugu. Kuidas nimed sünnivad ja missugust informatsiooni endas kannavad? Kas ja kui palju ja mille poolest erinevad Eesti kohanimed piirkonniti? Miks valmivast kohanimeraamatust tänavanimesid ei leia, kas Kaali järve nimel on mingit pistmist sellega, et Saaremaa on maailmalõpu saar, räägib saates EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 1...

Araabia keelest, kirjakeelest ja kõnekeeltest ning araabia keele õpetamisest Eestis räägib Tallinna Ülikooli Lähis-Ida kultuuriloo õppejõud Helen Geršman. Juttu on sellest, millest koosneb araabia kiri, kas kõik araabia kõnekeeli rääkivad inimesed saavad aru araabia meediakanalitest, näiteks ka Al Jazeerast, kui palju on araabia keele oskajaid Eestis, missugust keelt Eestis õpetatakse. Saatejuht o...

Pagulaste keeleõpet korraldab sotsiaalministeerium. Ministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag (foto: Sander Ilvest) räägib keeleõppe põhimõtetest ja korralduslikust küljest. Keeleõpetajate leidmiseks korraldatavast konkursist, tõlketeenusest ja teistest küsimustest, mis seoses keeleõppega lahendada tuleb ja kes on asüülitaotleja, pagulane, kes on rahvusvahelise kaitse taotleja.

Mida kõneleb eestlase keha? Kuidas mõjutab suhtlemisprotsessi, meie eneseväljendust ja seda, kuidas me suhtlemisel teise poole sõnumit vastu võtame, meie keha keel? Saates kõneleb kultuuriajaloolane, psüholoog ja sotsioloog Jüri Uljas (Elmo Riig / Sakala), kes on kirjutanud raamatu "Eestlase keha kõneleb."Jüri Uljas:" Kehakeel on väga oluline suhtlemisel, arvude üle vaieldakse, aga on pakutud, et...

Räägime eesti keelest Eesti avalikus ruumis: televisioonis, arstikabinetis, trollibussis, toidupoes ja mujal. Stuudios on Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Suvel tegi Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm instituudile ettepaneku liituda ülikooliga. Septembrist on instituudis ametis uus direktor keeleteadlane Tõnu Tender (foto: Andres Treial).

Mis kasu võiks olla kodanikuühiskonna arendamisest või kaasaegsest tehnoloogiast soome-ugri idapoolsete keelte tuleviku jaoks ja kuidas mõjutab praegune rahvaste ränne läänepoolseid soome-ugri keel?

Vahemere saartel elab palju rahvaid, ent oma keelega rahvaid vaid neli: korsiklased, sardid, sitsiillased ja maltalased. Kuidas saab väikese rahva keel püsima jääda, millest või kellest see sõltub? Kuidas on nimetatud keeled seni püsinud ja kas neid keeli kõneldakse veel ka kauges tulevikus?

Tänavu pälvis Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tungal aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest,

Keeletedlase Lembit Vaba teadustöö põhisuunad on Balti-läänemeresoome keelekontaktid, sõnavara ajalugu.

Kumb mõistab teist ilma keelt õppimata paremini: kas eestlane soomlast või soomlane eestlast? Mis mõjutab arusaamist, kui palju tunnetavad eestlased ja soomlased teineteise keele sarnasusi ja erinevusi? Missugust rolli mängib keelte ajalugu ja missugust murdetaust? Kui eestlane ei oska hästi soome keelt ja vastupidi, kui soomlane ei oska eesti keelt hästi, siis võiksidki mõlemad rääkida omavahel s...

Tallinna Ülikooli professor Reili Argus on uurinud, kuidas emad-isad, vanaemad-vanaisad oma lastele ja lapselastele käske ja keelde jagavad ja kuidas lapsed neid vastu võtavad. Kui palju on lapsele suunatud kõnes käske ja missugused käsud laps ise kõige pealt omandab?

Kevadehõngulisi luuletusi Rahvusringhäälingu arhiivist. Andres Vanapa, Kalju Lepiku, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Gustav Suitsu, Jaan Kärneri ja Juhan Saare luuletusi loevad Endel Padrik, Kalju Lepik, Aino Talvi, Voldemar Panso, Karl Ader ja Juhan Saar. Omaloomingut kevadest esitavad kunagised Rapla Ühisgümnaasiumi õpilased. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 3. mail kell 15.05.

2014. aasta keeleteokonkursil pälvis nii peaauhinna kui ka rahvaauhinna eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk“. Mahukas ja mitmekesine e-keskkond Keeleklikk pakub võimalust iseseisvaks eesti keele õppimiseks vene- ja ingliskeelsetele õppijatele. Keelesaates on kaks tiitlit võitnud keeleteo kaks tegijat: Leelo Kingisepp ja Marju Ilves.

Isikustamine on keelekasutusviis, mille puhul antakse asjadele või nähtustele elusa olendi, harilikult inimese omadused ja võimed. Ilukirjanduses, olgu romaanis või jutustuses, aga eriti luules kasutatakse isikustamist sageli. Ka kasutatakse Isikustamist kasutatakse sageli meedias, reklaamides ja isegi õigusasjadest rääkides. Kui värvikas ja kujundirikas võib olla inimese keelekasutus ja millest s...

Leedu on välja töötanud suurejoonelise Globaalse Leedu kava. Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang räägib, kas ka Eestil võiks olla sarnane programm nimega Suur-Eesti. Professor Klaas-Lang käis Leedus uurimas leedu keele õpet poola ja vene koolides. Eesti ja Leedu keelesituatsioonid on olnud ajalooliselt väga erinevad ja on ka praegu, aga kas meil on Leedu kogemusest midagi üle võtta? Saate...

"Hiiu sõnaraamat" esitab hiiu keele põhisõnavara ja murdesõnu kõigist Hiiumaa murrakutest (kihelkondadest): Emmastest, Käinast, Reigist ja Pühalepast. Sõnaraamatu koostaja on hiidlasest keeleteadlane Paul Kokla, kes on nii teoks teinud kaua südamel olnud asja. Paul Kokla räägib, missugune on hiiu keele sõnavara, hääldus , grammatika jakõige olulisemast, mis teeb hiidlase keelest justnimelt hiidlas...

Eesti Keele Instituudi teadur Rene Altrov (pildil) uuris oma doktoritöös, kuidas tajuvad välismaalased meie kõnes olevat rõõmu, viha, kurbust või neutraalsust. Kuidas saavad meist aru lätlased, soomlased ja venelased? Kuidas keeleteadlane kõneemotsioone uurib? Kas ja kui palju sõltub emotsiooni väljendamine ja vastuvõtmine vanusest,soost või haridusest? Mida peaksid eestlased sellest uurmistööst e...

2014. aasta paremate keeletegude hulgas nimetati ära ka "Eesti keele –eesti viipekeele sõnastik". "Eesti viipekeel on arenev keel, mida kurtide õpetuses on kasutatud juba üle kümne aasta. Eesti viipekeelt õpetatakse võõrkeelena ülikoolides ja teistes koolides ning selle kasutajatele võimaldatakse viipekeele tõlketeenust kuuljatega suhtlemiseks mis tahes situatsioonis. Seega on Eesti viipekeelne ko...

Vilde ja tema keel

Eduard Vilde 150

Paul Ariste 110