Keelesaade

Ka eesti keeles on suulises suhtluses intonatsioonil täita oma roll. Kui palju on eesti keeles erinevaid intonatsioonimalle, missugused tegurid mõjutavad intonatsiooni, mida me intonatsioonist välja saame lugeda? Eesti keele intonatsioonist on kirjutanud esimese pikema käsitluse raamatusse "Eesti keele hääldus" TÜ vanemteadur Eva Liina Asu (fotol) Temaga koos on saates akadeemik Karl Pajusalu. Saa...

Kas on olemas reeglid, kuidas eesti keele häälikuid, sõnu, lauseid õigesti hääldada tuleb? Eesti keele varamu - eesti keele monograafiate sarja teine raamat kannab pealkirja "Eesti keele hääldus". Eesti keele vokaalidest ja konsonantidest, sõnarõhust, vältest ja intonatsioonist räägivad Tartu Ülikooli teadlased Eva Liina Asu ja Karl Pajusalu (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 12. veebrua...

90 aastat tagasi 6.02.1927 oli Eesti Raadios eetris esimene keelesaade. Missugusest keelest selles saates juttu oli, räägib raadioajaloouurija Vello Lään. Keelesaate rikkalikust varamust kuulame toimetaja ja saatejuhi Maris Johannese vestlust kirjaniku ja keeleteadlase Jaan Kaplinskiga sõnapaaridest, mis oli eetris esimest korda 2007. aastal. Saate paneb kokku Piret Kriivan. Kuula 5. veebruaril ke...

Eesti keele põhivärvinimed on kollane, punane, sinine, roheline, must, valge, pruun, roosa, lilla, oranž ja hall. Missuguseid värve hakkas eestlane nimetama kõigepealt, räägib Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla. Millal tulid eesti keelde värvinimed, kuidas värvinimesid tõlgitakse ja kuidas lapsed värvinimesid omandavad? Kuula 15. jaanuaril kell 15.05. Saate autor on Piret Kriivan.

Missugused ülesanded on ülakomal ja kumba esineb meie kirjalikus keelekasutuses rohkem, kas ülakoma põhjuseta kasutamist või ülakoma puudumist? Keelekoolitaja Helika Mäekivi tutvustab ülakoma kasutamise reegleid. Juttu on ülakoma kasutamisest nii võõrpärisnimedes, tsitaatsõnadest kui ka meie omaenda perekonnanimede käänamisel. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 8. jaanuaril kell 15.05.

Tõepoolest, esimene keelesaade oli eetris napp kuu aega pärast ringhäälingu alustamist. Aga missuguse keele saade see oli ja millal oli saatekavas esimene eesti keele saade?"Keelesaates" kõnelevad legendaarsed raadiohääled: kuldmikrofoni omanik ja teenekas raadioajaloo uurija Vello Lään räägib esimestest keelesaadetest ringhäälingu algusaegadel ja raadio sõnavara sünnist. Varamust kuulame keelemõt...

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene. Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioo...

"Eestlasele eesti nimi!" Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime. Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juha...

Sel sügisel tunnustati esimest korda ilusate eestikeelsete nimedega äriettevõtteid. Laureaadid on Puupagana OÜ tööstusettevõtte kategoorias, Valge Klaar teenindusettevõtte kategoorias, Sõltumatu Tantsu Lava vabaühenduste kategoorias ja OÜ Tulõtungal aasta uustulnuka kategoorias. Kuidas said nende ettevõted eesti nime ja kuidas sellega ka maailmas saab läbi lüüa, räägivad Margit Loitloo, Marko Kärn...

Kas oopereid tuleks esitada originaalkeeles või kasutada tõlget, kas see on usu-, moe-või rahaküsimus? Kui tõlkida, siis kuidas tõlkida? Mille järgi otsustatakse, kas ooper tõlgitakse esitajale laulmiseks või teatrikülastajale lugemiseks? Keelesaates on staažikas ooperi lavastaja ja tõlkija Neeme Kuningas. Kõige lõpuks tuleb juttu sellestki, missugune võiks olla ooperitõlke tulevik. Saate autor on...

Kes on Küüdik, Leemik ja Merik? Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva räägib lemmiklooma nimedest. Miks loomadele nimed pannakse, missuguseid nimesid anti varem loomadele ja misssugused trendid on praegu lemmiklooma nimemoes, kas ka lemmikloomadele pannakse saksikuid, võõrapäraseid nimesid või on kodumaised ülekaalus? Kui nimi ja amet ei riku meest, kas siis nimi võib rikkuda looma? Saate...

Nn Oki raporti põhjal arutatakse Eestis selle üle, kas liita Eesti Keele Instituut Tartu Ülikooliga või siiski mitte. Kas ja kuidas liita teadus- ja arendusasutusi kõrgharidussüsteemiga, missugused on Soome ja Rootsi kogemused? Rootsi keeleasjadest, Keele ja Rahvapärimuste Instituudist ning Rootsis tehtavast keeletööst räägib saates Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag ja Soome Kodumaa Keeltekesk...

Õ tähe ajalugu eesti kirjakeeles on enamasti uuritud trükisõna põhjal. Pastorite peetud kirikuraamatud on aga Eesti isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi sõnul hea allikas uurimaks seda, millal võeti täht kasutusele käsikirjas. Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras räägib aga sellest, et õ hääldamine erineb Eestis mitte ainult piirkonniti vaid ka isikuti. Pildil olevad õ variandid pakkus Otto Wilhem Ma...

Otto Wilhelm Masing arvas 200 aastat tagasi, et kört ja kõrt ei saa olla eesti keeles kirjutatud ühtemoodi ö tähega. Ja Masing otsustas uue tähemärgi välja mõelda. Missuguseid raskusi ja takistusi tuli Masingul ületada tähemärgi väljamõtlemisel ja kuidas uus täht kirjakeelde kinnistus, sellest räägib Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 2...

"Saaremaa rannasõnastikus" on tuhandeid põnevaid sõnu. On sõnu, mis on tuttavad; sõnu, mis on tuttava kõlaga ka mandrimehele ja on sõnu, mis vajavad tutvustamist. Merekultuuriaastal on keelesaates on Saaremaa rannarahva sõnad raamatusse kogunud koduloo- ja keeleuurija Kalle Kesküla (pildil meremehena 1985. aastal). Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

200 aastat tagasi, kui eestlased endale perekonnanimed said, mõtlesid mõisnikud sageli omi süsteeme välja. Vahel viskasid talupeogade kulul nalja ka, pannes neile nimesid, mida käänata ehk ei sünnigi. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss räägib teises saates eesti perekonnanimede saamisloost sellest, kuidas mõisnikud oma talupoegade jaoks suisa süsteeme välja mõtlesid ja mille järgi praegugi...

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal? Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talu...

Missugune on emakeele ja emakeele õppimise maine iseseisvas Eestis? Iseseisvas Eestis räägitakse palju sellest, et emakeelt on igav õppida, õpetajad on vanad ja õppetöö iganenud ja sellest, kuidas muulased eesti keele selgeks saaksid. Saate külaline pedagoogikateadlane Katrin Kalamees-Ruubel on kurb, "emakeele käekäigust enam ei räägita". Saates on juttu emakeele vähenenud tundide arvust, õppekava...

Sinatamisest ja teietamisest ja sellest, kumma kasuks otsustada, räägib Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu. Kas me teietame soomlaste ja venelastega sarnastes situatsioonides ja sarnastel põhjustel, kas ja miks sinatamine levib, kas lõpuks läheme kõik sina peale üle? Kas on ikka nii alati, et teietemine on viisakas ja sinatamine mitte nii väga ehk mitut moodi saab eesti keeles olla viisakas?...

"EKI keelenõuande ametlikuks alguseks loetakse 12. augustit 1966, mil küsimusi ja vastuseid hakati dokumenteerima ning pandi alus kõigile kättesaadavale elektroonilisele keelenõuannete andmebaasile (keelenõuannete arhiivile ja keelenõuvakale)." Hooaja esimeses keelesaates räägivad Keelenõuande minevikust, olevikust ja tulevikust EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll ja keelekorraldaja Tuuli Rehemaa.

Venemaa ja Eesti venekeelse diasporaa keele erinevustest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja. Saates on juttu ka sellest, kui palju tegeletakse Eestis vene keelega teaduslikul tasemel, kui palju Venemaal muretsetakse vene keele puhtuse pärast. Professor Külmoja räägib ka Eesti venekeelse meedia keelekasutuse tasemest ja vene koolide keelereformi mõjust keelekasutusele.

Vene keelest Eestis, eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeva Eestis ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (foto: PM/Scanpix). Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Missugustest asjaoludest sõltub, kui palju mõjutusi jõuab eesti keelest vene keelde? Saatejuht on Piret Kriivan...

Vene keelest Eestis, vanausuliste keele kujunemisest ja eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeval ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja (pildil). Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Missugust vene keelt kasutab vene keelne meedia Eestis? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Saate autor on Piret Kriivan. Kuula...

Eesti keele püsimise poolt räägib terve suur hulk tegureid, aga ohutunne keelekadumise pärast on meis kõvasti kinni. Kas me muretseme liiga palju või muretseme liiga vähe, kas me tähtsustame oma keelt ülearu või oleme hoolimatud? Millest või kellest rohkem sõltub eesti keele ja eestluse püsimine, räägib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala (pildil).Kuula 8. mail kell 15.05. Saatejuht on Piret Kri...

Mare Kõiva on folklorist (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur), kes on süvitsi uurinud nõiasõnu ja loitsusid. Loitsude ja nõisasõnade taga on Mare Kõiva sõnutsi usk sõna jõusse. Kas nõiasõnad elavad ka praegu, kas neid kasutatakse ka praegu, sellest ongi saates juttu. Saame teada, kas nõiasõnad on ainult suuline pärimus või on kasutajad ise neid üles kirjutanud nõiaraamatutesse ka Eestis ja saame...