ENNtsüklopeedia

Tšehhidele olulisel tähtpäeval keskendub „ENNtsüklopeedia“ lisaks põgusale ajalooülevaatele kahe suurmehe Antonín Dvořáki ning Jaroslav Hašeki elule ja loomingule. Dvořák elas ja töötas mõned aastad USA-s. Seal kirjutas ta kuulsaks saanud sümfoonia „Uuest maailmast“, mis helisalvestisena käis koguni Kuu peal ära. Kuulete ka, mida tähendab B täht tema teoste oopusenumbrite ees. Hašeki elu oli uskum...

Peotantsude juveeli valsi arengut on oluliselt mõjutanud Johann Strauss noorema muusika. Tema sünnist möödub sel laupäeval 200 aastat. Juba ta isa oli rahvusvaheliselt tuntud helilooja ning orkestrijuht. Ka Johann Straussi vendadest tulid tasemel heliloojad ja dirigendid. Johann Strauss II oli Giuseppe Verdi ja Johannes Brahmsi hinnangul geenius. Straussi loomingupärand on ääretu. Valsse, polkasid...

Tšaikovski esimene klaverikontsert kuulub inimkonna muusikakultuuri tippude hulka. Selle erakordse teose esmaesitusest Bostonis möödub kohe 150 aastat. „ENNtsüklopedia“ teabetund on pühendatud klaverikontserdi ning kümnete teiste klassika kullafondi arvatud teoste autorile. Pjotr Tšaikovski elus on olulist osa mänginud mitmed eestlased – härrad Karell ja Jürgenson ning loomulikult Haapsalu linn. S...

Ferenc Liszt on mitmeti erakordne geenius. Paljude asjatundjate arvates oli ta ületamatu pianist, kes ühe kontserdi andis kunagi ka Tartus. Paraku pole säilinud ühtegi konkreetset tõendit ta pianistioskuste kohta, kuigi tehniliselt oli helisalvestus võimalik juba mõni aasta enne Liszti surma. Lihtne on ühineda kiitusega Ferenc Liszti mitmekülgse loomingu osas. Sellest oleme küllap kõik korduvalt t...

„ENNtsüklopeedia“ tähistab Belgia iseseisvuspäeva meenutussaatega selle riigi ajaloost ja inimestest, kellega Belgiat seostame. Kuulete mõndagi Suure Paugu teooria autorist Georges Lemaitre’st, Georges Simenonist, Salvatore Adamost ja Jacques Brelist. Lisaks suurepärasele Belgia šokolaadile ja õllele tehakse ja mängitakse tänu ühele belglasele tänaseni saksofone. Euroopa Liidu keskne riik Belgia o...

Kopernik ja tema teooriad kuuluvad inimkonna vaimuvara kullafondi. Vajas ennastohverdavat julgust tõestamaks 16. sajandi alguses, mil kiriku käes olid veel tikud, et usumeeste juttudel maailmaloomisest ja kõiksusest pole alust ega öeldist. Koperniku õnneks ei kuulutatud tema õpetust veel ketserluseks. Vähe sellest – Koperniku teedrajav teos „Taevasfääride pöörlemisest“ oli pühendatud paavst Paulus...

Miguel de Cervantes Saavedra looming kuulub inimkonna suuremate kultuuriväärtuste hulka. Tema peateost Don Quijote seiklustest peavad paljud asjatundjad koguni kõigi aegade parimaks raamatuks. Shakespeare’i kaasaegse sõnameistri enesegi elu oli sündmuste- ja ohtuderikas. Viis aastat vangistust piraatide vang olnud, pea kogu elu vasakust käest halvatud mees suutis oma saatusest suurem olla ning kir...

Kaks maailmakuulsat muusikut on jõudnud juubelitähisteni. Mel Tormé ja B.B. Kingi sünnist möödub sada aastat. Tormé hiilgeajad olid poole sajandi eest. Pea igaüks on aga kuulnud tema kirjutatud ja kuulsaks esitatud jõululaulu, kus on juttu kastanitest lõkketulel. B.B. King kuulub kõigi aegade bluusilegendide eliiti. Ta isikupärane laulustiil ja kitarrimängu tehnika on tänaseni au sees. Maailmas on...

Arvo Pärt on tõenäoliselt juba mõnda aega olnud rahvusvaheliselt kõige tuntum eestlane. Pealegi geeniuse mainega. „ENNtsüklopeedia“ järjekordses teabetunnis kuulete mõndagi peagi 90. sünnipäeva pidava helilooja sündmusterohkest elust ja stabiilselt kõrgtasemel loomingust. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele meenutab olnut ka juubilar ise. Muusikakatked on valitud Arvo Pärdi aegade jooksul muutunud l...

Seekordse „ENNtsüklopeedia“ peaosas on Eesti teatrikunsti suurkuju Ants Eskola. Temast sai Estonia teatri näitleja üsna täpselt saja aasta eest. Eskola erakordset lavakarjääri ei suutnud lõpetada isegi pealekaebaja kirja põhjal näitlejale määratud vangilaagriaastad. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete Ants Eskola esituses laule ja katkendeid ta olulistest rollidest Eesti Draamateatris ja Noo...

Ukrainlaste rahvuspühaks kujunenud vabatahtlike päeva puhul keskendub „ENNtsüklopeedia“ selle rahva kuulsaima poeedi ja tunnustatud kunstniku Tarass Ševtšenko elule ja loomingule. Peamise osa oma teostest kirjutas ta pärisorjana, vabaks meheks sai Ševtšenko vaid neli aastat enne surma. Ševtšenko õppis Peterburis ja Vilniuses, korra käis ka Tallinnas. Olev Eskola esituses kuulete saates poeedi luul...

Kõigi aegade suutlikumate džässpianistide tippu kuuluva Oscar Petersoni sünnist möödus äsja terve sajand. Tema tase ja looming on igavikulised. Paljude asjatundjate arvates oma pillil väga lähedale absoluudile jõudnud klaverigeenius käis 1974. aasta sügisel ka Tallinnas esinemas. Saates kuulete mõndagi Oscar Petersoni elust ja karjäärist ning näiteid ta esinemistest koos oma trio või teiste maailm...

Selle nädala juubilari Veljo Tormise teened ja tase kuuluvad eesti muusika eliiti. Tormis otsis, leidis ja andis me rahvale tagasi iidsed laulud ja lood. Tema looming on mitmekesine ning alati isikupärane. Tormis oli ühtaegu nii teoreetik, kui praktik. Ta kirjutas muusikat kooridele, filmidele ja teatrilavastustele. Ta oli ja on üks neist vähestest, keda tuntakse, teatakse ja sageli ka lauldakse E...

Eesti muusika suurkuju Olav Ehala tähistab sel nädalal oma juubelisünnipäeva. Tema lauludega on üles kasvanud juba paar põlvkonda eestlasi. Ehala karjäär on olnud mitmetahuline. Ta on töötanud Muusikaakadeemias professorina, juhtinud Eesti Heliloojate Liitu ning mitme muusikanõukogu tööd. Olav Ehala laule on juba aastaid esitatud laulupidudel, ta looming on jõudnud lavale, ekraanile ja heliplaatid...

Vanemad kuulajad kindlasti mäletavad aegu, mil popansamblid polnud veel orkestreid välja tõrjunud. „ENNtsüklopeedia“ meenutab sõnas ja muusikas neid koosseise, mis sageli kroonisid levi- ja džässmuusika edetabeleid. Mantovani, Ray Conniff, James Last, Paul Mauriat, džässis Duke Ellingtoni ja Count Basie fantastilised bigbändid. Nendega koos esinesid paljud maailmastaarid. Piisab, kui nimetada Ella...

Sedakorda on teabetunni fookuses rockmuusika klassikud. Bill Haley sünnist möödus äsja terve sajand. Oma esimesed võidud ja loorberid teenis Haley joodeldajana. Temast mõned aastad noorem Jerry Lee Lewis suutis rokimaestro varjust välja tulla ning luua oma kordumatu stiili. Saates kuulete mõndagi nende staaride elust ja lauludest, millest on saanud selle muusikastiili klassika.

Prantsuse muusikakultuuri lahutamatuks osaks arenenud šansoonilaul sai alguse mitme sajandi eest. Selle žanri esimese tähtlaulja Guillaume de Machaut’ nime teavad täna vähesed. Hoopis tuntum oli ja on Mistinguett, kes oli edukas nii laval, kui ekraanil. Šansoonilaulu kuningannaks peetakse üksmeelselt Edith Piafi, edukas oli ka Juliette Greco, kes korra käis Tallinnaski esinemas. Meeslauljate nimek...

Legendaarset Ullo Toomit kutsutakse meil austavalt Tantsutaadiks. Tema panus eesti rahvatantsu säilitamises ja arengus on olnud otsustavalt kaalukas. Noore mehena käis ta aastaid mööda Eestimaad toona veel kunagisi tantse mäletanud inimestega kohtumas. Toomi ettepanekul pandi alus üldrahvalike tantsuõhtute traditsioonile. Märkimisväärselt palju seadis ja tegi Ullo Toomi ka uudisloomingulisi tantse...

Christoph Kolumbus kuulub juba mitu sajandit inimkonna suurkujude esiritta. Ometi polnud ta esimene eurooplane, kes uuele mandrile astus. Täpsemate uuringute käigus on selgunud, et rahvuselt polnud ta itaallane ning, et tegelikult teadis Kolumbus üsnagi hästi, et ta ei jõudnud Indiasse. „ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete nende väidete tõestusi ning muusikat, mis kirjutatud Kolumbusele m...

Teistsuguse elusaatuse korral saanuks Jaak Joala nüüd kohe 75. aastaseks. Tänapäeval poleks see mingi rekord. Tema ja ta hääl jäävad veel kauaks meist paljude nooruse, kogu ajajärgu sümboliks. Jott nagu Joala tavatsesid paljud öelda, kui tahtsid oma nime või autonumbrit lahti seletada. Ta oli me esimene popartist, kes Eestist kaugemalgi tuntuks sai. Paljud heliloojad kirjutasid talle laule, nende...

„ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete jutte ja lugusid Ernst Ennost. Tema sünnist möödus äsja poolteist sajandit. Enno on üks maalähedasemaid autoreid eesti kirjandusloos. Tema luuletustes ja lasteraamatutes on erakordselt palju juttu kodust ja koduigatsusest. Mõned ta värsid kuuluvad juba aastaid me rahva lemmikute hulka ning tihti peetakse neid rahvalauludeks. Ernst Enno looming on sagel...

„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda Norra kuningriigi rahvuspühale. Iseseisvus saavutati vaid mõni aasta enne Eestit, ent norralaste saavutustele on raske tervel planeedil võrdset leida. Saates tuleb juttu Norra kuulsatest heliloojatest Rikard Nordraakist ja Ole Bullist, Nobeli auhinna saanud kirjanikust Bjørnstjerne Bjørnsonist, Norra võidukatest sportlastest ning selle rahva kadestamisväärsest...

Paljude asjatundjate arvates oli ja on Johann Sebastian Bachi looming kogu kaasaegse muusika alus ja öeldis. Mõneski mõttes oli ta esimene, Bach kirjutas muusikat kõigis toona eksisteerinud žanrites, ooperid välja arvatud. Üks ta poegadest oli aga tunnustatud lavamuusika looja. Bachi lastest said pea kõigist heliloojad ning väljapaistvad muusikud, kellelt mõndagi õppisid koguni Haydn, Mozart ja Be...

„ENNtsüklopeedia“ kuuldeseriaali sajanda saate peategelane on eesti levimuusika suurkuju Arne Oit ja tema looming. Juba paar põlvkonda on üles kasvanud Arne Oidi laulude saatel. Ta oli pea võitmatu meil korraldatud laulukonkurssidel ning oleks tõenäoliselt olnud edukas ka Eurovisiooni tasandil siis, kui neil võistlustel veel laulud peaosas olid. Juubelisaates kuulete mõndagi Arne Oidi elust ja muu...

Heliloojana suutis Richard Wagner oluliselt muuta ooperimaailma nii sisus kui vormis. Kaugeltki mitte kõik ta teosed said otsekohe kiita. Wagneri muusikal oli ja on tänagi veel tulihingelisi pooldajaid, kuid ka veendunud vastaseid. Üks neist oli Friedrich Nietzsche, kelle arvates oli see liiga raske ja pretensioonikas. Eestis on Wagneri oopereid juba aastaid menukalt lavastatud. Tänagi on paar nei...