ENNtsüklopeedia

Vanemad kuulajad kindlasti mäletavad aegu, mil popansamblid polnud veel orkestreid välja tõrjunud. „ENNtsüklopeedia“ meenutab sõnas ja muusikas neid koosseise, mis sageli kroonisid levi- ja džässmuusika edetabeleid. Mantovani, Ray Conniff, James Last, Paul Mauriat, džässis Duke Ellingtoni ja Count Basie fantastilised bigbändid. Nendega koos esinesid paljud maailmastaarid. Piisab, kui nimetada Ella...

Sedakorda on teabetunni fookuses rockmuusika klassikud. Bill Haley sünnist möödus äsja terve sajand. Oma esimesed võidud ja loorberid teenis Haley joodeldajana. Temast mõned aastad noorem Jerry Lee Lewis suutis rokimaestro varjust välja tulla ning luua oma kordumatu stiili. Saates kuulete mõndagi nende staaride elust ja lauludest, millest on saanud selle muusikastiili klassika.

Prantsuse muusikakultuuri lahutamatuks osaks arenenud šansoonilaul sai alguse mitme sajandi eest. Selle žanri esimese tähtlaulja Guillaume de Machaut’ nime teavad täna vähesed. Hoopis tuntum oli ja on Mistinguett, kes oli edukas nii laval, kui ekraanil. Šansoonilaulu kuningannaks peetakse üksmeelselt Edith Piafi, edukas oli ka Juliette Greco, kes korra käis Tallinnaski esinemas. Meeslauljate nimek...

Legendaarset Ullo Toomit kutsutakse meil austavalt Tantsutaadiks. Tema panus eesti rahvatantsu säilitamises ja arengus on olnud otsustavalt kaalukas. Noore mehena käis ta aastaid mööda Eestimaad toona veel kunagisi tantse mäletanud inimestega kohtumas. Toomi ettepanekul pandi alus üldrahvalike tantsuõhtute traditsioonile. Märkimisväärselt palju seadis ja tegi Ullo Toomi ka uudisloomingulisi tantse...

Christoph Kolumbus kuulub juba mitu sajandit inimkonna suurkujude esiritta. Ometi polnud ta esimene eurooplane, kes uuele mandrile astus. Täpsemate uuringute käigus on selgunud, et rahvuselt polnud ta itaallane ning, et tegelikult teadis Kolumbus üsnagi hästi, et ta ei jõudnud Indiasse. „ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete nende väidete tõestusi ning muusikat, mis kirjutatud Kolumbusele m...

Teistsuguse elusaatuse korral saanuks Jaak Joala nüüd kohe 75. aastaseks. Tänapäeval poleks see mingi rekord. Tema ja ta hääl jäävad veel kauaks meist paljude nooruse, kogu ajajärgu sümboliks. Jott nagu Joala tavatsesid paljud öelda, kui tahtsid oma nime või autonumbrit lahti seletada. Ta oli me esimene popartist, kes Eestist kaugemalgi tuntuks sai. Paljud heliloojad kirjutasid talle laule, nende...

„ENNtsüklopeedia“ selle nädala saates kuulete jutte ja lugusid Ernst Ennost. Tema sünnist möödus äsja poolteist sajandit. Enno on üks maalähedasemaid autoreid eesti kirjandusloos. Tema luuletustes ja lasteraamatutes on erakordselt palju juttu kodust ja koduigatsusest. Mõned ta värsid kuuluvad juba aastaid me rahva lemmikute hulka ning tihti peetakse neid rahvalauludeks. Ernst Enno looming on sagel...

„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda Norra kuningriigi rahvuspühale. Iseseisvus saavutati vaid mõni aasta enne Eestit, ent norralaste saavutustele on raske tervel planeedil võrdset leida. Saates tuleb juttu Norra kuulsatest heliloojatest Rikard Nordraakist ja Ole Bullist, Nobeli auhinna saanud kirjanikust Bjørnstjerne Bjørnsonist, Norra võidukatest sportlastest ning selle rahva kadestamisväärsest...

Paljude asjatundjate arvates oli ja on Johann Sebastian Bachi looming kogu kaasaegse muusika alus ja öeldis. Mõneski mõttes oli ta esimene, Bach kirjutas muusikat kõigis toona eksisteerinud žanrites, ooperid välja arvatud. Üks ta poegadest oli aga tunnustatud lavamuusika looja. Bachi lastest said pea kõigist heliloojad ning väljapaistvad muusikud, kellelt mõndagi õppisid koguni Haydn, Mozart ja Be...

„ENNtsüklopeedia“ kuuldeseriaali sajanda saate peategelane on eesti levimuusika suurkuju Arne Oit ja tema looming. Juba paar põlvkonda on üles kasvanud Arne Oidi laulude saatel. Ta oli pea võitmatu meil korraldatud laulukonkurssidel ning oleks tõenäoliselt olnud edukas ka Eurovisiooni tasandil siis, kui neil võistlustel veel laulud peaosas olid. Juubelisaates kuulete mõndagi Arne Oidi elust ja muu...

Heliloojana suutis Richard Wagner oluliselt muuta ooperimaailma nii sisus kui vormis. Kaugeltki mitte kõik ta teosed said otsekohe kiita. Wagneri muusikal oli ja on tänagi veel tulihingelisi pooldajaid, kuid ka veendunud vastaseid. Üks neist oli Friedrich Nietzsche, kelle arvates oli see liiga raske ja pretensioonikas. Eestis on Wagneri oopereid juba aastaid menukalt lavastatud. Tänagi on paar nei...

Kolmas saade William Shakespeare’ile pühendatud minisarjast keskendub loomingule, mis inspireeritud suure kirjaniku teostest. Sajandite jooksul on tema näidendeid tuhandeid kordi lavastatud, nende alusel filme vändatud, oopereid ja raamatuid kirjutatud. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavaid katkendeid esitavad Elle Kull, Kaie Mihkelson, Guido Kangur, Kaarel Karmi, Einari Koppel, Ants Lauter ja Ma...

Teine saade William Shakespeare’i elust ja loomingust keskendub aastatele, mis järgnesid kuninganna Elizabeth I surmale. Geenius pidi kohanema uue monarhi James I huvidega, mis olid suhteliselt teatrikauged. Shakespeare kirjutas toona ühed oma kuulsamad näidendid „Othello“ ja „Macbeth“. Ootamatult sai Shakespeare’i näitetrupist õukonnateater The King’s Men. Järjekordse katkulaine ajal elas Shakesp...

Järgmistes saadetes keskendub „ENNtsüklopeedia“ maailmakultuuri suurkuju William Shakespeare’i elu ja loomingu meenutamisele. Tänase päevani pisut müstilise kirjaniku näidendeid on sajandite jooksul lavastatud küllap kõigis maailma riikides. Esimeses saates kuulete meie näitlejate esituses geeniuse sonette ning katkendeid näidendeist „Nagu teile meeldib“ ning „Hamlet“. Teabetunnis kõlav muusika on...

Seekordne „ENNtsüklopeedia“ kuuldetund on üksmeelselt geniaalseks muusikuks tunnustatud Frederic Chopinist. Ta sündis Poolamaal, kuulsaks sai kõikjal, kus heast muusikast lugu peetakse. Chopini pianistioskusi imetles koguni Ferenc Liszt, kelle arvates Chopini teostes ühinevad vesi ja kristall. Robert Schumann ütles esimesena välja, et Chopin oli geenius. Tal oli annet ka maalikunsti ja näitlemise...

Sedakorda keskendub „ENNtsüklopeedia“ erakordsele mehele, keda ennekõike teatakse ta erootiliste seikluste tõttu. Casanova oli aga suutlik teisteski sfäärides. Ta oli kirjanik ja mõtleja, kes polemiseeris edukalt koguni Voltaire’ga. Casanova suhtlusringi kuulusid Madame de Pompadour, Goethe ja Mozart. Üsna kindlasti oli Casanova eeskujuks Don Giovanni tegelaskuju loomisel. Enn Eesmaa teabetunnis k...

Jack London on kuulunud vähemalt paari põlvkonna lugejate lemmikautorite hulka. Ta seiklusjutud ning mehised tegelased olid ennekõike poistele meeltmööda. Jack Londoni raamatuid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. Tema teostest on kuulsad režissöörid lavastanud filme ja teleseriaale. Neis on suurepäraseid rolle mänginud tippnäitlejad. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kõlavad katkendid Jack L...

„ENNtsüklopeedia“ fookuses on sedakorda lihtne harimatu maatüdruk, kelle elu oli otsekui muinasjutt, mis aga paraku lõppes halvasti. Orleansi neitsi elas viieteistkümnendal sajandil, ent saavutas mõndagi, mis isegi tänapäeval on ühele tavalisele naisterahvale kättesaamatu. Kiriku poolt tulesurma mõistetud Jeanne d’Arc kuulutati selle sama kiriku poolt viis sajandit hiljem katoliku pühakuks! Enn Ee...

„ENNtsüklopeedia“ selle nädala fookuses on oma riigi rahvuspüha tähistav Kreeka. Enamus inimkonna arenguist said alguse selle iidse rahva andekatest meestest. Enn Eesmaa keskendub oma saates ennekõike neile, keda peame esimesteks. Erakordselt andekas oli Thales Mileetosest, keda üksmeelselt peetakse esimeseks teadlaseks ja filosoofiks. Kreeka hümni autor Nikolaos Mantzaros kirjutas esimese sümfoon...

Pea täpselt kolmesaja aasta eest ilmusid Amsterdamis avaldatud kogumikus „Võistlus harmoonia ja leidlikkuse vahel“ neli Antonio Vivaldi viiulikontserti koondnimetusega „Neli aastaaega“. Need said otsekohe kuulsaks, koguni Louis XV olevat „Kevade“ osa esimesel võimalusel uuesti kuulanud. Vivaldi võimekus ja töötahe olid kadestamisväärsed. Ainuüksi oopereid ta kirjutas ligi sada. Vivaldi elu oli sei...

„ENNtsüklopeedia“ tähistab seekordse saatega inimkonna uhkuse Michelangelo 550. sünniaastapäeva. Paljud peavad teda kõigi aegade suurimaks kunstnikuks ja kujuriks, kellega võib võrrelda vaid geeniusega samal ajal oma taiesid ja teadust teinud Leonardo da Vincit. „Taaveti“, „Pieta“, Sixtuse kabeli freskode ning kolossaalse Rooma Peetri kiriku autorit hinnati ta elu ajal kõrgelt ka sõnameistrina. Li...

Kaunis naisenimi Carmen kuulub ka muusikakultuuri ja kirjanduskujude eliiti. Prosper Mérimée kirjutas Carmeni oma samanimelisse jutustusse, kolmkümmend aastat hiljem esietendus Georges Bizet’ samanimeline ooper, mis paraku välja vilistati. Helilooja sai juhtunust parandamatu hingetrauma ning kolm kuud hiljem Georges Bizet suri. Täna oleks võimatu ükskõik millist tasemel ooperiteatrit ette kujutada...

Sageli kasutame väljendit mees nagu orkester niisama kergekäeliselt nagu ülistavat sõna superstaar. Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais’ elu ja mitmetel tegevusaladel lausa uskumatud saavutused sobiks seda meest tõepoolest orkestriga võrdlema. Ta oli kirjanik, muusik, leiutaja, diplomaat-salakuulaja ning võrratu kellassepp, kelle käest tellis ajanäitajaid isegi kuningas. Beaumarchais on ennekõik...

„ENNtsüklopeedia“ seekordses saates kuulete mõndagi Leedu ajaloost ja selle rahva saavutustest. Suur osa teabetunnist kuulub Mikalojus Konstantinas Čiurlionise mitmekülgse loomingu tutvustamisele. Teda peetakse parimaks maalikunstnikuks heliloojate seas ning ületamatuks komponistiks maalimeistrite hulgas, koguni esimeseks abstraktse kunsti esindajaks Euroopas. Leedu kirjandust esindab saates selle...

„ENNtsüklopeedias“ avaneb uus saaterubriik. Mitmetel põhjustel huvi pakkuvate riikide rahvuspühade puhul asub Enn Eesmaa tutvustama meist kilomeetrites kaugete maade ja rahvaste elu, ajalugu, ennekõike aga meenutab seda ja neid, kes esimesena meelde tulevad, kui nendest riikidest räägime. Tšiili puhul oleks need ennekõike Allende, Pinochet ja Neruda, vaatamisväärsustest kindlasti Lihavõttesaare mü...