ENNtsüklopeedia

„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekordse Eesti raamatu aasta puhul Eduard Vilde elule ja mahukale loomingule. Ta saatus oli sedavõrd mitmekesine ja kohati põnev, et jääb vaid imestada, miks temast pole tehtud veel mängufilmi või teleseriaali. Vilde raamatuid on sageli ekraanile toodud. Lisaks kirjanikutööle kuulub Eduard Vilde kahtlusteta ka meie ajakirjandussuuruste hulka. Ennekõike seostame Vildet...

„ENNtsüklopeedia“ keskendub seekord sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1925. Sajandi eest kirjutasid oma peateoseid nii Hitler, kui Tammsaare, häid filme tegid Chaplin ja Keaton. Muusikas andsid tooni džässilauljad ning orkestrid. Londonis tutvustati uut meediumi – televisiooni. Sajandite tagant toodi nähtavale Tutanhamoni kuldne surimask. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridel...

Läinud sajandi suurkujude hulka kuulunud Albert Schweitzer oli võimekas õige mitmel elualal. Lapse ja noorukina tundus, et temast saab väljapaistev muusik ning temast saigi. Hiljem õppis ta teoloogiat ning arstiteadust. Oma elutöö tegi Schweitzer Aafrikas. Tänases Gabonis asutas ta Lambarere kliiniku, kus raviti kõikvõimalikke haigusi, leepra kaasa arvatud. Kui Albert Schweitzerile omistati aastal...

"ENNtsüklopeedia" seekordne saade on üsna üksmeelselt popmuusika esimeseks kuningaks kutsutud Elvis Presley elust ja lauludest. Koos temaga algas mitte vaid muusikas uus ajastu, Elvisest sai miljonite noorte eeskuju. Seda ruttasid ära kasutama ärimehed, kes enne noorte vastu erilist huvi ei ilmutanud. Tekkisid uued moesuunad, poodidesse ilmusid ennekõike noortele meelepärased tooted. Elv...

"ENNtsüklopeedia" huvifookuses on sedakorda inimkonna suurimate teadlaste esiritta kuuluv Albert Einstein. Tema teed rajavad teooriad leiavad veel täna ning küllap hommegi veel tõestust. Einstein kirjutas ligi pool tuhat teaduslikku artiklit, tema peamised tööd ilmusid aastal 1905, mida kutsutakse imepäraseks aastaks - annus mirabilis. Eelmine imepärane aasta oli 1666, mil teaduses tegi...

Seekord keskendub „ENNtsüklopeedia“ kõigi aegade ühe tippmuusikali „Minu veetlev leedi“ autoritele. Frederick Loewe ja Alan Jay Lerner on aga kirjutanud veel poole tosina jagu suurepäraseid lavateoseid. Olgu siinkohal nimetatud vaid „Brigadoon“ ja „Camelot“. Kahepeale võitsid nad kaks Oscari preemiat, lisaks veel mitu Tony auhinda. Enn Eesmaa saates kuulete lisaks kommentaaridele meloodiaid ja lau...

"ENNtsüklopeedia" süveneb maailmakirjanduse suurkuju Henrik Ibseni elule ja loomingule. Vaid Shakespeare’i näidendeid lavastatakse Ibseni omadest rohkem. Praegugi võib Eestis näha „Nukumaja“. Ibseni tuntuimale näidendile „Peer Gynt“ kirjutas imelised muusikanumbrid Edvard Grieg. Ibseni muuseumis Oslos saab näha klaverit, millel oma sõbra perekonnale Grieg mõnikord mängis. Lisaks Enn Eesm...

Seekord keskendub "ENNtsüklopeedia" sündmustele ja inimestele, kes meenuvad, kui räägime aastast 1974. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete muusikat, mis oli populaarne poole sajandi eest.

"ENNtsüklopeedia" keskendub soome rahva poolt sajandi suurkujuks valitud Carl Gustaf Emil Mannerheimi elule ja karjäärile. Presidendiks saanud marssali teened oma riigi ja rahva iseseisvuse eest seismisel olid erakordsed. Teda austasid isegi Stalin ja Churchill, kes Soome vastu sõdisid. Saate muusikalises osas kuulete Jean Sibeliuse muusikat, mis esindab Soomet niisama loomulikult, kui m...

"ENNtsüklopeedia" kuuldeseeria juubelihõnguline 75. saade on pühendatud kahekümnenda sajandi suurkujule Winston Churchillile. Tema sünnist möödub sel laupäeval täpselt poolteist sajandit. Churchilli sõjaaastate teeneid oma riigi ja rahva ning suuresti kogu maailma hüvanguks on küll mõnes riigis püütud vähemana paista, kuid see pole kellelgi eriti õnnestunud. Suurmehe surma järel tõdes Pr...

Sedakorda on "ENNtsüklopeedia" fookuses riigijuht ja sõjapealik, kes kaotas sageli, ent ometi on jäänud omamoodi võidukaks. Napoleon Bonaparte’iga seostame tavaliselt lahinguid, kannatusi ja surma, soovi kogu maailma vallutada. Vähem on räägitud ta otsustest, mis nii prantslastele, kui teistelegi rahvastele eluliselt olulised olid. Suuresti tänu Napoleonile kasutame täna meetermõõdustikk...

„ENNtsüklopeedia“ hakkab tulevikus senisest rohkem tutvustama meile lähedaste riikide ja rahvaste ajalugu, ennekõike aga nende kultuurisaavutusi. Kui vähegi objektiivselt hinnata teame isegi oma lähinaabrite elust, olust ja saavutustest märkimisväärselt vähe. Paar poliitikut, mõni sportlane ja ongi üldjoontes kõik. Esimene sedalaadi saade on Lätimaa kahest uhkusest – nende eepose kokku kirjutanud...

Seekord on "ENNtsüklopeedia" keskmes kaks Tom Jonesi. Neist esimene jõudis lugejateni aastal 1749 Henry Fieldingi menuromaani nimitegelasena. Pea kaks ja pool sajandit hiljem valis Walesist pärit noor laulumees omale artistinimeks Tom Jones, mis tundus ta oma nimest löövam. Nii sai Thomas John Woodwardist Tom Jones. Enn Eesmaa meenutab oma saates nii raamatut „Tom Jones“, kui selle autor...

Seekordse teabetunni keskmes on barokkmuusika suurkuju Georg Friedrich Händel. Ta sündis Saksamaal, elas ja töötas aastaid Itaalias, legendiks aga sai Londonis. Johann Sebastian Bach on kahtlusteta kuulsam, ent Händeli mõõtmatult avar looming on tunduvalt mitmekesisem. Ta kirjutas oratooriume, kantaate, kontserte, sonaate, orkestrisüite ning koguni 40 ooperit. Tema teoseid on korduvalt ka Eestis e...

Sedakorda keskendub "ENNtsüklopeedia" Carl Robert Jakobsoni elule ja tegevusele. Ta oli esimene, kes eesti põllumeestele andis teadusel põhinevaid soovitusi, seltside koosolekuid aga kasutas kutsehariduslike teadmiste jagamiseks. Oma kirjatöödes käsitles ta olulisi ühiskondlikke teemasid, mis rahval aitasid teha valikuid, mille suund oli iseseisev, vaba Eesti. Jakobson elas vaid nelikümm...

Seekordse saate fookuses on tšehhide suurmehed kirjanik Karel Čapek ja levilaulja Karel Gott. Esimesena robotitest kirjutanud Čapeki teoseid on rõõmustavalt palju eesti keelde tõlgitud. "ENNtsüklopeedia" kuuldetunnis esitavad kirjaniku tekste Salme Reek ja Aarne Üksküla. Karel Gott oli aastaid Tšehhimaa suursaadik levimuusikas. Tihti esines ta Saksamaal, kuid paaril korral ka USA-s. Oma...

Seekordne teabetund keskendub James Bondi vaimse isa Ian Flemingi loomingule ja elule, mis oli tunduvalt põnevam, kui paljud verevaesed seiklusfilmid. Agent 007 ilmus lugejate ette esimest korda raamatus „Casino Royale“ ning Sean Connery kehastuses ekraanile aastal 1962 filmis „Doktor No“. Tänaseni on James Bondi rollis nähtud seitset näitlejat, kuuldavasti otsitakse praegu kaheksandat. Bondi film...

"ENNtsüklopeedia" keskendub ka sel laupäeval Johann Wolfgang von Goethe elu ja loomingu meenutamisele. Eesti näitlejate esituses kuulete katkendeid ta kuulsaimast teosest „Faust“ ning „Wilhelm Meisteri“ romaanidest. Enn Eesmaa räägib ka suurkirjaniku teadussaavutustest, mida on kiitnud isegi Charles Darwin ning Albert Einstein. Ta ise hindas eriti kõrgelt oma raamatut „Värviõpetusest“. S...

Kahel järgmisel laupäeval keskendub „ENNtsüklopeedia“ maailmakirjanduse suurkuju Johann Wolfgang von Goethe elule ja anderikkale loomingule. Noor Goethe sai kuulsaks kirjanikuks pärast ta kiriromaani „Noore Wertheri kannatused“ ilmumist. See traagiliselt lõppev teos tõi üllatuslikult kaasa enesetappude laine, sest paljud noored tahtsid elust lahkuda just nii nagu nende iidol romaani lehekülgedel....

Selle nädala teabetunnis keskendub „ENNtsüklopeedia“ kahele muusika suurkujule, kes äsja tähistasid juubeleid. Arnold Schönbergi sünnist möödus 150, Maurice Jarre sündis üsna täpselt sajandi eest. Lisaks komponeerimisele oli Schönberg tunnustatud muusikateoreetik ja õppejõud, paljude oma laulude tekstide autor. Talle on omistatud koguni patenditunnistus ühe leiutise eest. Maurice Jarre kirjutas pa...

Seekordne ENNtsüklopeedia teabetund meenutab kõigi aegade üht kuulsamat filosoofi, kes esimesena võttis terminina kasutusele mõiste filosoofia. Aristoteles oli Platoni õpilane ning samas ka tema suurim kritiseerija. Aristotelese õpilaste hulka kuulus Alexandros Kolmas, keda ajalugu mäletab Aleksander Suurena. Enn Eesmaa annab ülevaate Aristotelese elust ning tema mõtteloomingust, mida tänaseni kõr...

Džässilauljate hulgas on aastate jooksul olnud palju suuri talente. Kõik teavad Ella Fitzgeraldi nime ning ta imelisi solistivõimeid. Seekordne "ENNtsüklopeedia" teabetund meenutab kolme ta tipptasemel kolleegi. Dinah Washintoni sünnist möödus äsja terve sajand. Viiekümnendatel kutsuti teda naislauljate kuningannaks rütmi ja bluusimuusika kategoorias. Nii on juhtunud, et peamised džässis...

ENNtsüklopeedia seekordne saade on „Kolme musketäri“ ja „Kameeliadaami“ vaimsetest isadest, kel oli ühine nimi Alexandre Dumas. Nende loomingut kiidavad lugejad kriitikutest rohkem. Isa – Dumas on tänase päevani kõige loetum prantsuse kirjanik. Tema poja „Kameeliadaamist“ on mitmed heliloojad kirjutanud suurepäraseid oopereid. Neist ülim on siiski Giuseppe Verdi „Traviata“. Enn Eesmaa saates kuule...

Seekordse kuuldetunni keskmes on legendaarne Jimi Hendix – ületamatu muusik ja särav isiksus, kes nelja aastaga suutis rohkem, kui enamus ta kolleege ja konkurente aastakümnete jooksul. Paljude küsitluste ning asjatundjate hinnangul on Jimi Hendix korduvalt kuulutatud kõigi aegade parimaks kitarristiks, kes oli ka tasemel helilooja ning laulja. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele Hendrixi värvika ni...

Sel laupäeval keskendub ENNtsüklopeedia popmuusika suurkuju Mark Knopfleri elule ja loomingule. Enamiku oma noorpõlvelugudest on ta kirjutanud ansamblile „Dire Straits“, paljude arvates läinud sajandi parimale popgrupile. Äsja 75. aastaseks saanud Knopfler on tänaseni heas loomevormis, tal on sooloplaate juba rohkem, kui ansambli aegseid. Enn Eesmaa meenutab Knopfleri filmimuusikat ning ta edukat...