ENNtsüklopeedia

Chuck Berry on enamuse asjatundjate arvates rokkmuusika kuningas. Ta alustas enne Elvist ning kirjutas laule, mida paljud staarid hiljem esitasid. Inimesena oli Berry siiruviiruline, muusiku ja lauljana erakordne. Saates kõlavad Chuck Berry laulud ta enese ning Elvis Presley ja biitlite esituses.

Sting on ainus popmaailma superstaar, kes kuus korda käinud esinemas Eestis. Saates kuulete mõndagi ta elust ja loomingust läbi mitme aastakümne. 75-aastane Sting on aktiivne tänagi veel. Praegu ta tuuritab USA linnades.

Benjamin Franklin etendas USA ajaloos erakordselt olulist rolli. Rahvas kutsus teda esimeseks ameeriklaseks. Franklin oli uskumatult andekas paljudel tegevusaladel. Ta oli teadlane, poliitik ja diplomaat, kes oma maad ja rahvast esindas mitmes välisriigis. Saates kuulete muusikat, mida Benjamin Franklin kirjutas.

Saates on juttu Joseph Haydni küpsemas eas kirjutatud teostest, suurmehe eraelust ja sõprusest Mozartiga. Ka sellest, et tänase Saksamaa hümni muusika autor on Joseph Haydn. Muusikavalikus kuulete muuhulga katkendeid Haydni oratooriumitest „Tobiase tagasitulek“, „Loomine“ ja „Aastaajad“.

Franz Joseph Haydn kuulub kõigi aegade suurvaimude hulka muusikamaailmas. Teda pidasid oma õpetajaks ja eeskujuks nii Mozart kui Beethoven. Haydni loomingupärand on uskumatult suur. Ainuüksi sümfooniaid kirjutas ta vähemalt 108. Saates kuulete mõndagi Haydni elust ja ta teostest, mis tänaseni menukad.

Sedakorda on „ENNtsüklopeedia“ fookuses erakordne pill saksofon ning selle looja Adolphe Sax. Stalin vihkas saksofoni, Bill Clinton mängis meeleldi ja üsna hästi. Ennekõike kuulete saates saksofonivirtuoose Charlie Parkerit, Coleman Hawkinsit, Lester Youngi ning Lembit Saarsalu ja Villu Veskit.

Kui kedagi võiks džässmuusikas geeniuseks pidada, siis kindlasti Louis Armstrongi. Nii on arvanud enamus ta maailmakuulsatest kolleegidest. Saate kuulete mõndagi Armstrongi elust ja andekast loomingust ning valikut vanameistri lauludest ning trompetimängust, mis tõestab, miks džässmuusikast on alati lugu peetud.

Kleopatra kuulub ajaloo suuremate legendide eliitrühma. Temaga lõppes kolm tuhat aastat kestnud vaaraode ajastu Egiptuses. Tänaseni pole teada mõned olulised detailid ta elust, senini on mõistatuseks jäänud Kleopatra surm. Egiptlased pidasid teda looduse ja maagia jumalanna Isise maiseks kehastuseks. Rooma aga kuulutas Kleopatra Egiptusele võiduka sõja. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete „E...

Muusikalise impressionismi suurkuju Claude Debussy sündis Prantsusmaa värvika kuninga Louis Neljateistkümnendaga samas linnakeses. Saint-Germain-en-Laye on Pariisist paarikümne kilomeetri kaugusel. Debussy oli juba lapsena andekas. Pariisi konservatooriumis õppis ta klaverit kuulsa helilooja César Francki juures. Claude Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat. Ta ainus ooper „Pélleas ja...

„ENNtsüklopeedia“ tähistab saatega Küprosest selle saareriigi iseseisvuspäeva. Küprose pikk ning huvitav ajalugu on seotud paljude legendidega. Piisab kui meenutada Aphroditet ehk Veenust. Küprosel elasid ja tegutsesid maailmakuulsad mõtlejad – üks neist oli stoikute koolkonna rajaja Zenon Kitionist. Aastaid kuulus Küpros Osmanite impeeriumi hulka, siis tulid ning mõneks ajaks jäid britid. Pideval...

„ENNtsüklopeedia“ selle laupäeva teabetunnis kuulete mõndagi kõigi aegade parimaks raamatuks tunnistatud „Anna Kareninast“ ning selle autorist Lev Tolstoist. Teda on võrreldud seguga poeedist, kalvinistist ja fanaatikust, mis on selge märk erakordselt eredast isiksusest. Tolstoi ise pidas oma olulisimateks kirjutisteks mitte „Sõda ja rahu“, „Ülestõusmist“ või „Anna Kareninat“ vaid filosoofilisi mõ...

Tony Bennett kuulus mitu aastakümmet maailma menukamate laulusolistide hulka. Ta oli üks neid väheseid, keda peeti Frank Sinatra tasemelt võrdseks konkurendiks. Ka Bennett oli itaalia päritolu, kes New Yorgis oli sündinud. Temast kujunes tunnustatud maalikunstnik, kelle töid võib tänagi näha mitmetes esindusgaleriides. Sageli olid ta modellideks Bennetti lavapartnerid. „ENNtsüklopeedia“ meenutab T...

„ENNtsüklopeedia“ seekordne kuuldepeatükk on mehest, keda üksmeelselt peetakse inimkonna kirjanduskultuuri alusepanijaks. Samas pole kaugeltki mitte kõik kindlad, kas Homeros üldse kunagi elas ja oma eeposeid lõi. Herodotose arvates elas Homeros neli sajandit enne teda, siis miinusmärgiga kaheksandal sajandil. Dante kutsus Homerost esimeseks jumalike poeetide hulga. Üldise arvamuse kohaselt oli Ho...

Paljude asjatundjate arvates kuulub Miles Davis kõigi aegade andekamate trompetistide hulka. Ta mängis mitmes maailmakuulsas orkestris, ta lähimate kolleegide hulgas olid Charlie Parker, Dizzie Gillespie ja Gerry Mulligan. Davist peetakse nn. cool-džässi esimeseks staariks. Ta suutis valutult uute muusikavooludega kaasa minna ning neid oma andekusega mõjutada. Olgu siinkohal meenutatud ta panus dž...

USA ajaloos on olnud pool tosinat riigipead, kelle mõju ja tähendus olid erakordsed. Üks neist oli John F. Kennedy, kes elas ja töötas presidendina suhteliselt lühikest aega, kuid tegi ja alustas mõndagi, mis ta riiki tugevamaks ja demokraatlikumaks muutis. Kennedy mõrv oli läinud sajandi kõige suuremate kaotuste hulgas. Saates kuulete lisaks kommentaaridele muusikat, mida ameerikalikuks peame.

"ENNtsüklopeedia”  tähistab USA 250. juubelit saatega kõige ameerikalikumaks peetavast heliloojast. George Gershwin on kirjutanud erakordselt erinevat muusikat  laule, sümfoonilisi teoseid ja maailmakuulsa ooperi ”Porgy ja Bess”. Tema peamiseks koostööpartneriks oli ta vanem vend Ira. Saates kuulete osa Gershwini oopustest Ella Fitzgeraldi, Louis Armstrongi, Frank Sinatra ja Georg Otsa esitus...

Muusikalimaailma säravamaid tähti on aastaid olnud Michael Ball. Ta on kandvaid osi esitanud pea kõigis Andrew Lloyd Webberi kuulsamates muusikalides ning laulnud koguni kolme rolli muusikalis „Hüljatud“. Ball on plaadistanud tosinkond kauamängivat, kaasa teinud mõneski teleseriaalis ja kinofilmis, tal on olnud omanimelised telešõud ning staar on kirjutanud kaks raamatut. „ENNtsüklopeedia“ teabetu...

Nobeli preemiaga auhinnatud John Galsworthy tuntuim romaanisari „Forsyte’ide saaga“ on mitmel korral teleseriaaliks tehtud. Kirjaniku loomepärand on aga tunduvalt laiem. Selle hulka kuulub veel paar romaanisarja, mitukümmend näidendit, romaani, lühijuttude ja luulekogumikke, hulganisti artikleid ühiskondlikel põhiteemadel. John Galsworthy valiti rahvusvahelise kirjanike ühenduse PEN-klubi esimesek...

Mitmekülgselt andekas Evald Aav kirjutas esimese eesti ooperi „Vikerlased“. Ta oli tasemel joonistaja, maalikunstnik ja skulptor. Aav oli vaid 16, kui sai Estonia teatri koori liikmeks. Konservatooriumis õppis ta Artur Kapi juures. „Vikerlased“ võeti hästi vastu, Evald Aav sai riikliku stipendiumi, mis võimaldas tutvuda Viini ja Berliini teatritega. Filminäitleja välimusega helilooja võttis naisek...

Paljude meelest oli Herbert George Wells esimene kaasaegne ulmekirjanik. Mitmed ta raamatud ennustasid üsna täpselt tulevikku, mis täna on juba minevik. Loomulikult lisas ta ohtralt fantaasiat ning teoses „Esimesed inimesed Kuul“ teeb kosmoselennu me planeedi looduslikule kaaslasele võimalikuks kavoriidiks kutsutud aine. Kuu elanikele aga õpetab üks ruumirändureist inglise keelt. Enamus ta raamatu...

„ENNtsüklopeedia“ seekordne saade on Edmond Rostandi elust ja loomingust. Ennekõike teatakse teda, kui kangelaskomöödia „Cyrano de Bergerac“ autorit. Temast sai aegade noorim kirjanik, kes valiti Prantsuse akadeemiasse. Rostand oli saanud suurepärase hariduse. Ta esimene trükis ilmunud raamat oli luulekogu „Jõudehetked“. Enne oma peamist teost jõudsid lavadele mitu Rostandi varasemat näidendit. „R...

Kõigi aegade suuremate muinasjutuvestjate hulka kuuluv Hans Christian Andersen alustas romaanikirjanikuna. Nooruses tahtis ta saada tantsijaks ja lauljaks. Andersen rändas sageli ning paljudes riikides. Inglismaal oli ta paar nädalat Charles Dickensi külaliseks. Rootsis saigi Andersen esmalt tuntuks oma matkaraamatutega. Stockholmis armus ta võluvasse rootsi ooperilauljasse Jenny Lindi, kuid roman...

Filmimaailmas on kümneid auhindu ja preemiaid, mis tegijatele ning ka vaatajaile olulised. Nende kohal kõrguvad Oscarid – Ameerika Filmiakadeemia auhinnad, mille saajaid peetakse oma ala tippudeks. Oscarite nime kandvaid preemiaid antakse välja juba ligi sada aastat. „ENNtsüklopeedia“ meenutab kinomaailma kõige rohkem mõjutanud võitjaid, filme, lavastajaid, näitlejaid ning heliloojaid ja muusikat,...

Teine saade Eurovisiooni konkursside võidulauludest katab aastaid 1975–1984. See oli Iirimaa ning Johnny Logani hiilgeaeg. Ta võitis lauljana kahel korral ning hiljem ka heliloojana. Neist aastatest on tänaseni meelde jäänud ka Iisraeli võidulaul „Halleluuja“, sakslaste „Ein bisschen Frieden“ ning inglaste armsa lõpuga esinduslaul „Save Your Kisses for Me“. Saates kuulete muuhulgas, kuidas võitjat...

Engelbert Humperdinck – kaks kuulsat meest, nimede osas ühine kirjapilt, erinev on vaid hääldus. Engelbert „Esimene“ oli kuulus saksa helilooja, mitmesuguse muusika autor. Ta tegutses ka õppejõuna. Humperdincki tuntuim teos on ooper „Hans ja Grete“, mida mõnel pool tänagi etendatakse. Poplauljana oma karjääri alustanud Arnold George Dorsey otsustas kuulsaks saada  Engelbert Humperdinckina. Algus p...