ENNtsüklopeedia

„ENNtsüklopeedia“ seekordse saate keskmes on 47 aastat, mil Euroopas eksisteeris Saksa keisririik. See koondas ja ühendas lugematu arvu vürstiriike, neli kuningriiki ja koguni kolm vabariikliku elukorraldusega linnriiki. Keisriks oli Wilhelm I, kuid neid aastaid seostatakse peamiselt kantsler Otto von Bismarcki ning kindral von Moltkega. Juttu tuleb Kolmekeisriliidust ning Edasikindlustamise lepin...

UNESCO andmetel on tänaseni kõige tõlgitumaks autoriks maailmas Jules Verne. Lugejaid on alati huvitanud põnevad fantaasiarikkad lood, eriti veel siis, kui polnud veel lennukeid ega kosmoselaevu. Jules Verne aga kirjeldas lendu Kuule ning me planeedi südamesse. Kuigi kirjanik meie kandis kunagi ei käinud, kirjutas ta ühes oma raamatus Eestist ja Tartu linnast. Verne oli esimene prantsuse kirjanik,...

„ENNtsüklopeedia“ sarja seekordse saate keskmes on teadlane, kellest on artikleid kirjutanud kõik senised ning kindlasti ka tulevased entsüklopeediad. Isaac Newtoni arvates nägi ta teistest kaugemale, sest seisis gigantide õlgadel. Saates mõtiskleme, keda ta täpsemalt võis silmas pidada. Newtoni panus teaduse arengusse on määratu, kusjuures gravitatsiooniseadus on vaid üks ta geniaalsetest avastus...

Jacques Offenbach on mitmeti erand heliloojate hulgas. „Orpheus põrgus“ oli muusikaloo esimene operett. Kokku kirjutas Offenbach sada operetti ning kaks ooperit. Neist enamus esietendus ta isiklikus teatris Pariisis. Offenbachi menu oli esialgu takistuseks valsikuningas Johann Straussi karjäärile. Offenbachi lavateoste loomestiil oli terav, kohati lausa küüniline. Tema operettides kritiseeriti sag...

Nat King Cole ja ta tütar Natalie on üllatavalt paljudes statistikates esimesed. Konkurentsitult on nad tänaseni kõige edukamad isa ja tütar nii levi- pop- kui džässmuusikas. Kahepeale kokku said nad kümme Grammy preemiat. Nii isa kui tütar olid esimesed, kel olid omanimelised raadio- ja telešõud. Nat King Cole oli esimeste hulgas, kes bigbändide ajastul tegi kuulsaks džässtrio, milles ise mängis...

George Bernard Shaw looming sai saja aasta eest kõrge tunnustuse. Talle määrati Nobeli kirjandusauhind. Shaw näidendid, raamatud ning artiklid olid reeglina vaimukad ning käsitlesid toonast ühiskonda mõjutanud sündmusi. Tema poliitilised vaated muutusid ajas, sageli pooldas ta enamuse arvamusele vastukäivaid ideid. Shaw looming oli stabiilne oma headuses. Eesti keelde on tema teoseid rõõmustavalt...

Maailma muusikakultuuri suurkuju Jean Sibelius on Edvard Griegi kõrval teine Põhjala esindaja, keda kõikjal tuntakse ja hinnatakse. Soome auväärne sümbol sündis ja kasvas rootsi keelt kõnelevas perekonnas, kuid käis soomekeelses koolis. Sibeliuse teosed jagatakse üksmeelselt kolme etappi – rahvusromantiline, klassikaline ning eksperimentaalne loomestiil. Seda lähtuvalt oopuste vormist. Erakordne s...

Thomas Stearns Elioti rahvusvaheliselt kuulsaim teos on „Vana Possumi praktiliste kasside raamat“, mille alusel tegi geniaalne Andrew Lloyd Webber muusikali „Kassid“. Eliot kirjutas mitmeid muidki raamatuid. Oma loomingu eest anti talle aastal 1948 Nobeli kirjanduspreemia silmapaistva ning teedrajava panuse eest tänapäeva luule arengusse. „ENNtsüklopeedia“ teabetunnis kuulete mõndagi selle kuulsa...

„ENNtsüklopeedia“ keskendub sedakorda maailmakirjanduse suurkuju Charles Dickensi elule ja loomingule. Ühe ta kuulsama romaani „David Copperfield“ ilmumisest möödub kohepea 175 aastat. See suuresti autobiograafiline teos on tänaseni tuntud ja tunnustatud ning sageli ekraanile toodud. Sama saab öelda mõnegi Dickensi raamatu kohta. Neis on juttu kohtadest, inimestest ja sündmustest, mis oluliselt ki...

Saates meenutame, kuivõrd palju on meil lätlastega ühist. Ning mitte pelgalt nõukogude okupatsiooni aastate karmid kogemused. 13. sajandil elasime kõik koos Vanal Liivimaal. On tõestatud, et lätlastele püha „Puhu, tuul“ oli algselt liivi rahvalaul, seega pole võimatu, et selles võib olla ka mõne eestlase panust. „Viljandi paadimees“ on jälle ühe lätlase tehtud. Meie ärkamisaja olulised tegelased õ...

Albert Uustulnd on tavapärasest mõneti erinev nähtus me kultuuripildis. Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia saanud paljude rahvalike laulude, tosina romaani, kuue näidendi ja kuue kuuldemängu autor ise ei pidanud ennast heliloojaks ega kirjanikukski. Tema tavatust elusaatusest võiks kirjutada mitugi raamatut. Uustulndi teostes tegutsevad ja püüavad lahendada probleeme...

Tšehhidele olulisel tähtpäeval keskendub „ENNtsüklopeedia“ lisaks põgusale ajalooülevaatele kahe suurmehe Antonín Dvořáki ning Jaroslav Hašeki elule ja loomingule. Dvořák elas ja töötas mõned aastad USA-s. Seal kirjutas ta kuulsaks saanud sümfoonia „Uuest maailmast“, mis helisalvestisena käis koguni Kuu peal ära. Kuulete ka, mida tähendab B täht tema teoste oopusenumbrite ees. Hašeki elu oli uskum...

Peotantsude juveeli valsi arengut on oluliselt mõjutanud Johann Strauss noorema muusika. Tema sünnist möödub sel laupäeval 200 aastat. Juba ta isa oli rahvusvaheliselt tuntud helilooja ning orkestrijuht. Ka Johann Straussi vendadest tulid tasemel heliloojad ja dirigendid. Johann Strauss II oli Giuseppe Verdi ja Johannes Brahmsi hinnangul geenius. Straussi loomingupärand on ääretu. Valsse, polkasid...

Tšaikovski esimene klaverikontsert kuulub inimkonna muusikakultuuri tippude hulka. Selle erakordse teose esmaesitusest Bostonis möödub kohe 150 aastat. „ENNtsüklopedia“ teabetund on pühendatud klaverikontserdi ning kümnete teiste klassika kullafondi arvatud teoste autorile. Pjotr Tšaikovski elus on olulist osa mänginud mitmed eestlased – härrad Karell ja Jürgenson ning loomulikult Haapsalu linn. S...

Ferenc Liszt on mitmeti erakordne geenius. Paljude asjatundjate arvates oli ta ületamatu pianist, kes ühe kontserdi andis kunagi ka Tartus. Paraku pole säilinud ühtegi konkreetset tõendit ta pianistioskuste kohta, kuigi tehniliselt oli helisalvestus võimalik juba mõni aasta enne Liszti surma. Lihtne on ühineda kiitusega Ferenc Liszti mitmekülgse loomingu osas. Sellest oleme küllap kõik korduvalt t...

„ENNtsüklopeedia“ tähistab Belgia iseseisvuspäeva meenutussaatega selle riigi ajaloost ja inimestest, kellega Belgiat seostame. Kuulete mõndagi Suure Paugu teooria autorist Georges Lemaitre’st, Georges Simenonist, Salvatore Adamost ja Jacques Brelist. Lisaks suurepärasele Belgia šokolaadile ja õllele tehakse ja mängitakse tänu ühele belglasele tänaseni saksofone. Euroopa Liidu keskne riik Belgia o...

Kopernik ja tema teooriad kuuluvad inimkonna vaimuvara kullafondi. Vajas ennastohverdavat julgust tõestamaks 16. sajandi alguses, mil kiriku käes olid veel tikud, et usumeeste juttudel maailmaloomisest ja kõiksusest pole alust ega öeldist. Koperniku õnneks ei kuulutatud tema õpetust veel ketserluseks. Vähe sellest – Koperniku teedrajav teos „Taevasfääride pöörlemisest“ oli pühendatud paavst Paulus...

Miguel de Cervantes Saavedra looming kuulub inimkonna suuremate kultuuriväärtuste hulka. Tema peateost Don Quijote seiklustest peavad paljud asjatundjad koguni kõigi aegade parimaks raamatuks. Shakespeare’i kaasaegse sõnameistri enesegi elu oli sündmuste- ja ohtuderikas. Viis aastat vangistust piraatide vang olnud, pea kogu elu vasakust käest halvatud mees suutis oma saatusest suurem olla ning kir...

Kaks maailmakuulsat muusikut on jõudnud juubelitähisteni. Mel Tormé ja B.B. Kingi sünnist möödub sada aastat. Tormé hiilgeajad olid poole sajandi eest. Pea igaüks on aga kuulnud tema kirjutatud ja kuulsaks esitatud jõululaulu, kus on juttu kastanitest lõkketulel. B.B. King kuulub kõigi aegade bluusilegendide eliiti. Ta isikupärane laulustiil ja kitarrimängu tehnika on tänaseni au sees. Maailmas on...

Arvo Pärt on tõenäoliselt juba mõnda aega olnud rahvusvaheliselt kõige tuntum eestlane. Pealegi geeniuse mainega. „ENNtsüklopeedia“ järjekordses teabetunnis kuulete mõndagi peagi 90. sünnipäeva pidava helilooja sündmusterohkest elust ja stabiilselt kõrgtasemel loomingust. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele meenutab olnut ka juubilar ise. Muusikakatked on valitud Arvo Pärdi aegade jooksul muutunud l...

Seekordse „ENNtsüklopeedia“ peaosas on Eesti teatrikunsti suurkuju Ants Eskola. Temast sai Estonia teatri näitleja üsna täpselt saja aasta eest. Eskola erakordset lavakarjääri ei suutnud lõpetada isegi pealekaebaja kirja põhjal näitlejale määratud vangilaagriaastad. Lisaks Enn Eesmaa kommentaaridele kuulete Ants Eskola esituses laule ja katkendeid ta olulistest rollidest Eesti Draamateatris ja Noo...

Ukrainlaste rahvuspühaks kujunenud vabatahtlike päeva puhul keskendub „ENNtsüklopeedia“ selle rahva kuulsaima poeedi ja tunnustatud kunstniku Tarass Ševtšenko elule ja loomingule. Peamise osa oma teostest kirjutas ta pärisorjana, vabaks meheks sai Ševtšenko vaid neli aastat enne surma. Ševtšenko õppis Peterburis ja Vilniuses, korra käis ka Tallinnas. Olev Eskola esituses kuulete saates poeedi luul...

Kõigi aegade suutlikumate džässpianistide tippu kuuluva Oscar Petersoni sünnist möödus äsja terve sajand. Tema tase ja looming on igavikulised. Paljude asjatundjate arvates oma pillil väga lähedale absoluudile jõudnud klaverigeenius käis 1974. aasta sügisel ka Tallinnas esinemas. Saates kuulete mõndagi Oscar Petersoni elust ja karjäärist ning näiteid ta esinemistest koos oma trio või teiste maailm...

Selle nädala juubilari Veljo Tormise teened ja tase kuuluvad eesti muusika eliiti. Tormis otsis, leidis ja andis me rahvale tagasi iidsed laulud ja lood. Tema looming on mitmekesine ning alati isikupärane. Tormis oli ühtaegu nii teoreetik, kui praktik. Ta kirjutas muusikat kooridele, filmidele ja teatrilavastustele. Ta oli ja on üks neist vähestest, keda tuntakse, teatakse ja sageli ka lauldakse E...

Eesti muusika suurkuju Olav Ehala tähistab sel nädalal oma juubelisünnipäeva. Tema lauludega on üles kasvanud juba paar põlvkonda eestlasi. Ehala karjäär on olnud mitmetahuline. Ta on töötanud Muusikaakadeemias professorina, juhtinud Eesti Heliloojate Liitu ning mitme muusikanõukogu tööd. Olav Ehala laule on juba aastaid esitatud laulupidudel, ta looming on jõudnud lavale, ekraanile ja heliplaatid...