Kuue samba taga

Kuidas teaduslikud teadmised psüühikast muudavad õigusteadust ja praktikat usaldusväärsemaks ning kvaliteetsemaks? Konverentsil räägitu ning Juridica erinumbri võtavad kokku karistusõiguse kaasprofessor Anneli Soo ja eksperimentaalpsühholoogia nooremlektor Annegrete Palu.

Milline on maapiirkondade turunduse seos kohalike omavalitsuste,k ogukondade ja kultuuripärandiga, mis saab maale kolimisel määravaks, mida inimesed otsivad ning leiavad? Oma doktori- ja vallavanema tööst teeb kokkuvõtte loovettevõtluse teadur Andres Rõigas.

Miks areneb lastel ja noortel üha sagedamini välja lühinägelikkus, millised tegurid seda mõjutavad, mida näitavad teadusuuringud, millal on õige aeg sekkuda ja millised on uued ravivõtted? Selgitusi ning soovitusi jagab oftalmoloogia lektor Mikk Pauklin.

Kuidas õpetada matemaatikat koolis ja ülikoolis, milline on loovusülesannete osa, mida näitavad PISA testid ning annavad juurde teadusprojektid ja koostöö teiste riikidega? Saatekülaline on matemaatikahariduse lektor Tiina Kraav.

Milliste riskidega seisavad silmitsi lapsed, kes kasvavad üles ümbritsetuna tehisarupõhistest tehnoloogiatest? Selgitusi jagab meediauuringute professor Andra Siibak.

Miks on vaja taas tõlkida piiblit, kuidas muutuvad ajas sõnade tähendused, milline on tõlgendustraditsioon ja viisid, kuidas lähteteksti esitleda? Millega aidata kõike mõista ning millal tõlge valmib? Mikrofoni ees on teadur Tarmo Toom.

Kuidas avastati haruldane geenimutatsioon, kui ohtlik on sellest tulenev haigus, millel pole veel nime ja kuidas see väljendub, kas ning kuidas on end võimalik selle eest kaitsta ja mis võib geenidest veel välja tulla? Teavet jagab kliinilise geneetika professor Katrin Õunap.

Kuidas käib inimsäilmete uurimine, mida leitakse esivanemate luudest ja toidust ning mida annab järeldada inimeste rände ja päritolu kohta? Saatekülaline on arheoloogia nooremteadur Raivo Suni.

Kust tulevad antibiootikumid,milline on nende kasutus,mõju ja arendus ning mida on plaanis uurida rahvusvahelise diagnostikaprojekti raames? Selgitusi ja nõuandeid jagab ravimiarenduse teadur Kristiina Vind.

Mida näitab rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS 2024, mis haaras 7.-9. klasside õpetajaid ning direktoreid kahesajast koolist, millised on probleemid ja soovitused? Selgitusi jagab haridusteaduste instituudi asejuhataja Äli Leijen.

Millega algab meditsiiniajalugu, millised on selle uurimise allikad ja abilised, mis on vastanditega ravi ning sarnasusega ravi, kuidas on organismi uuritud, tugevdatud ja enda eest hea seistud? Selgitusi jagab meditsiiniajaloo uurija Ken Kalling.

Kuidas tekkis Toomemäe karjamaale unikaalne ülikoolilinnak, kes ja mis on seda protsessi suunanud ning kuidas see aitab meil mõista ja mõtestada ajalugu ning ülikooli osa Tartu arengus? Saateskülaline on kunstiajaloo nooremlektor Anu Ormisson-Lahe.

Kuidas tagada, et tarkvarasüsteem oleks kasutatav, turvaline, seletatav ja emotsioanaalselt vastuvõetav ning mida ütlevad näited e-riigi teenustest, vanemaealiste digitaalsetest heaolulahendustest, nõudepõhisest transpordist ja autonoomsetest sõidukitest? Selgitusi jagab arvutiteaduste instituudi professor Kuldar Taveter. Küsib Madis Ligi.

Millised on uued ärimudelid, mis on mõjuisikupõhine majandus, mida tähendab persoonibränd ja kuidas see kõik mõjutab noort põlvkonda? Saates on persoonipõhise ettevõtluse programmi juhtja, turunduse nooremlektor Riina Tomast.

Kuidas käib probiootiliste haavakatete arendamine, mille eesmärgiks on luua uudsed haavasidemed nakkuslike ja krooniliste haavandite raviks ning pakkuda alternatiivset või täiendavat võimalust antibiootikumidele? Selgitusi jagab füüsikalise farmaatsia nooremteadur Oksana Gerulis.

Millised on eestlaste ja meie sugulusrahvaste sügistalvised kombed , nende ajalooline tagapõhi ning tänapäevane seletus? Saatekülaline on eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor Madis Arukask.

Evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko uurib europrojekti raames kuidas tulevad erinevad taimeliigid toime tuleviku kliima tingimustes, olgu selleks sagedasemad vihmad või põuased suved. Vaatluse all on rohumaad Lääne-Eestis, Rootsis ning Põhja- ja Lõuna-Inglismaal.

Milline on olukord Lähis-Idas, kus on konfliktide põhjused ja millised on arengud ning mida näitab teadlaste koostatud raport suhtumiste kohta? Selgitusi jagab Aasia keskuse juhataja Elo Süld.

Millised on riigihankeõiguse aktuaalsed probleemid, mida arvavad teadlased ja praktikud, mis jäi kõlama äsjasel rahvusvahelisel konverentsil ning seisab riigihanke seaduse kommenteeritud väljaandes? Selgitusi jagavad majandusõiguse professor Mari Ann Simovart ja doktorandid Merily Rool ning Pilleriin Peedosk.

Millistele küsimustele peab vastused andma viieaastane südametervise geeniuuring, mis haarab 2 700 inimest ja mis on osa projektist TeamPerMed, mis aitab lähemale tuua personaalmeditsiini? Mikrofoni ees on rahvatervishoiu kaasprofessor Mikk Jürisson.

Mida näitavad Eesti juhtide ja töötajate pädevuse uuringud, millised juhtimisvõtted toovad suuremat edu,kus on meie jaks ja kus lõks, kuidas aidata uuele järjele mahajääjaid ning innustada järgmist põlvkonda? Saatekülalised on majandusteaduskonna professorid Maaja Vadi ja Priit Vahter.

Kuidas saavad bioinformaatikud aidata kaasa terviseuuringutele ja haiguste ennetamisele, milliseid biopankade ning geenivaramute andmeid on juba kasutatud, milliste järeldusteni jõutud ning mida plaanitakse veel teha ja milline on rahvusvaheline tagasiside? Vastustega on eetris arvutiteaduse instituudi bioinformaatika kaasprofessor Kaur Alasoo.

Kuidas kajastub lõunaeesti keel Põlva kihelkonna perekonnanimedes, milliseid nimesid pandi, mis on nende eripära ja kui kaua on need püsinud ning millised nimed pääsevad Eesti perekonnanimede raamatusse? Mikrofoni ees on doktorant Kaisa Tammoja ja teadur Eva Saar.

Sarja 333.saade räägib sellest mis haigus on endometrioos, mille all kannatab hinnanguliselt 30 000 naist, kuid mis võib esineda ka meestel, mis sellega kaasneb, kuidas seda ravida, millised spetsialistid kuuluvad kliinikumis loodud töörühma ning mis toimub mujal maailmas? Selgitusi jagavad naistearst Helen Reim ja geneetika kaasprofessor Maire Peters.