Keelesaade

Piret Kriivan: "Üks Tammsaare entsüklopeedia kuluks ära küll!"

Nimeuurija Tiina Laansalu: "Põhireegel on ikkagi see, et eesti perekonnanimesid käänatakse samamoodi, nagu käänduvd eesti sõnad. Siia vahele mahub sõna "enamasti", sest on erandeid!"

Oma Keele peatoimetaja Helen Hint: "Tehisintellekti kasutamist ei ole päris hästi võimalik tuvastada. Tuvastamise rakendusi ei soovita valdkonna eksperdid kasutada, sest need võivad anda valepositiivseid ja valenegatiivseid tulemusi."

Mari Tarand: "Kui kasvõi üks meie rahva hulgast on tee raamatu juurde raadio abil leidnud, siis võib julgelt öelda, et raamatu saade raadios ei ole olnud maha visatud eeter." (aastal 2000).

Pühade aeg kestab. Mõnel pool Eestis on jõulud lõppenud kolmekuningapäeval, mõnel pool nuudipäeval, mõnel pool on alles "vastel viinud jõulud".

Iris Metsmägi: "Laps on jõulusõna sellepärast, et jõulud on kristlikus traditsioonis Jeesuse sünnipüha. Jeesus – jõululaps. Sõna laps on pärandsõna, ta on Uurali algkeelest pärinev ja vasteid on tal samojeedi keeleni välja."

Emeriitprofessor Pille Kippar: "Lastehirmutised on laste kasvatuse juures pedagoogilised tegelased. Ema pidi lapse suutma juttudega eemale hoida halbadest asjadest." Hingestatud maailmas olid head ja olid ka halvad haldjad ja need halvad haldjad olidki Pille Kippari sõnul lastehirmutised.

Emeriitprofessor Pille Kippar: "Eestlaste konnal on õpetusi üle saja, need on kõik niisugused altvedavad asjad! Näiteks: kui sa lähed püksikorda pidama, siis hoia nina alla tuult, muidu läheb hulk head lõhna raisku."

Visuaalantropoloog Liivo Niglas: "Seda võimekust keel ära õppida ja ka neid tingimusi, mis võimaldaks üldse keelt ära õppida, väga ei ole. Aga ka itelmeeni keele ja kultuuriga püütakse organiseerida taaselustamisliikumist."

Keeleteadlane Mart Rannut: "Tähtis on see, et ometigi jõudis see asi riigikokku. Kui me saaksime veel korda keelehalduse, milleks meil on olemas õiguslikud vahendid!"

Antropoloog Liivo Niglas: "Minu jaoks on neenetsid väga elavad, huvitatud maailma asjadest, väga hea huumorimeelega inimesed, kes igal võimalikul hetkel teevad nalja."

Helin Kask: "Tahaks julgustada arusaama mitmekeelsusest, seda ei pea kartma! Oluline on tunnetada konteksti, millal mingi asi kuhugi sobib!"Geidi Kilp: "Kui suhtlus on ametlikum ja suhtlejad ei ole nii tuttavad, siis kasutatakse teisi keeli vähem!"

Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Keelenupp võiks sisaldada mõnda küsimust või probleemi, millega on kas kirjutaja ise kokku puutunud või mille üle on mõnes seltskonnas arutletud või kui ta näeb keeles toredat või vaimukat uudissõna, siis tasub seda teistele tutvustada!"

Keeleteadlane Mari Uusküla: "Kui isegi inimene ei saa püsiühendite tõlkimisega hakkama, siis miks me arvame, et sellega saab hakkama masin, kellele on kõik ette antud."

Indrek Park: "See teeks inimesed rõõmsaks ja ei võtaks kelleltki tükki küljest ära!" Nii ütleb Indrek Park vastuseks küsimusele, miks peaks võru või lõunaeesti keel keeleks tunnistatama.

Keeleteadlane Indrek Park: " Selle peale vanasti ei mõeldud, et üks rahvas võib rääkida mitut keelt või vastupidi, et mitu rahvast võivad rääkida ühte keelt!"

Petr Sushkov: "Mulle meeldib mõelda, et eestlasena olen ma pärit Viljandist."

Fennougria nõunik Jaak Prozes: "Mis siis ikkagi jääb järele, kui keel on läinud? Kas siis on kõik läinud või kui keelt on piisavalt palju uuritud või talletatud, kas siis mingil hetkel võib see keel raamaturiiulilt või arvutist välja tulla ja midagi hakkab jälle juhtuma?"

Juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll: "Õigekirjareeglite üle kurtmine on meil olnud ajaloos läbiv teema, oma keeruliste reeglitega oleme sellele ka kaasa aidanud. Põhireeglid on katse teha teisiti ja see on ikkagi selleks, et eesti keele omandamine ei oleks võimatult keeruline!"

Lauri Vahtre: "Keelt loovad kirjaoskajad haritud inimesed, kes seda keelt praktiliselt kasutavad ka rikkamate tekstide loomiseks kui mingi pesumasina kasutusjuhend. Need praktilised keeleloojad võiksid olla natuke julgemad oma seisukohtade väljaütlemisel ja kaitsmisel!"

Professor Antoine Chalvin: "Keeleuuendus ei olnud vajalik, eesti keel oleks võinud areneda täiesti loomulikul viisil, aga see ei tähenda seda, et ma ei hindaks Aaviku tööd. Vastupidi just sellepärast, et ei olnud vaja, on tema ürituse edu veel imestamapanevam ja veel huvitavam!"

Keeleteadlane Jüri Valge: "Võib-olla veel olulisem kui see, et ta uuris erinevaid eesti keele valdkondi, oli see, et ta tegi väga palju eesti keele staatuse tõstmiseks!"

Orientalist Martti Kalda: "Kagu-Aasiasse minnes võiks mõned tähestiku numbritest ikkagi ära õppida, sest on suur vahe, kas maksate kümme või 90 raha mingisuguse asja eest!"