Kajalood

Nädal tagasi võttis dr. Peeter Mardna vastu spordi elutööpreemia. Teenekas peaarst ja meditsiinijuht, kunagine sõudja, sõudekohtunik ja sõudeliidu president oli nõus elu jooksul kujunenud põhimõtetest ka Vikerraadios rääkima.

Rasmus Puuri ooper "Pilvede värvid", kirjutatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, etendub Rahvusooperis Estonia laupäeval viimast korda. Palusime Rasmus Puuri rääkima, kuidas üks etapp tema muusikuteel on viinud teiseni ja kas on põhimõtteid, mida ta pole valmis muutma.

Elu on paradoksaalne, tõdeb seekordne saatekülaline Toomas Haug, rääkides Jaan Krossist ja oletades, et kui maailma ajalugu kulgenuks eelmisel sajandil tavapäraselt, siis Krossi romaane sellisel kujul kui on praegu, meil ei oleks.

Lastepsühhiaater dr Anne Daniel-Karlsen tunnistab saates, et 25 aastat tagasi Tartusse ravipedagoogilise Maarja kooli rajamine ja juhtimine oli talle tollase üldise rahanappuse peale vaatamata kergem kui praegu Peedule miljööteraapilise ravikodu loomine.

18. juulil 2020 saab "Kajaloodis" uuesti kuulata maailmalavade ühe kõige tuntuma Eesti ooperilaulja Lauri Vasara intervjuud.

Džässlaulja Kadri Voorand kui aasta muusiku 2019 tiitli pälvinu oli saatesse palutud 24. jaanuari pärastlõunal, kui me veel ei teadnud, et juba samal õhtul võtab ta vastu auhinna aasta jazzialbumi kategoorias. Äsja Kuuba-reisilt naasnud Kadri mõttematka oma muusikuks kujunemise teelt kuulame uuesti eeloleval laupäeval kell 12.05. Küsib Kaja Kärner.

20 aastat väsimatult "Raadio Ööülikooli" vedanud Jaan Tootsen esitles tänavu järjekordset suurepärast portreefilmi ühest vanast targast mehest, seekord Fred Jüssist. Olemise ja kulgemise ilust oma elus; ka sellest, mis seda ilu rikub, räägib Jaan Tootsen laupäeva keskpäeval "Kajaloodis".

Juhtimine on teenimine, ütleb sel nädalal sajandat tegevusaastat tähistanud Ugala teatri vastne juht Garmen Tabor.

Novembris 2019 esitles kultuuriloolane Krista Aru Jaan Tõnissoni kaheköitelist monograafiat. Riigikogu aastatel, töös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu direktorina – kõikjal on ta lähtunud Tõnissoni aadetest.

Kas teadsite, et ühel puul võib olla kas või miljon lehte, ent nende hulgas ei ole kahte ühesugust? Aga kas teadsite, et taimede stressist põhjustatud lenduvad ühendid mõjutavad kogu maailma kliimat kõige laiemas skaalas?

"Nädalapäevad avatud Meremuuseumi uus ja uhke väljapanek Paksu Margareta suurtükitornis tuli üsna viisakas välja," ütleb Meremuuseumi juht ja hing Urmas Dresen.

Vahepeal tunnen, et võiksin dirigeerimise üldse ära lõpetada ja süveneda heliloomingusse, aga kui satun dirigeerimises laineharjale, kogen uut inspiratsiooni.

Eesti Kunstimuuseumi 100-nda tähtpäeva kõnedes nädal tagasi kõlas läbivalt Marika Valgu kui KUMU ehituse eestvedaja nimi, koos tänusõnadega muidugi. Selle kõrval oleme unustamas Marika Valgu rolli Kadrioru lossi ja kogu kompleksi renoveerimistööde, Niguliste muuseum-kontserdisaali, Adamson-Ericu jt. muuseumide eluõiguse eest seismisel.

Elu on seadnud tänase saatekülalise Merike Kaunissaare mitme ränga valiku ette, võitjana välja tulek on nõudnud tõelist eneseületamist.

Veel uue aastatuhande alguses olid Weimari Saksa Rahvusteatris n-ö Ida-Saksa aegsed solistid suunatud ooperikoori laulma ja uued solistid palgatud läänest, meenutab tollal Viini Volksoperist Weimarisse siirdunud tenor Juhan Tralla.

Vanad rahvatantsud ja rahvaviisid on meie ürgne olemise viis, see annab toe, mille najal olla hiidlane, ütleb aastaid arhiivides autentse hiiu valsi kirjelduste jälgi ajanud ja leidnud rahvatantsupidude üldjuht Helle-Mare Kõmmus 4. oktoobril Kärdlas antud intervjuus.

Eesti niidukooslused olid esimesed ökosüsteemid maailmas, kus pärandkoosluste uurija Aveliina Helm tuvastas väljasuremisvõla. Alles seejärel osati sama nähtust märgata mujalgi maailma ökosüsteemides, kus inimkäsi ajalooliselt kujunenud maastikke on muutnud.

Võõrsil elav inimene võib tunda igatsust sünnipaiga järele ehk nostalgiat. Kui aga sünnikoht on linnastumise, lageraie või muudel põhjustel sedavõrd muutunud, et on tunne nagu elaksid võõrsil, ehkki pole kolinud, siis seda võõrandumistunnet märgitakse sõnaga solastalgia.

Näidendid "Väävelmagnooliad", "Janu", "Kontakt", "Õitseng", "Kaheksajalg", teleseriaalid "Padjaklubi", "Naabriplika", "Ühikarotid", "Kalevipojad", "Ment", "Doktor Silva", "Papad-mammad", "Keskea rõõmud", "Romet ja Julia", romaan "Midagi tõelist" – see pole kaugeltki täielik loetelu seekordse saatekülalise Martin Alguse loomingust.

Väiksemaid visiiriavariisid juhtus Estonia ro-ro-tüüpi sõsarlaevadega ka enne septembrit 1994, aga neid hoiti saladuses, ütleb laevahuku rahvusvahelise uurimiskomisjoni viimane elusolev liige Eestis, mehaanikateadlane, emeriitprofessor Jaan Metsaveer.

Rohkem kui 150-t riiki ja ligi 20-t miljonit inimest haarava maailmakoristuspäeva õnnestumise tagavad igas riigis hästitoimivad meeskonnad, tugevad ja koolitatud liidrid ning hoolikalt valitud partnerorganisatsioonid. Selle ülemaailmase võrgustiku on aastatega üles ehitanud ja hoiab toimivana eestlanna Heidi Solba, Let's Do It World president.

Kas kokkuleppemenetlusi ikka peab kriminaalasjades sel määral olema nagu praegu on ja kas kohtualune peab oma otsust aastaid ootama? Muu hulgas neil teemadel arutleb õigusteaduste doktor, Riigikohtu esimees Villu Kõve.

Elus õpitakse raskuste kaudu palju rohkem kui lihtsalt kätte tulevate asjade mõjul, ütleb eeloleva üldlaulupeo segakooride liigidirigent Heli Jürgenson, kommenteerides laulupeo-repertuaari nõudlikkust.