Kajalood

"Ma ei tantsi ainult samme. Ma tantsin tunnet, ma tantsin partnerlust ja tantsin muusikat," ütleb Šoti Rahvusballeti endine priimabaleriin, nüüd Eestis sõnalavastustele liikumist seadev Eve Mutso.

"Ma õpetan matemaatikat nii, nagu ma ise oleksin tahtnud, et mind oleks koolis õpetatud," ütleb silmapaistva ja inspireeriva õpetajatöö eest korduvalt auhinnatud matemaatikaõpetaja Martin Filippov.

"Teatud küsimustes olen pigem konservatiiv, aga rutiinne tegevus mulle ei meeldi," ütleb enda kohta dr. Tanel Laisaar, kelle juhtimisel hakati 2010. aastal Eestis kopsusiirdamisoperatsioone tegema. Tänaseks on TÜK-is tehtud 41 kopsusiirdamist.

"Mulle käib tegelikkuse lakeerimine kohutavalt närvidele," tunnistab kirjanik, ajakirjanik ja esseist Andrei Hvostov, kes ei pelga avaldada seisukohti, mis toovad talle vastaseid ja koguni vaenlasi.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri sajanda hooaja künnisel võõrustame kolmanda põlve tšellomängijat Villu Vihermäed, kelle vanaisa Kaarel Vihermäe oli samas orkestris tšellorühma kontsertmeister. Selline tšellistide dünastia on Eestis haruldane.

Sel nädalal jõudis avalikkuse ette isa ja tütre Sildaru kohtuasja täistekst. Otsuse motiive ja põhjendusi kirjutas Harju maakohtu kohtunik Katre Poljakova kolm kuud, terve suve.

Ballett on ühtaegu nii kaunis kunst kui ka tippsport. Et tipus püsida, tuleb väga-väga palju vaeva näha ja mõnikord tuleb oma kallist ja ammu igatsetud rolli ka valu trotsides tantsida.

"Eesti haridussüsteemi murekohad on koolivõrgus," ütleb Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, keda peetakse üheks parimaks eksperdiks hariduspoliitika alal.

"Iga raamat hakkab oma elu elama, igal raamatul on oma saatus," ütleb kirjanik, kirjastaja ja käsikirjade toimetaja Epp Petrone, kelle kirjastuse Minu-sari on jõudnud kahesajanda raamatuni.

"Murede ja igapäevarutiini eest põgenemine, enese maailmast lahtirebimine ei ole lahendus, pigem tuleks probleemile julgelt otsa vaadata ja sellega tegeleda," ütleb noorema põlve lavastaja ja näitleja Ringo Ramul. Klassikalistele draamatekstidele eelistab ta tänapäeva uusdramaturgiat.

Mis tunne on kunstnikul päev enne suure isikunäituse avamist, kui ta on selle näituse nimel kaks ja pool aastat tööd teinud ja endast kõik andnud? Maalikunstnik Kristi Kongi oli avamiseelsel päeval Vikerraadio stuudios ja ütles, mida ta tunneb.

Sel laupäeval kohtume mehega, kes uurib riigipiiriüleseid toimepiirkondi, eeskätt Euroopas.

"Kui meie kultuurielu kiratseb, siis milleks meile Eesti riik," küsib kunstimuuseumi juht Sirje Helme juba mitmendas intervjuus, mõeldes kultuuriinimeste pöördumiste ja appikarjete peale.

"Ma vaatan filmimaailma laiemalt. Audiovisuaali valdkond muutub kõikjal tööstuskesksemaks," ütleb Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp ja lisab: "hea uudis on see, et platvormid on muutunud valivamaks ja ületootmisest hakatakse üle saama. Küllap autori ja režissööri aeg tuleb jälle."

"Kajalood" palus külla käitumispsühholoogi, professor Aleksander Pulveri, et kuulda, mida peetakse inimelus nendeks põhiväärtusteks, mille nimel tasub elada ja mille nimel surma minna.

"Alati on tore, kui sind tähele pannakse ja tunnustatakse," ütleb äsja muusikateatri aasta suurima tunnustuse, Georg Otsa nimelise preemia vastu võtnud ooperisolist Helen Lokuta tagasihoidlikult. "Ma olen selle eest lihtsalt tänulik," lisab ta.

"Ukuaru muusikamaja avamisjärgsed kuud on läinud tohutu tempoga," ütleb muusikamaja juht Kertu Orro ja kirjeldab, kuidas uus keskus Rakvere üldisesse kultuuriruumi sobitub.

"Kui ma olen viimasel ajal Eesti linnades ringi käinud ja uusi suurte akendega maju vaadanud, siis näen, et aknalaudadel ei ole taimi, kuigi nende valik on suurem kui varem." Sellise tähelepaneku on teinud taimetark Urmas Laansoo. Tema enda koduaknail täidavad kardina aset elus ripptaimed.

Emakeelepäeval tervitame stuudios Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna tänavust laureaati, näitlejat, tõlkijat ja lavakõne õppejõudu Anu Lampi.

Seekord portreteerime üht kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia viiest nominendist, kiirelt ja võimsalt nii luule kui proosaga Eesti kirjandusse tulnud Aliis Aalmanni.

Seekordne saade on mängumeelsetele kuulajatele. Külas on Marge Pärnits, keda lapsed tunnevad ETV Lasteekraani saadetest. Marge jälle tunneb mänguasjamuuseumis käivaid lapsi ja täiskasvanuid.

Naiskodukaitsja, noortejuht ja Tallinna ringkonna vanem Merike Kasemets usub, et kui noored õpivad igas olukorras hakkama saama, siis on terve Eesti turvalisem paik.

"Minus on juba lapsest peale tunne, et ma saan kõigega hakkama," ütleb uues eesti filmis füüsilist ja vaimset eneseületust näidanud Karolin Jürise.

"Täiskasvanuks saamine võib üsna keeruline ja valus olla," teab Viimsi gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust õpetav Kirsi Rannaste. Kirjandus, lugemine, loovkirjutamine, mida ta ka annab, õpetab iseennast tundma.

Sellest saab veebruari alguses 33 aastat, kui Kaunimate Aastate Vennaskond esimest korda Vanemuise väikese maja ovaalsaalis publikut hurmas. "Aastad muutuvad üha kaunimaks, vennaskond ei väsi ja publik on endiselt lummatud," usub Tartu teatrimees Andres Dvinjaninov.