Välistund

Seekordses "Välistunnis" tuleb jutuks Afganistan. Juba ligi kuu aega loetakse seal presidendivalimiste hääli. Juba 18 aastat on seal NATO sõjaline missioon.

Saates on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Piret Kuusik ning politoloog Viljar Veebel. Saatejuht on Astrid Kannel.

Ukraina president on nõustunud korraldama separatistide käes olevates Donetski ja Luganski piirkondades kohalikud valimised ja kui välisvaatlejad need ausateks tunnistavad, antakse piirkondadele autonoomia.

Kas meie kaitsekulutused on piisavad Läänemere ümbruse julgeolekuohtude tõrjumiseks? Kas 2 protsenti Eesti SKT-st riigikaitsele on piisav, et tulla toime Läänemere ümbruses kasvanud pingetega? Kui efektiivselt me seda raha kasutame? Millist koostööd naabritega me vajame?

Seekordses "Välistunnis" tuleb jutuks olukord Mali Vabariigis ning nendel kolmel tolles riigis käival sõjalisel missioonil, kus Eesti kaitseväelased praegu ja suurima tõenäosusega ka tuleval aastal teenivad.

Välistund keskendub küsimustele, mil määral on õnnestunud Donald Trumpil täita oma valimislubadusi, kui heaks probleemide lahendajaks on ta osutunud omaenda inimestele ja maailmale.

Viimasel ajal on mitmed Lääne juhtivad tegelased hakanud rääkima sellest, et suhted Venemaaga tuleks ümber mõtestada ning tema jätkuv tõrjumine on vale.

Mis saab Brexitist, kas Venemaaga peaks hakkama suhteid soojendama, kuidas kaubandussõjad mõjutavad rahvusvahelisi suhteid?

Hooaja esimeses saates on jutuks tormilised sündmused Hongkongis, samuti vahepealsed arengud Hiina teises otsas elavate uiguuridega.

Võtame vaatluse alla olukorra Venemaa ajakirjanduses, laiemalt aga selle, kuidas meedia tasalülitamisega püüab Kreml suunata endale sobivalt Vene rahva meelsust.

"Välistunnis" räägivad Eesti edukast ÜRO julgeolekunõukokku pääsemise kampaaniast endine diplomaat Karin Kaup-Lapõnin, välisministeeriumi poliitika asekantsler Paul Teesalu ja presidendi kantselei välisosakonna juhataja Kristel Lõuk. Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

Kas maailm on kaubandussõdade lävel või on need juba ammu käivitunud? Milleni viib USA ja Hiina tollisõda? Kuidas killustunud Euroopal ja väikesel Eestil üha ägedamaks kujunevas vastaseisus ellu jääda? Kas meie eksport on ohus?

Seekordne "Välistund" räägib Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskõi esimestest sammudest, ajakirjandusvabadusest Venemaal ja valimistest Indias.

"Välistund" teeb kokkuvõtte rahvusvahelisest Lennart Meri konverentsit, mida peeti Tallinnas kolm päeva.

Mis on Sudaanis toimunud pärast diktaator Omar Bashiri kukutamist möödunud kuul?

Eelmisel nädalal sai paika riigikogu väliskomisjon ja selle uus esimees. Milline on riigikogu väliskomisjoni roll Eesti välispoliitikas, mida arvavad uued liikmed Eesti kohast maailmas ja meie välispoliitikast?

"Välistund" uurib, kuidas on Ukraina tulevane president tulnud toime Venemaa esimeste katsetega teda paika panna ja milliseks võiks Moskva ja Kiievi suhted Volodõmõr Zelenski ajastul kujuneda.

Seekordse "Välistunni" külaline on viimaseid päevi välisministri ametis olev Sven Mikser.

Kas Hiinal on Lääne suhtes mingi salakaval plaan? Mida pelgama peaksime ja ehk on mõned ohud ka ülehinnatud? "Välistunnis" arutavad Urmas Hõbepappel ja Leslie Leino (pildil). Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

"Välistunnis" räägivad 70-aastase NATO hetkevormist Eestit praegu alliansi juures esindav suursaadik Kyllike Sillaste-Elling, tema eelkäija Lauri Lepik, kaitseministeeriumi NATO osakonna juhataja Liis Mure ja Brüsselis NATO peakorteris nõunikuna töötav Irma Kaljulaid. Saatejuht on Evelyn Kaldoja.

Euroopa ja Eesti on jõudnud teelahkmele, sest maailm meie ümber on muutunud ja meie ise koos sellega. Millised väljakutsed on lähiajal Eesti välispoliitikal, mida oodata europarlamendi valimistest ja mida toob BREXIT?

Ukrainas on poliitilised pinged jõudmas haripunkti, sest märtsi viimasel päeval toimuvad riigis presidendivalimised. Kas Läänt ja Ida lahutav riik on oma lõpliku valiku teinud? Ja kes võiks saada uueks riigipeaks?

On möödunud viis aastat ajast, mil Venema annekteeris Ukrainalt Krimmi. Kas me nüüd oskame selgemalt öelda, millised on selle teo tagajärjed Ukrainale, Venemaale, tema teistele naaberriikidele, laiemalt aga kogu rahvusvahelisele ülesehitusele?

Euroopa elab turbulentsi tuultes. Europarlamendi valimistel suurendavad küsitluste kohaselt märkimisväärselt oma esindatust populistid, Brexiti tagajärjed on endiselt ennustamatud, on võimalus, et USA tõmbab oma kaitsva sõjalise vihmavarju Euroopa pealt ära.

Kuigi Afganistanis on sõjategevus kestnud juba 40 aastat, pole välisjõududel õnnestunud afgaanide üle kontrolli saavutada. Pärast kümnete tuhandete inimeste hukkumist ja pikka vaenutegevust on alustatud rahukõnelusi Talibani ja lääneriikide toetatava režiimi vahel.