Välistund

Venemaa on saanud viimastel kuudel tunda ühe rohkem valusaid rünnakuid tagalas. Riigis on tekkinud kütusepuudus, mis viib varem või hiljem varustus- ja tegevushäireteni paljudes majandussektorites.

Kuu aja pärast lõppevad Jüri Luige volitused Eesti suursaadikuna NATO-s.

TÜ Skytte instituudi politoloogia emeriitprofessor Rein Taagepera selgitab, kuidas USA poliitika paistab selle riigi seest vaadatuna ja milline on ameeriklaste demokraatia seisund. Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

Eelmisel nädalal toimus Eestis Põhjala ja Balti riikide juhtide kohtumine, millest võttis osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Rahvusvaheline olukord on pidevas muutuses, Ukraina sitke vastupanu on pannud mitmed riike olukorda ümber hindama, samas on takerdunud USA-Iraani konflikti lahendus.

USA kavatseb kokku tõmmata oma panust Euroopa kaitses. Kuidas see toimub, milline on selle mõju, kas NATO-t ähvardavad võimelüngad ja mida meil selles olukorras teha on?

USA on Iraani sõjas takerdunud, samas Venemaa on kaotamas sõjas Ukraina vastu initsiatiivi. Euroopa peab lõpuks vastama ebameeldivatele küsimustele ja hakkama ise korraldama meie piirkonna kaitset.

Saates räägivad Eestit Brüsselis esindav suursaadik Kyllike Sillaste-Elling ja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort sellest, miks meie riik püüab veenda ELi sulgema piire Vene kombatantidele.

Maailmamajandus on kriisi lävel, puudu on kütustest ja tarneahelad on katki. Iga kriis toob välja ka riikide ja majandusrühmituste varjatud nõrkused.

Räägime Iraani ja USA vahelisest jätkuvast vägikaikaveost.

Arutleme selle üle, kui hästi on Euroopa viimase aja kriisidega toime tulnud.

Sõda Iraanis on mõjutanud rahvusvahelist jõudude tasakaalu.

Eelmisel nädalal rullus ajakirjanduses süüdistuste laine, kus taas olid kõne all välisministeeriumi ja presidendi suhted. Stuudios on välisminister Margus Tsahkna ja eksvälisminister ning riigikogu väliskomisjoni liige Urmas Reinsalu. Saatejuht on Indrek Kiisler.

"Välistund" uurib, kas president Donald Trump viib tõepoolest USA välja NATO-st.

Kas Ukraina viimase aja löögid Venemaa naftarajatiste pihta võivad sõjas kaasa tuua pöörde ning kuidas mõjutab sõda Ukrainas USA hõivatus Iraaniga?

Kolm nädalat sõda Iraanis on tõstnud kütusehindu kõikjal ning Hormuzi väin on endiselt suletud.

Vähem kui kuu aja pärast on Ungaris valimised ning on reaalne võimalus, et 16 aastat järjest võimul olnud Viktor Orban jääb kaotajaks. Mis saab, kui ta kaotab, mida oodata opositsioonilt ning kuhu on Ungari teel?

Iraanis toimuv on taas tõstatanud küsimuse, kas rahvusvaheline õigus kehtib.

"Välistund" arutleb ELi poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõjususe ja ühenduse Ukraina poliitika üle. Kõneleme ka olukorrast Lähis-Idas.

USA tahab, et NATO piiraks oma tegevust vaid oma vastutusalaga ning soovib, et Euroopa võtaks endale suurema koorma ja rolli alliansis.

Vene naftatulud on kukkunud, USA ja Euroopa sanktsioonid purevad Moskva sissetulekuid, kuid kaua läheb et toimub Vene majanduse varing.

Külas on Rahvusvahelise Kaitseuuringute Kesksuse direktor Kristi Raik ja kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk, kes oli täiemahulise sõja puhkemise ajal Kiievis meie saadik. Saatejuht on Astrid Kannel.

USA operatsioonid Venezuelas ja Iraanis, Iisraeli sõda Gazas ja Venemaa rünnak Ukraina vastu on purustanud arusaamu rahvusvahelisest õigusest.

Räägime Venemaa-Ukraina-USA kõnelustest, Ukraina väljavaadetest jõuda õiglase rahuni, Iraanist ja USA presidendi Donald Trumpi Gaza rahuplaanist.

USA president jätkab visalt nõudmist, et Gröönimaa peab kuuluma ühendriikidele. Mida see tähendab Euroopa julgeolekule ja mida gröönlased ise asjast arvavad?