Välistund

Esmaspäevane "Välistund" arutleb teemal, kuidas on Euroopa Liit mööduva äärmiselt keeruka aastaga hakkama saanud ja millised on juba silmapiiril paistvad uued väljakutsed.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu tuleva aasta riigieelarve. Millised on aga Eesti kaitsekulutused, missugust relvastust rohkem vajaksime, kuidas kulgeb koostöö sõbralike naabritega? Milline on Venemaa käitumine Läänemere ruumis?

Tänases "Välistunnis" võtame vaatluse alla Euroopa Liidu tervise. Uurime, kuidas on läinud võitlus koroonapandeemiaga ning millised lahkhelid valitsevad ühenduse tuleviku osas. Teeme tiiru peale ka maailmapoliitikale, eeskätt arutleme olukorra üle presidendivalimiste-järgses USA-s.

Seekordne "Välistund" küsib, mis on Lõuna-Korea popkultuuri edu saladus ja kuivõrd aitab see Soulil mõjutada maailmapoliitikat. Stuudios on Lõuna-Korea kunstiajaloo ja popkultuuri uurija Maari Hinsberg, Hiina ekspert Leslie Leino, Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Piret Kuusik ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Esmaspäevases "Välistunnis" arutleme selle üle, kuidas on läinud endistel Nõukogude Liidu vabariikidel. Kes on suutnud Venemaast ka sisuliselt iseseisvuda, kes elab ja hingab suuremal või vähemalt määral Moskva armust? Miks on nii läinud?

Kas võimuvahetus Valges Majas tuleva aasta jaanuaris tähendab automaatselt täiemahulist pööret USA välispoliitikas? Milline saab olema Donald Trumpi järgne USA maailmakäsitlus? Kuhu selles käsitluses paigutub Euroopa ja Eesti? Kas geopoliitilised vastaseisud pigem süvenevad või leevenevad?

Tänane "Välistund" analüüsib USA presidendivalimiste tulemusi. Uurime, miks Joe Biden võitis ja Donald Trump kaotas. Laiemas plaanis on aga vaatluse all küsimus, milliseid muudatusi on oodata Bideni välispoliitiliselt kursilt ja kuidas see kõik mõjutab meie regiooni julgeolekut.

Miks arvatakse, et Aafrika on koroonaviirusega päris hästi hakkama saanud ajal, kui Euroopa on viirusega järjest hullemini kimpus? Milline on läbisaamine Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu vahel?

Kuna USA presidendivalimisteni on jäänud aega vaid pisut üle nädala, siis on esmaspäevane "Välistund" pühendatud just sellele. Kas sisuliselt on kindel, et valimised võidab taas Donald Trump?

Brittide lõplik lahkumine, koroonaviirusega seotud probleemide üleeuroopaline ohjeldamine ja kliimaneutraalsuse saavutamine olid teemad, mida arutati seekordsel Euroopa Liidu Ülemkogul.

Kas niivõrd kaugesse ajalukku minevat konflikti mägise Karabahhi pärast on võimalik veel rahumeelselt lahendada või võidab see, kellele on rohkem jõudu? Miks just praegu on SRÜ aladel mitmed vastasseisud taas ellu ärganud?

Sel korral keskendutakse Hiina sise- ja välispoliitikale.

3. oktoobril möödub Saksamaa taasühendamisest 30 aastat. Meenutame neid keerulisi aegu ja küsime, kui ühtne on Saksamaa täna.

Ka 21. sajandil on maailmas üle 40 monarhia, millest omakorda kümme on Euroopa kõrgete demokraatianäitajatega riikides.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime Valgevenest ja sellest, kuidas taas on lääneriikidel ja Venemaal diametraalselt erinevad arusaamad toimuvast.

"Välistunni" keskne teema on NATO tervis praeguses turbulentses maailmas. Uurime, millist mõju avaldab koroonapandeemiast põhjustatud majanduslangus NATO kaitsekulutustele.

"Välistund" alustab pärast puhkust taas, esimeses saates kaardistame välispoliitika lootused ja väljakutsed, mis meid sügisel ees ootavad.

Arutleme mustanahalise ühendriiklase George Floydi surma tagajärjel üle maailma levinud protestiaktsioonide ning monumendisõdade sisu ja arengute üle.

2020. aasta on esimene aasta pärast Teist maailmsõda, kus maailma majanduskasv on negatiivne. Koroonakriis on selgepiirilisemalt välja joonistanud ka uued jõujooned, näiteks süveneb Hiina ja läänemaailma vastasseis.

Alles hiljuti veel demokraatliku maailma juhtriiki USA-d on tabanud üks löök teise järel. Koroonakriis on löönud just seda riiki kõige valusamalt, mille tagajärjel on tööpuudus sööstnud kuristiku suunas. Õli on valanud tulle suured rassirahutused. Pinged USA ja tema liitlaste vahel on veelgi süvenenud.

Seekordne "Välistund" küsib, kuidas elas koroonakriisi üle Põhja-Euroopa ja kuidas Lõuna-Euroopa ning kuidas vaatab kumbki tulevikku.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime olukorrast koroonaaegsel Venemaal ja arengutest Ukrainas. Stuudios on ERRi ajakirjanik Jüri Nikolajev ja Eesti Idapartnerluse Keskuse juht Gert Antsu. Saadet juhib Astrid Kannel.

Riigikogus on tekkinud eriarvamused välispoliitika tulevikusuundade üle. Kas globaliseerumine on lõppenud ja iga riik peab nüüd ise hakkama saama? Kellele Eesti loota võib? Millist joont me järgima peaksime?

Koroonakriis on maailmamajanduse uppi löönud ning pea kõikides riikides ennustatakse sügavat majanduslangust.

Mida ütleb tänavune värskendus Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-Uuringite Instituudi kaitsekulude andmebaasi selle maailma kohta, kus me elame?