Välistund

Mis on NATO strateegiline kontseptsioon ja ELi strateegiline kompass?

Tänane "Välistund" vaatleb Venemaa Ukraina-vastase sõja erinevaid tahke. Seekord keskendume drastilisele muutusele Soome välispoliitikas ehk siis võimalusele, et Soomest võib kiiresti saada NATO liige.

Venemaa majandus on šokis, sest majandussuhted lääneriikidega katkevad kiiresti ja lõplikult. Samal ajal likvideeritakse riigis kiirkäigul viimaseid vabu meediaväljaandeid ning kasvab venelaste isolatsioon maailmast.

Vikerraadio "Välistunnis" on kõne all Venemaa majanduse sattumine lääneriikide sanktsioonide alla. Kas vene rubla kukub kokku? Mida see tähendab meile Eestile?

Tänane "Välistund" hoiab silma peal sündmustel Ukrainas ja selle ümber. Stuudios on Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ning Kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Saatejuht on Peeter Kaldre.

Mis toimub Eesti kaitseväe suurima missioonipiirkonna Maliga, kes ühelt poolt on hakanud ise minema ajama Euroopa vägesid, teisalt aga sattunud nii naabermaade kui ka ELi sanktsioonide alla?

Esmaspäevases "Välistunnis" teeme vahekokkuvõtte Ukraina kriisist. Kuidas on ennast positsioneerinud Venemaa, USA ja Euroopa. Stuudios on poliitikavaatlejad Lauri Tankler, Karmo Tüür ja Keit Kasemets.

Milliseid võnkeid on Ukraina kriis toonud NATO lõunatiivale ja miks näib, justkui koondaks allianss jõude ennekõike Mustale merele ja Kagu-Euroopasse?

Mitmed vaatlejad võrdlevad Venemaa nõudmisi NATO-le ja ähvardusi Ukraina aadressil olukorraga Euroopas teise maailmasõja eelõhtul. Kas tõesti on tulemas sõda või on hirmul lihtsalt suured silmad?

Venemaa agressiivsel välispoliitikal on ajaloolised juured, mis ulatuvad sajandite taha. Praeguse sõjaka kursi üks allikaid on katse oma tegevust geopoliitiliselt ja ajalooliselt põhjendada ning õigustada. Sel teemal arutlevad tänases "Välistunnis" ajaloolased David Vseviov ja Kaarel Piirimäe.

Arutleme Venemaa ja USA ning Venemaa ja NATO vaheliste kõneluste üle. Külas on politoloog Holger Mölder, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ja Eesti esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus Jüri Luik.

"Välistunni" autorid Astrid Kannel, Peeter Kaldre, Evelyn Kaldoja ja Indrek Kiisler vaatavad tagasi 2021. aasta tähtsamatele rahvusvahelistele arengutele ning üritavad ennustada, mida head või halba võib tuua alanud aasta.

Päev-päevalt kõlab NATO ja EL-i ning erinevate läänt esindavate riikide järjest uusi hoiatussõnumeid Ukraina sisse piiranud Venemaale.

Sel esmaspäeval räägime "Välistunnis" Iraani tuumaleppest, mida meeleheitlikult elustada üritatakse.

Tänane "Välistund" hoiab silma peal Venemaa Ukraina-vastastel kavatsustel. Uurime, millised on NATO, USA ja kõigi lääneriikide võimalused sõda ära hoida.

Suur osa neist Valgevene kaudu tulnud migrantidest, kelle dokumendid on praeguseks läbi vaadatud, on osutunud inimesteks, kellel pole varjupaiga palumiseks alust. Osasid neist, näiteks iraaklasi, aga ei õnnestu tagasi kodumaale saata vaatamata sellele, et neil puudub Euroopas viibimiseks seaduslik alus. Milles probleem?

Tuletame "Välistunnis" meelde, kes on põgenik, kes pagulane ja kuidas seda staatust välja teenida ning teeme vahekokkuvõtte kriisist Poola-Valgevene piiril.

Seekordses saates räägime Mosambiigist, kus Euroopa Liit just avas sõjalise missiooni ja kuhu peagi asub panustama ka Eesti.

Tänane "Välistund" räägib Põhjamaadest. Uurime, mis on Põhjala riikide erinevused ja sarnasused ning kuivõrd tõenäoline on see, et ka Eesti kunagi Põhjamaa riikide klubisse vastu võetakse.

Riikidevahelisi suhteid mõjutab kaheldamatult ajalooline mälu. Mõelgem korraks Eesti-Vene suhetele või Soome-Vene suhetele. Kas ajalooline mälu takistab rahvusvaheliste lahenduste leidmist või mõnikord aitab ka kaasa?

Esmaspäevane "Välistund" räägib sel korral rahvusvahelisest võidujooksust kosmoses. Saatekülalisteks on Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusalu ning Tallinna Tehnikaülikooli Innovatsioonikeskuse kosmose valdkonna juht Rauno Gordon.

Viimastel päevadel on suurenenud pinged Hiina ja Taiwani vahel. Peljatakse, et Hiiina võib Taiwani tagasisaamiseks kasutada sõjalist jõudu. Sellest pingekoldest ning Hiina maailmaambitsioonidest laiemalt räägibki tänane "Välistund".

Majandusteadlased võrdlevad praegust olukorda maailmamajanduses 1970. aastate naftakriisiga. Majandustes tekkisid toona võnked ja raskused, mis viisid kiire hinnakasvuni. Kõigel sellel oli terav mõju ka rahvusvahelistele suhetele.

Saksmaa parlamendivalimised on seekord kindlasti erilised. Suurest poliitikast lahkub pikaajaline liidukantsler Angela Merkel ja õhus on palju uusi koalitsioonivõimalusi. Kas Merkeli järgse Saksmaa roll Euroopas muutub? Ja mida see tähendab Eestile?

Esmaspäevane "Välistund" keskendub sel korral üldvalimistele Venemaal. Me küsime, kas tegemist oli pelgalt etendusega ja millal võiks oodata Venemaal mingeid muutusi.