Reporteritund

Eestis ei ole viimastel aastatel tööle hakanud ühtegi uut maismaatuuleparki, samuti pole õnnestunud edasi liikuda meretuuleparkide arendustega. Kuidas kavatseme nõnda täita 2030. aasta taastuvelektrieesmärgi?

Juttu tuleb noorte ja maapiirkondade inimeste võimalustest osta endale kodu.

Koroonavaktsineerimine jõuab nüüd üha nooremate inimesteni. Sellest võib järeldada, et eakate kaitsesüstimine on edukalt lõpule viidud. Haiglas võitlevad aga elu eest ikka enamasti pensioniealised.

Üha enam kõlavad ühiskonnas hääled, et koroonaviiruse vastu täielikult vaktsineeritud inimesed võiks saada lihtsama ligipääsu teatritesse ja kinodesse ning ka mugavamalt reisida. Kas kohvikupidaja saaks jätta teenindamata vaktsineerimata inimesi ja kui vaktsineerimistõend siseriiklikult kasutust peaks leidma, siis millal oleks õiglane aeg? Kas alles siis kui kõik, kes on soovinud vaktsiini saada,...

"Laste, eeskätt teismeliste, vaimset tervist on tabanud kollaps," hindab olukorda Helika Saar Lastekaitse Liidust. "On lapsi, kes tunnevad oma vanemate käitumise pärast häbi," ütleb lastepsühhiaater dr. Anne Daniel-Karlsen, "kindlasti on ka vastupidi". Milliseid valdu ähvardab laste ja noorte huvihariduse kärbe kõige enam? Ülevaate annab Tiit Terik Linnade ja Valdade Liidust.

Kaja Kallas ja Henrik Hololei vahetavad mõtteid Euroopa Liidu mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Juttu juhib toimetaja Arp Müller.

Hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad olid Eestis ühed esimesed, kellest vaktsineerimine tänavu jaanuaris algas. Pidurit pani nii vaktsiinide nappus kui umbusk kaitsesüsti mõjusse. Kuhu oleme hooldekodudes maikuu alguseks jõudnud, kas personali jätkub ja külastused taas lubatud?

Lõppeva kuu poliitikaelu keskseimad teemad võtavad neljapäevases "Opositsioonitunnis" kokku Sven Sester (Isamaa), Lauri Läänemets (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE). Juttu tuleb riigieelarve strateegiast, riigi plaanist viia lõpule erastamised, parlamendis vaidlusi tekitanud NETSist ja taastefondist, aga ka valitsuse tervisest ja riiklikult tähtsate kultuuriobjektide valimisest.

Praeguse tervisekriisi ajal töötavad ka õpetajad eesliinil: õpetamine distantsilt on kaugelt töömahukam kui tavaline tunniandmine ja ega lisatöö saa täiendavat tasustamist. Seega pole ime, et stress ja läbipõlemine tabavad ka õpetajaid.

Euroopa Komisjon soovib toetada kliimapöördeks vajalikke investeeringuid ning koostada selleks n-ö rohelise nimekirja, mis teavitab investoreid ja ettevõtjaid, kas nende investeeringud ja tegevus on keskkonnahoidlikud. Saates tutvustab Euroopa Komisjonis välja töötatud kliimataksonoomiat Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Riigikogu on jõudmas kokkuleppele, millised on riiklikult tähtsad kultuuriobjektid ja millele raha anda. Saates arutlevad kultuurvaldkonna sõbrad, Tartu ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru ja kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand, Eesti kultuurivaldkonna tuleviku üle.

Jüripäeval saab 102 aastat päevast, kui Eesti Vabariigi esimene esinduskogu ja seadusandlik võim, Asutav Kogu, ametisse astus. Riigikogu sünnipäeva eel uurime, kas noori kõnetab tänapäeval pigem erakonna- või tänavapoliitika ja mis oleks kooli ning kodu roll, et ühiskonna toimimise vastu püsiv huvi tekiks.

Teisipäeval teeme sissevaate Euroopa Parlamendi töösse. Praegu on aktuaalne nn rohelise digitõendi kasutuselevõtt, et hõlbustada reisimist koroonaajastul. Arutelu all on ka tehisintellekti tulevik, aga ka digihiidude, nagu Facebooki ja Twitteri reguleerimine. Samuti käivad ettevalmistused Euroopa tuleviku konverentsi korraldamiseks ning juba on kodanike kaasamiseks avatud osalusplatvorm.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu kroonilisest rahapuudusest Eesti ülikoolides. Mis jääb tegemata? Kuidas rahapuudus mõjutab õppekvaliteeti ja õppejõudude motiveeritust? Kuivõrd saab lahenduste osas loota uuele Euroopa Liidu rahastusperioodile ja kas Kaja Kallase valitsus toob tagasi tasulise kõrghariduse?

Praeguste piirangute ajal, kui lapsed ei pääse kooli ja kõigil vanematel pole samas mahus tööd ja palka kui varem, on perede majanduslik kitsikus suur. Eeskätt maapiirkondades vajatakse varasemast rohkem toiduabi ja arvuteid või paremat internetilevi.

Ülle ja Vahur Talimaa on üle 45 aasta koos mesilasi pidanud, nende vastutada on ka Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi mesila, mis asub Kurgjal. Saame teada, millal tegid nende mesilased sel kevadel esimese lennu ja mida tarru tõid, kuidas on mesindus Eestis 45 aastaga muutunud ja miks perekond Talimaad taru juures töötades nõelata saamist ei pelga ning on loobunud ka kaitserõivaste kandmisest. Kur...

Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik.

Töötasu hüvitist märtsi kuu eest saab taotleda kuni aprilli lõpuni. Kas kõik käib samal moel kui eelmisel aastal? Samas on piirangute aeg ja vaktsineerimine toonud töösuhetesse uusi ja vaieldavaid teemasid.

Neljapäevases "Reporteritunnis" räägime vaktsineerimisest. Kuidas koroonavaktsiin jõuaks kiiremini riskirühmadeni? Miks saavad jääkdoose endiselt noored ja enda sõnul terved inimesed? Miks ei saabu lähiajal hetk, mil inimesed saavad ise endale valida vaktsiini ja miks on vaktsineermine parem valik kui mittevaktsineermine?

Toome kuulaja ette puudega inimeste mured, mis tekivad olukorras, kus omavalitsus keeldub toetusi või hüvitisi maksmast, viitega maksuvõimelistele pereliikmetele. Kas otsida kohtust abi, eriti kui puudeastme vähendamise või töövõime määramise asjus on kohtust abi saadud?

Millal saame elektrirongiga pooleteise tunniga Tallinnast Tartusse? Kas Tallinna ringraudtee tuleb ehk kas lõppevad ohtlikud veod läbi Toompea külje all asuva Kopli kaubajaama?

Valitsus suunas lapsed koduõppele ja pani pausile tuhandete äride tegevuse. Kas sel aastal jääb suvi vahele ja tervisekriisist saab majanduskatastroof või on märgata ka helgemaid toone? Mida toob lisaeelarve ja millised on Eesti poliitikaelu allhoovused?

Nädala pärast täitub esimene tähtaeg, et otsustada, mida oma teise pensionisambasse kogutud rahaga teha. Võimalusi on mitmeid, muuhulgas üks – jätkata nagu seni.

Käsil on eurotoetuste arutelunädal, mille raames rahandusministeerium räägib sotsiaalpartnerite ja katusorganisatsioonidega läbi eurorahade, sealhulgas 1,1 miljardi euro suuruse taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamise põhimõtted. Samal ajal jätkuvad läbirääkimised taasterahastu kasutamise üle ka Euroopa Komisjoniga.