Reporteritund

Riigikogu on selleks hooajaks oma töötamise lõpetanud. Suvel otsitakse Eestile järgmist presidenti ja taustal on alanud riigieelarve korrastamise protsess.

Ortodontide selts ei soovi anda hambaarstidele õigust teha lihtsamaid ortodontilisi protseduure. See võimaldaks praegusi ebamõistlikult pikki järjekordi lühendada ja nii on see paljudes Euroopa riikides korraldatud.

Neljapäeval on "Reportertunni" fookuses põhikooli lõpetamine.

Tänane saade on järg aprilli lõpus eetris olnud "Reporteritunnile", kus rääkisime sotsiaalministeeriumis algatatud rehabilitatsiooniteenuste reformist.

Juuni alguse saates vestleme koolivaheajale suunduvate Peipsiääre valla Pala kooli noortega ning käime külas Mäe aiandustalus Valgamaal.

Neljapäeval on Vikerraadio "Reporteritunnis" majandusjuttude aeg.

Eelmise aasta sügisest algas gümnaasiumides tehisaru pilootaasta. Nüüd on aasta läbi ja saame kokkuvõtteid teha, aluseks õpetajate hulgas läbi viidud küsitlus ja õpetajate endi nii õppimiseks kui ka õpetamiseks loodud tehisaru rakendused.

Saade on salvestatud 27. mail 2026 Eesti Energia Auvere põlevkivienergeetika kompleksis, kus tegutsevad nõukogudeagne Eesti Elektrijaam, aastal 2015 valminud Auvere elektrijaam ja põlevkiviõlitehased Enefit 140, Enefit 280 ning 17. aprillil kuumkäivitusel esimese õli tootnud uus Enefit 280-2.

Neljapäevane "Reporteritund" võtab ette õigusriigi olulisuse ja kaardistab murekohad, mis valitsevad nii Toompeal poliitikute vahelistes jutuajamistes kui ka ühiskonnas laiemalt.

Seekordne saade on eripalgeline ning viib meid piimakarja lauta Järvamaal ning veinimõisa Pärnumaal.

Äsja lõppenud muinsuskaitsekuule mõeldes esitame palju küsitud küsimuse, kas säilitamist väärt ehitismälestise võiks natuke leebematel tingimustel ümber ehitada või renoveerida enne, kui enam üldse midagi päästa ei ole.

Eestis on tuhandeid inimesi, kes paraku tarvitavad narkootikume. Kasvab kokaiini tarbimine ja levivad uued kanged sünteetilised ained, rääkimata kanepist, mida kinnitavad ka reoveeanalüüsid.

Euroopa Liidus on alanud heitkogustega kauplemise süsteemi muutmine.

Kinnisvara ostu-müügi hinnad mõjutavad maakonnakeskustes töötavaid notareid nii, et mitu olemasolevat lahkuvad Tallinna või Tartusse ja asemele uusi ei tule.

Jäätmekäitlejad saadavad kohalikele omavalitsustele taotlusi jäätmeveo teenustasude suurendamiseks. Kohati on soovid hinda tõsta 50-60%, sest jäätmereformiga kehtestatud saastetasud tõstavad jäätmekäitlusega seotud kulusid. Riik soovitab omavalitsustel hinnatõusuga mitte kaasa minna ja loota uutele hangete.

Hooldekodud on üha kallimad, riigi ja omavalitsuse panus ei kata hinnatõusu, mis tähendab, et inimese või tema lähedaste kulu muudkui kasvab.

Elering soovib elektrikatkestuse puhuks rajada taaskäivitamise teenuse hankega Eesti eri paikadesse 5-6 uut gaasielektrijaama koguvõimsusega kuni 900MW.

Saade läheb eetrisse Prantsusmaalt Strasbourgist Euroopa Parlamendi raadiostuudiost, kuhu on aruteluks kogunenud Jüri Ratas (Euroopa Rahvapartei/Isamaa), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid) ja Urmas Paet (Renew Europe/Reformierakond).

Sotsiaalministeerium on otsustanud rehabilitatsiooniteenuste korraldust reformida, nii et juba 2027. aasta oktoobrist osutavad neid teenuseid eeskätt riigihaiglad ja teenuse eest maksab sotsiaalkindlustuse asemel tervisekassa.

Neljapäeval kogunevad Vikerraadios riigikogu vähemuse esindajad, et arutada aprillikuu olulistel teemadel. Kui kihva on riigi rahaasjad keeranud praegune valitsus?

Saate esimeses pooles räägime huumorist ja kuulame anekdoote ning sketše, teises pooles aga teeme tõsist juttu käesoleva kevade väljakutsetest Eesti põllumeeste jaoks.

Eesti on teel tuumajaama suunas. Kui kahe aasta eest avaldas riigikogu tuumajaamale poliitilist toetust, siis nüüd on heakskiitu saamas tuumaohutust reguleeriv seadus.

Ülikooliikka on jõudmas noored, kellele omavalitsused ei suutnud aastad tagasi tagada lastaiakohti. Veel hiljuti olid nende samade noortega hädas Tallinn ja Tartu, mis suutsid hädavaevu mahutada nad gümnaasiumidesse. Nüüd soovivad ülikoolid neid õpetada, ent riigil pole raha.

Igal raviasutusel on oma kvaliteedisüsteem. Selle põhjal hinnatakse, kas ravi on olnud tulemuslik, patsiendile turvaline ja kuidas käib raviveast teatamine.