Reporteritund

Seekordne saade on eripalgeline ning viib meid piimakarja lauta Järvamaal ning veinimõisa Pärnumaal.

Äsja lõppenud muinsuskaitsekuule mõeldes esitame palju küsitud küsimuse, kas säilitamist väärt ehitismälestise võiks natuke leebematel tingimustel ümber ehitada või renoveerida enne, kui enam üldse midagi päästa ei ole.

Eestis on tuhandeid inimesi, kes paraku tarvitavad narkootikume. Kasvab kokaiini tarbimine ja levivad uued kanged sünteetilised ained, rääkimata kanepist, mida kinnitavad ka reoveeanalüüsid.

Euroopa Liidus on alanud heitkogustega kauplemise süsteemi muutmine.

Kinnisvara ostu-müügi hinnad mõjutavad maakonnakeskustes töötavaid notareid nii, et mitu olemasolevat lahkuvad Tallinna või Tartusse ja asemele uusi ei tule.

Jäätmekäitlejad saadavad kohalikele omavalitsustele taotlusi jäätmeveo teenustasude suurendamiseks. Kohati on soovid hinda tõsta 50-60%, sest jäätmereformiga kehtestatud saastetasud tõstavad jäätmekäitlusega seotud kulusid. Riik soovitab omavalitsustel hinnatõusuga mitte kaasa minna ja loota uutele hangete.

Hooldekodud on üha kallimad, riigi ja omavalitsuse panus ei kata hinnatõusu, mis tähendab, et inimese või tema lähedaste kulu muudkui kasvab.

Elering soovib elektrikatkestuse puhuks rajada taaskäivitamise teenuse hankega Eesti eri paikadesse 5-6 uut gaasielektrijaama koguvõimsusega kuni 900MW.

Saade läheb eetrisse Prantsusmaalt Strasbourgist Euroopa Parlamendi raadiostuudiost, kuhu on aruteluks kogunenud Jüri Ratas (Euroopa Rahvapartei/Isamaa), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid) ja Urmas Paet (Renew Europe/Reformierakond).

Sotsiaalministeerium on otsustanud rehabilitatsiooniteenuste korraldust reformida, nii et juba 2027. aasta oktoobrist osutavad neid teenuseid eeskätt riigihaiglad ja teenuse eest maksab sotsiaalkindlustuse asemel tervisekassa.

Neljapäeval kogunevad Vikerraadios riigikogu vähemuse esindajad, et arutada aprillikuu olulistel teemadel. Kui kihva on riigi rahaasjad keeranud praegune valitsus?

Saate esimeses pooles räägime huumorist ja kuulame anekdoote ning sketše, teises pooles aga teeme tõsist juttu käesoleva kevade väljakutsetest Eesti põllumeeste jaoks.

Eesti on teel tuumajaama suunas. Kui kahe aasta eest avaldas riigikogu tuumajaamale poliitilist toetust, siis nüüd on heakskiitu saamas tuumaohutust reguleeriv seadus.

Ülikooliikka on jõudmas noored, kellele omavalitsused ei suutnud aastad tagasi tagada lastaiakohti. Veel hiljuti olid nende samade noortega hädas Tallinn ja Tartu, mis suutsid hädavaevu mahutada nad gümnaasiumidesse. Nüüd soovivad ülikoolid neid õpetada, ent riigil pole raha.

Igal raviasutusel on oma kvaliteedisüsteem. Selle põhjal hinnatakse, kas ravi on olnud tulemuslik, patsiendile turvaline ja kuidas käib raviveast teatamine.

Milline on Eesti valmisolek droonituvastuseks ja droonitõrjeks rahuajal, milline on ettevalmistus võimalikuks sõjaolukorraks? Kas oleme Ukrainas toimuva droonisõja kogemusest piisavalt õppinud? Kas poliitikud ja kaitseplaneerijad on jäänud rahuaja tempos jalgu lohistama?

Riik on uuendamas üleriigilist planeeringut. Paika saab see, kuidas Eesti maismaad ja mereala tulevikus kasutatakse ja ka see, millised on uued tööstuste rajamise võimalused ning mis saab tühjenevatest linnadest ja kuidas säilitada inimeste jaoks tarvilikke teenuseid ka maakonnakeskustes.

Üle-eelmisel nädalavahetusel koorijuhtide foorumil kõneldud mured on samad mis varem: kaugema nurga kooridele ei jätku dirigente, koorid lõpetavad tegevuse, kui inimesed kolivad sinna, kus on töö, koolid, poed ja arstiabi.

Euroopa Liidu kliimapoliitika nurgakivi – heitmekaubanduse süsteemi ETS – ootavad ees muutused. Me veel ei tea, kas need jäävad pinnapealseks või toovad süsinikukvoodi hinna ka päriselt alla ning pakuvad nõnda hõlpu tööstusele ja fossiilkütusel töötavatele elektrijaamadele.

Märts Eesti poliitikas hakkab lõppema ning aeg on toimuv kokku võtta opositsioonierakondade esindajate abil.

Arutelud metsa- ja looduskaitse teemadel said taas juurde hoogu ja teravust Ene-Liis Semperi kontsert-etenduse "Kus oled Sina?" ja Maalehes ilmunud Eero Epneri artikliteseeria "METSik lobi" tulemusena.

Kas sõda Lähis-Idas viib Eesti majanduskasvu ja toob uue inflatsioonilaine? Mis saab inimeste toimetulekust?

Milliseid raamatuid eestlane loeb, seda saime raamatuaasta suurest lugemisuuringust teada. Kuidas saavad kirjastajad ja raamatukaupmehed mõjutada seda, et meie lugemislauale jõuaks rohkem väärtkirjandust, ja mida mittelugejatega ette võtta?

Märtsikuu saate mõlemas loos otsime muu hulgas ka kevade märke. Kristi Raidla tegi seda Häädemeeste vallas tomatikasvatajate Ants ja Inge Musta juures. Arp Müller aga jalutas Matsalu rahvuspargis, saatjaks loodusgiid Kati Uuspõld ja rändlindude hääled.