Reporteritund

Euroopa Komisjon avalikustas kolmapäeval ettepanekud, mis peaksid elektri- ja gaasihinnad alla tooma ja peatama inflatsioonimootori.

Kolmapäeva ennelõunal peab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa Parlamendis oma iga-aastase kõne olukorrast Euroopa Liidus, mille kesksed teemad on tänavu kõrgete energiahindade langetamine ja Ukraina abistamine.

Peatselt parlamendi menetlusse jõudev tuleva aasta riigieelarve eelnõu on tugevama surve all kui eales varem: palgatõusu nõuavad nii päästjad ja politseinikud kui ka õpetajad ja kultuuritöötajad. Varasemast suuremad maksutulud annavad lootust.

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu võimalustest energiat säästa ja energiaarveid väiksemaks muuta.

Saates osalevad Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Millised on riigi võimalused elektri hinda kodutarbijatele, aga ka ettevõtetele alandada? Millised võimalused on Eesti riigil algatada ka piiriüleseid reforme, mis muudaks börsireegleid või piiraks süsihappegaasitasu hinda?

Aastal 2024 peaks kava kohaselt algama eestikeelsele õppele üleminek venekeelsetes lasteaedades ning venekeelsete üldhariduskoolide esimestes ja neljandates klassides. Haridus- ja teadusministeerium esitab lähipäevil valitsusele ka plaani ülemineku korraldamiseks.

Kaja Kallase esimene valitsus on lagunenud ja Toompeal peetakse läbirääkimisi Kaja Kallase teise valitsuse sünniks. Kas ja miks see valitsusliit sünnib? Miks lagunes Kaja Kallase valitsus ja miks ta tagasi ei astu?

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame jutuks ettevõtluses olevad mured – tarneahelate muutumine, inflatsioon jne.

Euroopa Parlament hääletab sel nädalal "Eesmärk 55" ehk "Fit for 55" kliimapaketi eelnõusid. Hääletuste eel arutletakse, kas Euroopa Komisjoni poolt eelmisel aastal esitatud pakett on kohane ka uues energiajulgeolekuolukorras, mis on tingitud Putini algatatud sõjast.

Põhikooli ja gümnaasiumilõpetajad kaaluvad praegu koolide ja ametite vahel, valik võtab silme ees kirjuks. Mida ütlevad aga ettevõtjad: kas koolides õpetatakse seda, mida ettevõtluses tegelikult vaja on?

Iseseisvuse taastanud Eestit on valitsenud veidi vähem kui 20 valitsust. Suur osa neist on lagunenud sisemiste pingete tõttu.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et ligi veerand küsitletud Eesti varateismelisi on kogenud kiusamist, sealhulgas küberkiusu.

Ida-Virumaal pingutatakse kõvasti, et tuua maakonda uusi ja häid haridustöötajaid. Maakonna omavalitsuste ja haridusasutuste ellu kutsutud haridusklaster Hariduskopter töötab välja maakonnaülest alustavate õpetajate toetamise mudelit.

Neljapäeval on taas põhjust kokku võtta lõppev kuu Eesti poliitikaelus.

Maikuu alguse seisuga oli Töötukassas töötuna arvel 115 Ukrainast põgenenud medõde ja 74 arsti. Et meie raviasutustes erialast tööd saada, see nõuab neilt mitmeaastast täiendõpet. Ometi oleks meie haiglatesse kohe vaja juurde sadu õdesid.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame jutuks nelja erakonna soovi tõsta kõigil lastel lastetoetust.

Esimesed sõjapõgenikud on Eestis püüdnud oma elu sisse seada nüüdseks juba kaks ja pool kuud. Kuidas meie enda omavalitsused uue olukorraga on hakkama saanud, seda uurime Tartu, Pärnu, Hiiu ja Otepää valla- ja linnavalitsustest.

Seekordses saates räägime talupidamisest mitme põlvkonna esindajaga.

Aprilli tarbijahinnaindeks tõusis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 18,8 protsenti, see on juba mitmendat kuud järjest aastakümnete suurim hinnatõus.

Et toit on poes jälle kallim, seda märkame kõik. Energia, kütus, väetised, tööjõud on peamised, kuid mitte ainsad kuluallikad, mis toidu hinda kujundavad veel enne, kui toit poeketi lepinguni jõuab.

Vikerraadio stuudios on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Teaduse korraldus ja rahastamine on muutmisel. 25 aastat tagasi vastu võetud ja korduvalt muudetud seadus on minemas täielikult ümber tegemisele. Kuid! Kas uue seadusega saame paremad ja õigemad suunised ning rahastamine rahuldab teadlasi ja teadusasutusi?

Kahel kevadel järjest pole talgupäeva saanud täies mahus korraldada, nüüd see lõpuks õnnestub taas.

Räägime veevärkidest nii maal kui ka linnas.