Keelesaade

Katja Novak (fotol koos saatejuhi Piret Kriivaniga): "Kui ukrainlased teevad otsuse jääda Eestisse, siis nad püüavad Eestist aru saada ja eesti ühiskonnaga liituda."

Eesti luule ja eesti keel on olnud Mari Tarandi missioon. Mari hoidis emakeelt ja õpetas hoidma. Erksa vaimu ja terase kõrvaga kuulajana elas raadiosaadetele alati kaasa ka raadiokuulajana.

Kui me laename teistest keeltest sõnu, kas me jääme siis võlgu? Tallinna Ülikooli professor ja emakeeleolümpiaadi toimkonna juht Reili Argus (fotol) räägib tänavuse olümpiaadi teemal: "Võõrast omaks."

Eesti luulekaart on ilukirjanduslik reisijuht Eestisse, mis tutvustab Eestit kohaluule kaudu. Veebikogus on eesti ja soome autorite looming, milles on kujutatud mõnda Eestimaa paika või mis on kirjutatud mõnes Eestimaa paigas või on mõjutatud mõnest Eestimaa paigast.

Jüri Engelbrecht: "Me peame teadma, mida varem on tehtud, meil ei ole vaja jalgratast leiutada. Me peame teadma, kuidas on teadusmõte arenenud. Mida rohkem me teame, seda paremini me tuleme oma eluga toime."

Mitu-mitu põlvkonda läbi väga pika aja on õppinud inglise keelt Silveti sõnaraamatutega, mis värvi trükk siis parajasti just oli.

EKI murdeuurija Jüri Viikberg: "Kõigepealt on olemas murded, alles seejärel tuleb kirjakeel, nii et kõik see hea, mis kirjakeelde on võetud, on kusagilt pärit, näiteks murretest."

Tallinna Reaalkooli õpetaja Kristi Koit: "See, et ma lähenen grammatika õpetamisele loominguliselt, ei tähenda, et ma grammatikat ei õpeta."

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: "Keeleseaduses on sätteid, mis ei toeta seda, et eesti keel Eestis domineeriks". Keeleamet plaanib Ilmar Tomuski sõnul teha ettepanekuid keeleseadust kohendada.

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: "Meil on vaja ette võtta keeleõiguse ajakohastamine."

Ain Kaalep (1926- 2020) - luuletaja, näitekirjanik, kriitik, tõlkija, õpetaja, õppejõud, ajakirja Akadeemia taastaja, keelemees, kelle keelemõtted on mõjutanud meie kõigi eesti keelt.

Ain Kaalep (1926- 2020) - luuletaja, näitekirjanik, kriitik, tõlkija, õpetaja, õppejõud, ajakirja Akadeemia taastaja, keelemees, kelle keelemõtted on mõjutanud meie kõigi eesti keelt.

Helle Metslang: "Kui grammatika ütleb väga selgelt ja täpselt, siis see (muudatus- toim) ei tee kellelegi kahju midagi, keelele teeb kahju ikka see, kui keelest loobutakse."

Kutseline keeletoimetaja Airi Männik: "Põhiseadus on eeskujulik seadus, seal on ilusad, selged, lühikesed ja lihtsad laused, kasutab mõistlikke arusaadavaid termineid. Ta on tõesti üldarusaadav, nii nagu üks eeskujulik seadus peab olema."

Supilinna põnevate ja populaarsete lugude jutustaja Mika Keränen otsustas sel kevadel tutvustada veebis eestlastele soome keele sõnu.

Emakeele Seltsi abiesimehe Jüri Valge sõnul oli selts 1920. ja 30. aastatel nii populaarne, et seltsist küsiti nõu isegi selle kohta, missugust nime oma lapsele sobiks panna.

Ristsõnameister Tarmo Tuule (avafotol): "Üks ristsõnatüüp, mida nimetatakse Eesti ristsõnaks on see, kus küsimused on servades. Kui klassikalises ristsõnas on küsimused ja ruudustik eraldi, kõige levinumas Skandinaavia tüüpi ristsõnas on küsimused ruudustikus sees, siis väidetavalt Eestis väljamõeldud ristsõnatüübis on küsimused servades, üleval ja vasakul."

"Hirmul on Hiina silmad", " Julge hundi rind on hanerasvane", "Kui mina ei näe viirust, siis ei näe viirus mind", näomask kirjaga "Kasi minema!" jpt ütlemised, mõtteterad, uued vanasõnad koroonaaja värvikast kõnepruugist kõlavad saates.

Folklorist Piret Voolaid: "Eks see ole spordiajakirjanikele ka väga suur tunnustus, kui nende head naljad käibesse lähevad!"

Eesti keele õpetaja Mall Pesti: "Paolo Itaaliast ja Lucia Hispaaniast leidsid eesti keele eurovisioonilt, kui laulis Ott Lepland!"

Kristiina Rossi sõnul on Jaan Krossi loomingus barokset rõõmu. Kristiina Ross: "Kui seda sõna barokne kasutada, siis ei makskas ära unustada, et see on oma meisterlikkust imetlev, aga rõõmus, mitte kulunud ja väsinud ornamentaalsus."

Kui hoolikalt või täpselt me võõraste maade ja rahvaste nimesid hääldama peame?

Kuidas maad on endale nimed saanud ja kuidas maad on endale nimed saanud eesti keeles, räägib Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll (fotol).

Keeleinspektsiooni muutmine Keeleametiks on Peeter Pälli (pildil) sõnul positiivne, sest "keelepoliitikaga ja keelestaatuse küsimustega on igati vaja tegeleda".