Keelesaade

Šotimaa keeltest kogu nende keerulise minevikuga räägib Eesti Instituudi koolitusjuht Lea Kreinin. Kui paljusid keeli Šotimaal kõneldakse, kui paljud neid keeli kõnelevad, mille poolest keeled üksteisest erinevad, missugustes keeltes õpitakse praegu kooliski ja kuidas need keeled kõlavad? Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. jaanuaril kell 15.05.

Viru luuletaja Suokass on üks vähestest, kes on uurinud viru murret. Suokass: „Nied kohalikud kieled on kordi ja kordi rikkalikuma sõnavara ja rohkemate väl´lendusviisidega kui üks normieritud kiel on. Miks peaks võtma võerkieltest tobedaid või kohmakaid tuorlaenusi, kui meil on võtta oma kieltest sõnu, mida aktiivselt tarvitatasse või mida enam ei tarvitata” Saates räägib Suokass oma emakeele tul...

Turu Ülikooli eestlannast soome keele professor Annekatrin Kaivapalu räägib oma tööst, soome keelest. Juttu on soomlaste keele- ja kõnekultuurist, eesti ja soome keeleteadlaste koostööst ja sellestki, kust on pärit või kes mõtles välja väga levinud tervitussõna ”moi”. Ja sellest ka, kas tõesti saab soomlane sõnaga „nonii” rääkida ära suurema osa oma juttudest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake...

Kuusalus avati sellel suvel mälestusmärk tänapäevase eesti keele ortograafia loojale Eduard Ahrensile (fotol). Ahrensi teeneid oskas hinnata juba nende kaasajal Soome keelemees Elias Lönnrot. Elias Lönnroti Eestis käigust 1844. aastal, tema kohtumistest Eestis ja tema külaskäigu mõjust eesti keele arengule räägib soome keeleteadlane ja Eesti Emakeele Seltsi välisliige Hannu Remes (alumisel pildil)...

„Tinniat, tinniat, tintinnabulum...” Nii kõlab ühe tuntud jõululaulu refrään ladina keeles. Ladinakeelsest popmuusikast, kaasaegsest kirjandusest ja akadeemilisest elust räägib Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi (pildil).Aga me saame teada ka, kui vanad on ladinakeelsed väljendid Carpe diem, o tempora o mores, sic transit gloria mundi, homo soveticus ja ku...

Kas ladina keel on surnud keel või hoopis tulevikus taas lingua franca? Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi (fotol) räägib saates, kes, kus ja millal rääkisid ladina keelt, kes räägivad praegu 21. sajandi esimesel veerandil ladina keelt ja jutt ei ole siin mitte ainult teaduskeelest, vaid ka ladina keelest kõnekeelena ja popkultuuris. Saate autor on Piret K...

Missugune on teie esimene mälestus isast või vanaisast, kellega olete seda mälupilti jaganud? Kui oleks õigel ajal taibanud küsida, mõtleme sageli siis, kui on juba liiga hilja. Lahendus on olemas: pangem mälestused kirja, et lastel ja lastelastel oleksid need võtta, kui huvi tekib! Folklorist Mare Kõiva räägib keelesaates, kuidas ja kellele kirjutada ja kas mälestuste kirjapanemisel on ka tabutee...

Ilmar Tammelo(1917-1982; fotol) on eesti õigusteadlane ja õigukeele uuendaja. „Ilmar Tammelo tõstis oma eestikeelsete õigusfilosoofia tekstidega meie õiguskeele uuele kõrgemale tasemele, nii et selles sai hakata pidama õigusalaseid teoreetilisi diskussioone”, kinnitab õigusteadlane Peeter Järvelaid. Saates kuuleme Ilmar Tammelo kujunemisest maailmas tunnustatud õigusfilosoofiks hoolimata kehvast t...

Õigusteadlase Peeter Järvalaiu hinnangul on Tartu Ülikooli õppejõud surve all, et nad hakkaksid ladina keelt õpetama inglise keeles. Selle foonil küsib dotsent Järvelaid: „ mis on juura tulevik? ”Saates on juttu ladina keele rollist eesti õiguskeele arendamisel, andekatest juristidest ja õiguskeele uuendajatest Ernst Einist ja Artur-Tõeleid Kliimannist. Ernst Ein tõlkis eesti keelde õigusterminolo...

Missugused õiguskeele terminid mõtles välja keeleuuendaja Johannes Aavik? Kui natuke mõelda, siis tuleb mõni kindlasti meelde, näiteks mõrvama. Õigusteadlane Peeter Järvelaid räägib saates õiguskeele loojatest, meestest, kes riiki ülesehitades jõudsid ka eesti keele arendamisega tegeleda . Kes need mehed olid ja kuidas nad õiguskeelt rajasid? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 22. oktoobril kell...

Nimepillamine on tuntud inimeste, ettevõtete, pealkirjade jms mainimine kõnes või kirjas. Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse lektor Janek Kraavi räägib, miks "nimesid pillatakse", kus on nimepillamise ja osundamise piir ja kas nimepillamisest ka kasu võib olla. Juttu on ka pildipillamisest ja arvupuistamisest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

Küllap tahame kõik lepingut, kasutusjuhendit või ka väiksemaid infosõnumeid saada sellises keeles, et me ka loetut mõista võiksime. Et selget keelekasutust edendada korraldatakse Eestis selge sõnumi võistlust. Selle aasta võitjad saavad selgeks tuleval nädalal, aga keelesaates on eelmisel aastal tunnustuse pälvinud Maksu- ja Tolliameti esindaja Karin Aleksandrov (pildil). Saate autor on Piret Krii...

Professor Birute Klaas-Lang: „Tartu Ülikoolis on ingliskeelsetel õppekavadel õppimas ligi 600 üliõpilast, aga kurioosne on hoopiski see, et 35% neist on Eestist pärit. See tähendab, et mõne eriala eestikeelsed õppekavad on suletud ja ei olegi võimalik neist magistri tasemel eesti keeles õppida.”Professor Klaas-Lang käis kuulamas ka venia legendi loengut mõtteloo professori ametikohale. Saates kuul...

Juba 6. aastat toimub keelevõistlus Tuum, milles saab panna proovile oma oskust teha kokkuvõte mahukast tekstist. Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste räägib, kuidas žürii sobiva teksti välja valib, missugused on levinumad probleemid, kas lühisõnumeid kirjutama harjunud tviterdajatel on kokkuvõtte tegemine hõplsam või hoopis raskem. Ja annab kasulikke nõuandeid. Tuuma saab teha siin!

Tartu Ülikooli kirjastuse sarjas "Eesti keele varamu" on ilmunud kolmas raamat: "Eesti keele süntaks". Kollektiivne monograafia on kõige ulatuslikum ülevaade eesti keele lauseehitusest. Eeskätt on raamat mõeldud keeleinimestele, kuid sellele käsitlusele tugineb edaspidi nii keeleuurimine kui ka keelekorraldus, keeleõpe ja keeletehnoloogia. Eesti keele lausest ja lauseõpetusest räägib emeriitprofes...

Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Anneli Baran (fotol) räägib Charles Dickensist ja Samuel Wellerist, Astrid Lindgrenist ja hulkur Rasmusest, Martin Lutherist ja tema kõnedest, sest neid nimesid ühendavd vellerismid. Mis on vellerism ja kui palju seda ka eesti keeles, eesti rahvaluules, kõnepruugis ja kirjanduses esineb, seda saab teada uuest keelesaatest. Saate autor Piret Kriivan. Kuula 10. sep...

Kuidas on võimalik teha ühele keelele kirjakeelt,millega tuleb arvestada, mida silmas pidada, selgitab votoloog Heinike Heinsoo (foto ingerimaa.ee). Kas koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluvat vadja keelt on võimalik päästa hääbumast, kuidas kõlavad vadja keeles meile tuntud laste- ja mängulaulud, kui palju on vadjalasi veel alles? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake...

Keeleinspektsioonil on alates 2016. aastast õigus lisaks töötajate keeleoskuse kontrollimisele hinnata ka keelefirmade tegevust. Missugune on eesti keelt võõrkeelena õpetavate keelefirmade tase, sellest räägib Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk (pildil). Juttu on teistestki aktuaalsetest küsimustest: eesti keel vene lasteaedades, meie ärinimedes ja suuremate linnade tänavatel. Saate autor...

Brexitist mõjust Euroopa Liidus kõneldavatele keeltele on seekordne keelesaade. Kuidas mõjutab Brexit inglise keele käekäiku ja staatust, kas ja kuidas mõjutab see omakorda eesti keelt. Saates on keele- ja õigusteadlane Merike Ristikivi. Juttu on sellest,*kuidas on reguleeritud keelte staatused EL-is, missugused on Euroopas õigushariduse, seaduste ja kohtupidamise keel. Samuti on juttu ladina keel...

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksam on tehtud, õpetajad on tööde parandamisega poole peal. Missugused on tänavuste koolilõpetajate lemmikteemad ja missugused üleanded tuli koolilõpetajatel lahendada? Kas riigieksam võib lähiajal veelgi uueneda? Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eesti keele riigieksami töörühma juht, GAG-i ja Reaalkooli õpetaja Anu Kell, kes on olnud viimased kümmekond aastat...

„Eesti-mari sõnaraamat" on esimene suur kakskeelne sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos. Sõnaraamatu toimetaja on EKI keeleteadlane Sven-Erik Soosaar (foto: Vikipeedia). Lisaks abile sugulaskeelte sõnavara mõistmisel toetavad need sõnaraamatud väiksemate võimalustega sugulaskeelte arendamist. Ka „Eesti-mari sõnaraamat“ sisaldab keeleuuenduslikke sõnu, põhimõttega eelistada omatüvesid vene toorlaen...

Tere-liikumise eesmärk on õpetada eestlased taas teretama. Liikumise eestvedaja, sisearhitekt Ivi-Els Schneider usub, et lihtne viisakusväljend aitab Eesti elu edendamisele kaasa. Saates mõtleme elus ettetulevate olukordade peale, kus teretamine meelest ära kipub minema. Mis on selle põhjused ja kas me tegelikult tahame teretamata olla? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 30. aprillil kell 15.05.

Meie lindudel ja taimedel on päris oma eestikeelsed nimed, on palju laenatuid, mugandatuid, täiendatuid, aeg-ajalt tuleb ette sedagi, et keelekasutajad otsustavad taimel või linnul nime ära vahetada. Kuidas on aga uute võõramaiste liikidega, kuidas valitakse neile sobiv eestikeelne nimi? Kevadises keelesaates on külas taimeteadlane Toomas Kukk ja linnuteadlane Eerik Leibak. Saate autor on Piret Kr...

Kevadises keelesaates on külas taimeteadlane Toomas Kukk ja linnuteadlane Eerik Leibak. Hakkame arutama seda, kuidas linnud ja taimed on eesti keeles oma nimed saanud ja kuidas uusi nimesid pannakse. Miks komisjonid palehigist töötavad, et uutele taime- ja linnuliikidele eestikeelseid nimesid panna, kellele seda vaja on? Sekka kuuleme ka põnevaid nimelugusid. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake 9....

Säutsupääsuke Keiti Vilms kutsub üles õppima igal päeval ühe uue sõna! 2016. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 28 mullust keeletegu ja nende hulgast valis rahvas parimaks Säutsupääsukese kalambuurid. Keiti Vilms räägib saates, kuidas tema kalambuurid sünnivad, kes võib emakeelega mängida, kuidas keelega mängida ja miks on ikka lugemine ja paberraamatud tähtsad. Saate autor on Piret Kriivan. Kuul...