Reporteritund

Hiljaaegu küsiti avalikkuses jälle, kas kraanist tuleb puhas joogivesi.

Saatekülalised on praegune ja ka kaks eelmist haridus- ja teadusministrit.

Riigikogu enamus on valmis Eestis elavatelt Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse ära võtma. Valimisõigus on seni olnud Eesti kodakondsuse püüdlemisel peamisi argumente.

Mis ja miks on tekitanud pingeid uute maismaatuuleparkide planeerimisel? Millised on riigi ootused soovides kiiresti eelisarendada taastuvelektritootmist? Millised on taastuvenergiaettevõtete huvid? Milline roll on omavalitsustel? Kuidas on protsessi kaasatud tuuleparkidest mõjutatud inimesed ning kas nad saavad oma küsimustele vastused?

Eestis kehtib nüüd automaks. Aastalõpp tõi endaga kaasa mitmekordse sõiduautode ostubuumi.

Möödunud aastal teatas tervisekassa, et ei saa enam nimistupõhise perearstiabiga hakkama, kuna ei ole piisavalt perearste.

Mõjutuskampaania TikTokis tõi varem tundmatule kandidaadile Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus enim hääli. Saksa kantsler Olaf Scholz hoiatas uusaastakõnes, et Saksa valimistulemuse peavad otsustama valijad, mitte sotsiaalmeediamogulid, vihjates Saksa võimude poolt ekstremistlikuks kuulutatud AfD toetamisele üles kutsunud Elon Muskile, kellele kuulub X (endine Twitter).

Uue aasta esimene "Reporteritund" uurib, millised on elektrikaabli Estlink 2 lõhkumise tagajärjed Eesti varustuskindlusele, Eesti piirkonna elektrihinnale ja majandusele.

Ringhäälingu aastapäeval uurime, kuidas käib ERR-i korrespondentide igapäevatöö.

Neljapäeval teeme "Reporteritunnis" tagasivaate 2024. aastale eesti poliitikas.

Millest mõtlevad aastavahetuse eel puudega inimesed?

Euroopa Komisjon on aruteluks käinud välja ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 90% võrreldes 1990. aasta tasemega. Teatavasti on juba varem seadustatud lõppsiht - kliimaneutraalsus aastaks 2050. Neil päevil käib riigikogus debatt, millise vastuse peaks Eesti Euroopa Komisjonile saatma.

Vaatame otsa majanduse hetkeseisule ja väljavaadetele.

Võtame kokku novembrikuu riigikogu tegemised ja toimunu Eesti poliitikas – valimisõiguse äravõtmine, riigieelarve menetlus, segadused riigile kuuluvates äriühingutes, riigikogu liikme palk ja kuluhüvitised.

Kas Euroopa Parlament kinnitab ametisse Ursula von der Leyeni juhitava uue Euroopa Komisjoni koosseisu ja millega lõppes mitme liikmekandidaadi sobivuse üle käinud terav vaidlus?

Kolm Balti riiki on kokku leppinud, et 2030. aastal saab rongiga mööda Rail Balticut sõita Tallinnast Poola piirini ja sealt edasi ka lõuna suunas.

Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus, mille sõlmimise viimane tähtaeg on kümne päeva pärast, on tekitanud eeskätt perearstide hulgas mõistlike argumentidega vastuseisu.

NATO maaväed peaksid kasvama enam kui poole suuremaks. Õhutõrjes oodatakse mitmekordset kasvu. Juurde on vaja nii laevu, lennukeid kui ka raketiheitjaid. Samal ajal otsivad pea kõik liikmesriigid võimalusi, et NATO seatud sihte enda jaoks odavamaks rääkida nii, et reaalne kaitsevõime sellest suurt ei kannataks.

Eestis on taas muutunud aktuaalseks fosforiidiga seotud teemad. Mis on fosforiit, millised olid selle kaevandamisega seotud mured 1980ndate aastate lõpus, mil seda soovis Virumaal kaevandama asuda Nõukogude Liit?

Vanarahvas ütles, et õnnetus ei hüüa tulles. Meil täpsustab uus seadus ehitiste omanike, sealhulgas korteriühistute uusi kohustusi varjumise ja varjendite teemal.

Riigikogu asub kiirkorras põhiseadust muutma ning piirab valimisõigust.

Miks on kutsehaigused Eestis aladiagnoositud; miks vähidiagnoosi saanud inimene ei tea, kas haiguse on põhjustanud töökeskkond ja kui suur probleem on tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse puudumine?

Hiina majandus on aeglustunud. Võimud kaaluvad kasvu taastamiseks majandusse triljonite eurode väärtuses lisaraha paiskamist. Samal ajal käib nii USAs kui Euroopa Liidus diskussioon tollibarjääride seadmiseks Hiina elektriautodele või siis lausa kõigile Hiinast toodetud kaupadele.