Reporteritund

Tormiline märts Eesti poliitikas hakkab lõppema. Märtsi jääb iseloomustama vahetunud valitsus, segadused uute relvade ja moona hankimisel, valimisõigus ja põhiseaduse muutumine ning arusaamatused riigikogu töö juhtimisel.

Seekordse saate maaelulood on salvestatud Pärnumaal munatootmisega tegelevas peretalus ning Läänemaa karjalaudas, kus pingutatakse Eesti maatõugu piimakarja säilitamise nimel.

Kuna liikluses hukkunute ega liiklusõnnetuste arv ei lange, räägitakse liiklusjärelvalves vajadusest suurte muudatuste järele.

Üha häälekamalt räägitakse, et meie lastel jääb koolirõõmust, kooliga kokkukuuluvustundest ja emotsionaalse enesejuhtimise oskustest puudu. See viib koolikiusu, haridusliku ebavõrdsuse ja koolist väljakukkumiseni.

Kui järjekorras kaheksateistkümnes Vikerraadio e-etteütlus on kirjutatud ja ära saadetud, jääb oodata tulemusi, võitjate nimesid ja mis peaasi, etteütluse õiget või õigeks loetud kirjapilti.

Eesti saab taas uue valituse. Kas parema või halvema, kui oli just laiali läinud valitsus? Mis on poliitikas hea ja mis halb? Mille poolest erineb peaminister Kristen Michali parempoolne poliitika tema vasakpoolsest poliitikast?

Prantsusmaal Strasbourgis kogunevad Europa Parlamendi raadiostuudiosse Jaak Madison (Keskerakond), Sven Mikser (SDE), Urmas Paet (Reformierakond) ja Jüri Ratas (Isamaa).

Kui avalikkuse tähelepanu alla satub hooletusse jäetud laps, siis küsime kohe, kus on lastekaitse silmad. Kas neil kõigil on kutsetunnistus ja kõrgem haridus?

Kliimaministeerium on jäätmereformiga jõudmas vahefinišisse ja juba lähinädalatel võivad seadusemuudatused jõuda parlamenti.

Kui vanemad lahutavad, siis tavaliselt maksab perest eraldi elav vanem oma lastele elatist ilma igasuguse ametliku kokkuleppeta. Kui ei maksa, saab elatist kohtu kaudu nõuda. Kui võlgnik ka seda nõuet ei täida, siis keerab tsiviilvaidlus kriminaalseks.

Euroopa Komisjon tuli välja ettepanekutega lihtsustada Euroopa Liidu bürokraatiat, et suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Kestlikkusaruandlus, mida nüüd soovitakse leevendada, kohustab ettevõtteid aru andma keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisstandardite täitmise osas.

Veebruarikuu opositsioonitunnis võtame kokku lõppeva kuu tegemised parlamendis, aga ka Eesti elus laiemalt.

Riigikogu on alustanud erakonnaseaduse muutumisega. Mõni erakond soovib korduvalt kriminaalkorras karistatud partei jätta riigilt saadava toetuseta. Mõni poliitik piiraks ühe isiku võimalusi raha erakondadele annetada.

Hooldekodu kohatasu tõuseb kontrollimatult ja omavalitsustel ei jää muud, kui see teiste teenuste arvelt kinni maksta.

Viimastel nädalatel on Eestis ja ka Euroopas hoogustunud tehisaruteemalised diskusioonid. Läbisegi räägitakse keelekorpusest ja autorikaitsest.

"Reporteritunnis" on vahetud muljed Ukrainast: Harkivist, Kiievist, Žitomirist ja mujalt.

Kui palju inimesi elab Eestis aastal 2050 või 2100? Milliseks kujuneb eestlaste osakaal Eesti rahvastikus? Kas ülalpeetavaid on töötegijatest rohkem?

Kas tulevikus võivad pangad loobuda kodulaenude andmisest nende korterite ja majade ostmisel, kus energiamärgis on C või kehvem? Kas vanade maamajade müümine ja suvilate ost jääb vaid rikaste inimeste privileegiks?

Teisipäeval kogunes rektorite nõukogu, kaasates tippteadlasi, poliitikuid ja üliõpilasesindust, et arutada kõrghariduse tulevikku ja ülikoolide ülesandeid.

Kas ja millises mahus saame välismaalt imporditud fossiilse maagaasi asendada Eestis toodetud taastuvgaasiga? Kas kodumaise biometaani tootmist on realistlik kasvatada aastaks 2040 mahuni, mis tagab kavandamisel olevate uute gaasielektrijaamade varustamise taastuvgaasiga?

Jaanuar saab läbi ja aeg on toimunu kokku võtta ka opositsioonitunnis.

Jutustame kaks lugu maaeluga kaasnevatest võludest ja väljakutsetest.

Räägime sellest, et Eestis jääb igal aastal kasutamata sadu miljoneid kavandatud eurotoetusi.