Vaba Akadeemia

Ka seekordses loengus on vaatluse all Puškin ning lähemalt käsitletakse järgmisi küsimusi: impeerium kui Puškini vabadusideaalide piir; Puškin ja panslavism; Aleksander I reformide kava ja selle nurjumine; konservatismi võit.

Vaatluse alla tulevad järgmised teemad: ukraina keele ja kultuuri naeruvääristamine, tasalülitamine ja apropriatsioon, Ukraina kui «anti-Venemaa" ning ukrainlased kui venevastane sekt. Loengut näitlikustab juhtumiuuring, mis käsitleb Vladimir Putinit ja Vassili Šulginit.

Kohe on käes talvine pööripäev, aasta pikim öö, misjärel valgus saab pimedusest võitu ja päevad hakkavad kukesammul pikenema. Eri religioonides ja kultuurides on valguse taastulemise tähistatamisel oluline koht. Pööripäeva lähedusse jäävad pühad - olgu selleks jõulud, Yalda, Dongzhi või hanuka - toovad esile lootuse, valguse ja koosolemise tähtsuse pimedal ajal. Kõigist neist pühadest rääkimiseks...

Kristluse keskne kontseptsioon, lunastus, on (oma kirjapanemise aja kohta) otse hämmastavalt komplementaarne tänapäevase evolutsiooniteooriaga. Kui õnnestuks need kaks tänapäeva mõttemaailma alussammast omavahel ühildada või lepitada, lööks see kaks väga tähtsat kärbest ühe hoobiga: annaks evolutsiooniteooriale kristlikult vettpidava moraalse dimensiooni ja annaks kristlusele loodusteadusliku tõsi...

Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest. Selles loengus tulevad vaatluse alla Tillichi käsitlused ilmutusest, usust ja patust.

Kui räägitakse mürgistest loomadest, siis peetakse enamasti silmas mürgiseid selgroogseid - kahepaikseid ja madusid. Esimestel on mürk passiivseks kaitseks, teistel aga vahend saagi tabamiseks. Hoopis rohkem kasutavad mürke nii enesekaitseks kui ka toidu hankimiseks aga mitmesugused selgrootud loomad. Selles loengus tulebki nendest juttu. Uurime, mis on üldse mürk, kuidas loomad seda endale hangiv...

Eelmises loengus räägiti Paul Tillichi kohast evangeelse teoloogia ajaloos, tema käsitlusest teoloogia ja filosoofia suhete kohta ning ontoloogiast. Seekord tuleb loengus juttu Tillichi sümboliteteooriast ja tema jumalakäsitlusest.

Juttu tuleb tänapäevasele teadusele alusepanija uuringutest, tema suhetest kirikutegelastega ja lootusest, et nad võtavad kuulda mõistuse häält. Kuid Galilei lootus purustati julmalt.

Keraamilisi esemeid on säilinud suurel hulgal. Antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Teadmised keraamika valmistamisprotsessist, otstarbest ja pildikeelest ei ole ometigi tulnud antiikajast tänapäeva kaasa, vaid vanakreeka keraamika pälvis laiemat tähelepanu 17. sajandil ning teadusliku uurimistööni jõuti 19. sajandil. Aja jooksul on tänu keraamikal...

Tuumamagnetresonants (TMR) on üks tänapäevaks väga täpseks arendatud ainete uurimismeetod. Selle meetodi aluseks on asjaolu, et tugevas magnetväljas saab osasid aatomituumi raadiolainetega võngutada. Samas pole kõik aatomituumad molekulides või kristallides magnetväljale ühtmoodi kättesaadavad. Erinevad aatomituumad on sõltuvalt nende ümber olevatest elektronidest ja teistest aatomituumadest veidi...

Seekord on loeng pühendatud heebrea keelele. Loengu põhiosas avatakse heebrea keele tagamaid ajatu loomise keelena ja ajaliku ning areneva juudi keelena, kuid juttu tuleb ka Anu Põldsami isiklikest kokkupuudetest heebrea keelega.

Eelmistes loengutes vaadeldi Paul Tillichi elu. Käesolevas loengus vaadeldakse Tillichi teoloogiat. Loengus käsitletakse Tillichi teoloogia üldiseloomu ja selle kohta uuema evangeelse teoloogia ajaloos, Tillichi käsitlust teoloogiast ja filosoofiast ning nende omavahelistest suhetest, tema ontoloogiat (õpetust olevast) ning käsitlust inimeksistentsist.

Liblikad on ühed erksamavärvilised putukad. Nad torkavad silma juba kevadel ning eriti suvel, kui hõljuvad kirevate aasade kohal või lendavad aias õielt õiele. Tegelikult on liblikarikkus aga palju suurem öösel. Kui meie rahulikult magame, käib looduses vilgas liblikate tegevus. Aga mitte ainult looduses vaid ka otse meie eluruumides, riidekappides ja köögis. Kes need liblikad siis on ja mis asja...

1933. aastal läks Tillich konflikti natsidega ja ta vallandati Frankfurti ülikoolist. Tillich ja tema pere siirdusid Ameerika Ühendriikidesse, teadmata, et neil tuleb sinna jäädagi. Selles loengus tuleb juttu Paul Tillichi elust ja tööst Ameerika Ühendriikides aastatel 1933-1965. Käesoleva kuuest loengust koosneva kursuse eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet Paul Tillichi isikust ja tema isikup...

Tšaadajevi surmast on möödunud rohkem kui poolteist sajandit, kuid vaidlused tema pärandi ja isiksuse ümber ei ole vaibunud, vaid hoopis ägenevad. Tšaadajevi üle vaieldakse mitte kui endisaegse tegelase, vaid kui tänapäeva kirjaniku üle. Tšaadajev on inspireerinud slavofiile ja läänlasi, tagurlasi ja progressiviste ning on väidetud, et tema kirjutised on paradoksaalsed ja eklektilised. Tegelikult...

Tillichi tähtsus teoloogilina seisneb eeskätt tema katses sõnastada ristiusu sõnumit nii, et see kõnetaks ka tänapäeva haritud inimest. Kuigi inimeksistentsi „suured küsimused“ on jäänud põhiliselt samaks, mis nad olid aastatuhandete eest, st Piibli kirjutamise ajal, on ometi muutunud ühiskond ja kultuur, inimese elutingimused ja võimalused ning koos sellega on teisenenud ka inimese maailmapilt ja...

Kaasaja kosmoloogilise standardmudeli järgi moodustavad 95% universumis leiduvast ollusest tumeaine ja tumeenergia. Need komponendid tuleb sisse tuua, et panna mudeli ennustused klappima vaatlustega. Samas pole nende täpsem olemus senini selge ja nõnda markeerivad nad ka meie suurt teadmatust. Läheneme sellele olukorrale ajalooliste paralleelide kaudu ja vaatleme filosoofiliselt, kuidas ühtki tead...

27. augustil - päev enne Goethe sünnipäeva - peab Liina Lukas Vabas Akadeemias avaliku loengu, mis tõukub veel trükisoojast raamatust pealkirjaga «Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles» (koostanud ja toimetanud Vahur Aabrams, Liina Lukas ja Susanna Rennik, Tartu Ülikooli Kirjastus), mis koondab varem ilmunud ja veel ilmumata Goethe luuletuste tõlked, sisaldades 628 tõlget 391 luuletusest. 82 ees...

Seekordseks teemaks on Euroopa võlakriis, mis on väldanud juba 2009. aasta lõpust. Millised võiksid olla edasised arengud? Kas kriisi lõpp ka paistab?

Tartu ülikooli raamatukogu köidetes talletatud sõnu on nii palju, et keegi ei suuda neid kokku lugeda. Leidub ka raamatuid, milles on kirjas esimesed eestikeelsed sõnad, mis on ajavoos meie ette ulatunud. Mõned nende sõnade hulgast on oma teostes vaatamiseks seadnud kunstnik Siim-Tanel Annus raamatukogus näitusel «Neli aastaaega». Täna tutvustab ta väljapanekut Vaba Akadeemia loengusarjas.

Suurel hulgal säilinud antiikaja keraamilised anumad annavad väärtuslikku infot inimtegevuse kohta minevikus. Esimeses vanakreeka keraamika loengus räägib Jaanika Anderson lähemalt antiikaja keraamiliste anumate valmistamise tehnoloogiast, stiilidest ja kasutusvaldkondadest.

Loengus tuleb juttu karistuspoliitikast meil ja mujal, ühiskondlikest ootusest ja tegelikkusest, karistuspoliitika muutumisest ajas ja valgekraekuritegevusest. Moodsamas võtmes ka sellest, kas masin oleks parem õigusemõistja kui inimene ning pisut sellestki, kuidas moos kommi sisse saab ehk kuidas sünnib (karistus)õigus.

Loengul käsitletakse vene-juudi filosoofi Lev Šestovi ning tema peateost «Ateena ja Jeruusalemm.» Suur osa Kiievist sündinud filosoofi kirjanduslikust tegevusest leidis aset paguluses Pariisis. Jeruusalemm ja Ateena on tema jaoks sümboliteks, mis esindavad kahte täiesti erinevat ideed Jumalast, inimesest ja maailmast. Kuigi Šestovi on vene filosoofiamaastikul kõrgelt hinnatud, jäi ta siin üksiklas...

Mardikalised on kõige arvukam putukaselts ja torkab silma oma teistest erineva välimuse poolest. Mardikate hulka kuuluvad liigid, kes on ühed suurimad putukate hulgas, samas leidub nende hulgas ka liike, kes oma mõõtmetelt on võrreldavad pisimate putukatega üldse. See tohutu mardikate armaada vajab toitu ja sobivat elupaika. Nii nagu looduses ikka, ongi iga liik leidnud endale vastava elupaiga ja...

Taevakehana on Sedna üks tänapäeval tuntud 2247 planetoidist ehk Päikesesüsteemi väikekehast ning me räägime sellest, mida me selle väikekeha kohta teada oleme saanud. Loengu lõppu jääb lugu inuittide merejumalannast Sednast, kelle järgi väikekeha oma nime sai.