Reporteritund

Häädemeeste Keskkool asub Pärnust 41 kilomeetri kaugusel. Kuna gümnaasiumiastmes õpib vaid 36 õpilast, on Häädemeeste nende koolide seas, kelle puhul haridusministeerium soovitab kaaluda gümnaasiumiastme sulgemist.

Esmaspäeval algasid Tartus haridus- ja teadusministeeriumis läbirääkimised pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks, mis peaks sõnastama õpetajate karjäärimudeli, töötingimused ja palgakokkuleppe.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame luubi alla poliitilise soovi pakkuda inimestele personaalset riiki. Mis see isiklik riik on ning kas inimesed ja ka ettevõtted seda sellisel kujul üldse vajavad? Millised on meie digitaalse riigi puudused ning mida peaks ja mida võiks parandada?

Kes on need inimesed, kes päevast päeva Häirekeskuses hädaabikõnesid vastu võtavad või Ohvriabi või hingehoiutelefonidel helistajatele nõu annavad? Kuidas on aastatega muutunud see, mille puhul abi otsitakse?

Koit Toome kirjutas Tallinna liikluskorraldust kritiseerivas avalikus postituses: "Imestan, kes kurat selle jama on korda saatnud. Mul käib üks laps koolis, teine lasteaias, lisaks proovid ja trennid, kuhu lapsed on vaja tihti viia. Ma tahan näha seda nupumeest, kes ütleb, mine bussiga, tõuksiga, või jala..."

Tartu on tänavu üks kolmest Euroopa kultuuripealinnast. Kui seni on ajakirjanduses kajastatud peamiselt avapidustusi ja nende hinda, siis mõnevõrra on varju jäänud kultuurisündmused.

Pärast pikki vaidlusi 2020. aasta aprillis seaduseks saanud apteegireformile annab konkurentsiamet nüüd hävitava hinnangu: eesmärgid jäid täitmata, ravimite hulgimüüjate vahel konkurents tekkimata, ravimite hinnakonkurents olemata.

Sügisel alguse saanud kliimaseaduse koostamine on jõudnud poolele teele. "Reporteritunnis" kuulete, mille üle on seni töörühmades arutletud, vaieldud ja kuhu jõutud.

Eesti omavalitsuste võimekus pakkuda inimestele kooli- ja lasteaiakohti ning sotsiaalhoolekande teenuseid on viimastel aastatel kahanenud. Tööealised inimesed lahkuvad aina enam Tallinnasse ja selle lähivaldadesse.

Eesti inimeste tahe oma kodusid energiatõhusaks renoveerida on suur, nõudlus riigi renoveerimistoetuste järele ületab pakkumise.

Võtame koos opositsioonipoliitikutega kokku lõppema hakkava kuu Eesti poliitikas.

"Reporteritund" keskendub Keskerakonna pereheitmise pikaajalistele ja laiapõhjalistele mõjudele.

Viimastel aastatel kuuleme taas paikadest, kus on joogivees üle normi rauda, kus mangaani, kus nitraate ja kolibaktereid.

Neljapäeval tuleb "Reporteritunnis" juttu Eesti riigi rahalisest olukorrast ja sellest, kuidas majandus taas kasvule suunata.

Räägime linnaruumi planeerimisest. Krundi omanik palkab planeerija, omavalitsus annab ehitusloa. Kuidas saab tavakodanik oma linna arengus kaasa rääkida enne, kui valmis planeeringu avalikul arutelul?

Koostamisel on üleriigiline planeering "Eesti 2050", mis seab pikaajalise ruumilise arengu plaani nii valitsusasutustele, omavalitsustele kui ka ettevõtetele ja inimestele - mida ja kuidas saab tulevikus Eesti territooriumile kavandada.

Neljapäeval on "Reporteritunnis" teemaks valitsuse tervis ja muutunud nägemus riigi rahaasjadest.

Kas Venemaa-Ukraina sõja käigust aastal 2024 oleneb kõik? Kuidas mõjutab meie võimekust ohjeldada Putini agressiooni see, kas Donald Trump valitakse tänavu taas USA presidendiks?

Poliitika-aasta on selleks korraks läbi. Kuidas toimuv opositsioonipingil istujatele paistis ja mis on see, mis Eesti poliitikat pikemaks ajaks selle aasta tegudest, seadustest, toimunust saatma jääb?

COVID-19 haigusjuhtude arv kasvab Eestis taas kiirelt, eakate ja riskirühmade vaktsineerituse tase on madal, mõnes maakonnas on vaktsineerimine sisuliselt peatunud, mis toob kaasa haiglaravile jõudvate inimeste hulga kasvu ning täiendava koormuse meditsiinisüsteemile.

Eesti majanduses toimuv on jätmas oma jälge ka Eesti kultuurile. Toimetulekukriisis on inimestel aina kesisemad võimalused käia teatris ja kinos, külastada muusikasündmusi.

Meie igakordne rõõm sellest, et Eesti 15-aastaste baasteadmised matemaatikas on Euroopa tipus, kestab täpselt järgmise suveni, kui põhikooli matemaatika lõpueksamil põrub mõnes koolis veerand kuni kolmandik õpilasi.