Reporteritund

Valitsus kavandab suuremahulist uut toetusskeemi, eesmärgiga mitmekordistada Eesti taastuvelektritoodang, toetuse mõjul peaks kerkima ka Eesti esimene suur meretuulepark.

Tänavu 17. korda toimunud e-etteütluse võtavad kokku etteütluse meeskonnaliikmed, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee ja Vikerraadio toimetaja Piret Kriivan.

Aastal 2019 valitud Euroopa Parlamendi koosseisu volituste lõpuni on veel vaid mõni kuu ning lõpusirgel on ka mitmete Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni algatatud õigusaktide menetlus.

Neljapäevases "Reporteritunnis" teeme juttu ühistranspordi rahahädast ja sellest, kuidas seda muuta nii, et tulevikus oleks see arvestatav alternatiiv sõiduautodele.

Sõda Ukrainas näitab, kui oluline on kaitsta elanikkonda pommirünnakute, korrusmajades puhkevate tulekahjude ja varingute eest.

Kuidas leida Eestis tasakaal põllumajandustootmise ja keskkonnahoiu, toidu varustuskindluse tagamise ning kliimaeesmärkide täitmise vahel?

Veebruar hakkab lõppema ning taas on põhjust kokku võtta lõppev kuu Eesti poliitikas.

Terve veebruarikuu on eeskätt liikumispuude ja nägemispuudega inimesed rääkinud, miks Tallinna linnavalitsuse plaan sotsiaaltransport ümber korraldada puudega inimeste olukorda halvendab.

Häädemeeste Keskkool asub Pärnust 41 kilomeetri kaugusel. Kuna gümnaasiumiastmes õpib vaid 36 õpilast, on Häädemeeste nende koolide seas, kelle puhul haridusministeerium soovitab kaaluda gümnaasiumiastme sulgemist.

Esmaspäeval algasid Tartus haridus- ja teadusministeeriumis läbirääkimised pikaajalise haridusleppe sõlmimiseks, mis peaks sõnastama õpetajate karjäärimudeli, töötingimused ja palgakokkuleppe.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame luubi alla poliitilise soovi pakkuda inimestele personaalset riiki. Mis see isiklik riik on ning kas inimesed ja ka ettevõtted seda sellisel kujul üldse vajavad? Millised on meie digitaalse riigi puudused ning mida peaks ja mida võiks parandada?

Kes on need inimesed, kes päevast päeva Häirekeskuses hädaabikõnesid vastu võtavad või Ohvriabi või hingehoiutelefonidel helistajatele nõu annavad? Kuidas on aastatega muutunud see, mille puhul abi otsitakse?

Koit Toome kirjutas Tallinna liikluskorraldust kritiseerivas avalikus postituses: "Imestan, kes kurat selle jama on korda saatnud. Mul käib üks laps koolis, teine lasteaias, lisaks proovid ja trennid, kuhu lapsed on vaja tihti viia. Ma tahan näha seda nupumeest, kes ütleb, mine bussiga, tõuksiga, või jala..."

Tartu on tänavu üks kolmest Euroopa kultuuripealinnast. Kui seni on ajakirjanduses kajastatud peamiselt avapidustusi ja nende hinda, siis mõnevõrra on varju jäänud kultuurisündmused.

Pärast pikki vaidlusi 2020. aasta aprillis seaduseks saanud apteegireformile annab konkurentsiamet nüüd hävitava hinnangu: eesmärgid jäid täitmata, ravimite hulgimüüjate vahel konkurents tekkimata, ravimite hinnakonkurents olemata.

Sügisel alguse saanud kliimaseaduse koostamine on jõudnud poolele teele. "Reporteritunnis" kuulete, mille üle on seni töörühmades arutletud, vaieldud ja kuhu jõutud.

Eesti omavalitsuste võimekus pakkuda inimestele kooli- ja lasteaiakohti ning sotsiaalhoolekande teenuseid on viimastel aastatel kahanenud. Tööealised inimesed lahkuvad aina enam Tallinnasse ja selle lähivaldadesse.

Eesti inimeste tahe oma kodusid energiatõhusaks renoveerida on suur, nõudlus riigi renoveerimistoetuste järele ületab pakkumise.

Võtame koos opositsioonipoliitikutega kokku lõppema hakkava kuu Eesti poliitikas.

"Reporteritund" keskendub Keskerakonna pereheitmise pikaajalistele ja laiapõhjalistele mõjudele.

Viimastel aastatel kuuleme taas paikadest, kus on joogivees üle normi rauda, kus mangaani, kus nitraate ja kolibaktereid.

Neljapäeval tuleb "Reporteritunnis" juttu Eesti riigi rahalisest olukorrast ja sellest, kuidas majandus taas kasvule suunata.

Räägime linnaruumi planeerimisest. Krundi omanik palkab planeerija, omavalitsus annab ehitusloa. Kuidas saab tavakodanik oma linna arengus kaasa rääkida enne, kui valmis planeeringu avalikul arutelul?