Olukorrast digiriigis

Digiteenuste kasutamine telefonides üha olulisemaks, kuna paljudel pole enam ei süle- ega lauaarvutit. Kui kaugel ollakse uue riigiäpi arendamisega ja mida see sisaldab, räägib RIA riikliku mobiilirakenduse talituse juhataja Greta Preast.

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas digitaliseerimine ja innovatsioon võiksid muuta meie põllumajandust ning maaelu? Või kuidas küberturvalisus võiks mõjutada igapäevast leiva- ja piimatootmist? Podcast’i „Olukorrast digiriigis“ uus episood arutlebki põllumajandusettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise väljakutsete ning võimaluste üle. Külas on PRIA peadirektor Margus Noormaa.

Seekordne „Olukorrast digiriigis“ taskuhääling toob kuulajani rindeteated küberturvalisuse valdkonnast. Uute tehnoloogiate tormiline areng on tekitanud kogu maailmas kuuma olukorra. Kuidas end digiajastul kaitsta ja mida tehnoloogiat kasutades peaks silmas pidama? Küberturvalisuse teemadel räägivad ettevõtte CybExer Technologies operatsioonide juht Aare Reintam ja saatejuht Tanel Talve.

Nüüdisühiskonnas on üheks elementaarseks elutingimuseks stabiilne ja sujuv sideühenduvus, mis hõlmab peamiste komponentidena mobiilset levi ja internetiühendust. Kui Eesti linnades ja asulakeskustes on selles osas saavutatud võrdlemisi kõrge kvaliteet, siis teatud maapiirkondades vajab nende teenuste arendamine veel tööd. Seekordses saates võetakse luubi alla, kus maal hetkel selle tööga ollakse j...

Eesti on tuntud oma eduka ja innovaatilise e-riigi poolest, mille üheks alustalaks on elektrooniline identiteet (eID). Elektrooniline identiteet võimaldab igapäevaselt turvalist ja mugavat digitaalset tuvastamist, olles aluseks paljudele e-teenustele, mida me igapäevaselt kasutame. Aga mis täpselt teeb Eesti eID-süsteemi nii eriliseks ja millisest suunast puhuvad tuleviku tuuled?

Hiljuti Google’i poolt tellitud uuringust selgus, et generatiivse tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt võib kümne aasta pärast suurendada Eesti aastast sisemajanduse kogutoodangut 3 miljardi euro võrra. Kas selline plaan on reaalsuses teostatav ning milliseid samme tuleks selleks astuda, räägib seekordses episoodis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi andmete juht Ott Velsberg.

Ega ilmaasjata levi arusaam, et andmeid võib mõista kui tänapäeva ajastu kulda. Kuigi Eestis on selle arusaama valguses juba suuri tegusid tehtud, annab nii riigisektoril kui ka eraettevõtetel veel palju edasi areneda. Andmemajanduse olukorrast, väljakutsetest ja tulevikusammudest on seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ tulnud stuudiosse rääkima majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digi...

9. juunil valib Euroopa endale uue parlamendi. Eestis on võimalik oma hääl anda, juba 2005. aastast alates, ka elektrooniliselt. Selgitamaks, miks saab e-hääletamist usaldada, kui mitu kontrollkihti on süsteemil peal ja millal võiksime saada valida oma mobiiltelefonide kaudu, on stuudios RIA (Riigi Infosüsteemi Amet) valimiste valdkonna juht Alo Einla ja Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Reaalajamajandus on kui digitaalne ökosüsteem, kuhu kuuluvad muu hulgas innovatsioonid, nagu e-kviitungid, e-arved, andmepõhine aruandlus ja palju muud. Kuigi Eesti on hästi tuntud oma arenenud digiriigi poolest, on kohalikel ettevõtetel reaalajamajanduse vallas veel arenguruumi, leiavad seekordses saates külalised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonnast.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) on käsil suured arengud, kui sealsed teenused on kolimas automatiseerimisprogrammi Infra 3 peale. Kuna SMIT pakub infosüsteemide arendust ja haldust muu hulgas elupääste eest vastutavatele asutustele (PPA, Päästeamet ja Häirekeskus), on tegu olulise muutusega mitmes elutähtsas valdkonnas. Kas ja kuidas ka tavainimene seda muutust tajub,...

Viimasel ajal võib sageli tunduda, et erinevate veebisaitide kasutatavad „küpsised“ ja muud andmetega seotud nõusolekud on kohustuslikud, et üldse teatud teenust kasutada. Tuleb välja, et päris nii see siiski ei ole ja valvsalt kontrollitakse andmete töötlemist avaliku sektori asutustes. Teemat avavad seekordses saates Regiina Sepp ja Stina Avvo majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Digikeskkondades tegutsedes, tuntud suhtlusvõrgustikes suheldes ja ka riigiteenuseid tarbides anname reeglina vastavatele platvormidele ning asutustele õiguse meie andmeid töödelda. Sellise andmetöötluse valguses on viimasel ajal käibele tulnud uudsed terminid, nagu andmejälgija ja nõusolekuteenus. Mida need täpsemalt endast kujutavad, avab seekordses saates Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmevah...

Tuttav olukord, kus erinevate andmete riigile edastamiseks tuleb külastada erinevaid portaale ja suhelda mitme riigiasutusega, hakkab vaikselt minevikku jääma. Uueks lähenemiseks on targad sündmusteenused, mis liidavad mitu osateenust kokku üheks terviklikuks lahenduseks. Seekordses saates selgitavad sündmusteenusega seonduvat Kai Kallas Riigi Infosüsteemi Ametist ja Margarita Källo kultuuriminist...

Andmed on tänapäeval juurdunud meie argiellu, et pakkuda mitmeid kasulikke võimalusi, millest veel mõni aeg tagasi mõeldagi ei osanud. Selleks, et erinevad asutused meie andmetega hoolikalt ümber käiksid ja et sellest meile endile praktiline kasu sünniks, on arendatud välja mitmeid innovaatilisi tööriistu. Neid tutvustab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete taaskasu...

Palju kõneainet pälvinud küberkuritegevus on mingil moel jõudnud praeguseks ilmselt kõigi internetis toimetavate inimeste teadvusesse. Kes on aga nende kuritegude taga, milliseid riukalikke skeeme kasutatakse ja kuidas selliseid kuritegusid uuritakse? Sellest kõigest kõneleb seekordses saates keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Ago Ambur.

Erinevate valdkondade ja kogu ühiskonna arengu valguses on oluline, et edasi areneks ka meie keel. Kui hetkel tegelevad keele arenguga veel füüsilised inimesed, siis kas tulevikus läheb see töö üle masinatele? Nii seda kui ka mitmeid teisi keelega seotud küsimusi käsitletakse seekordses saates, kuhu teemat on tulnud avama Eesti Keele Instituudi keele- ja kõnetehnoloogia osakonna juhataja Kadri Var...

Selleks, et riigil oleks võimalik pakkuda kodanikele kvaliteetsemaid ja mugavamaid teenuseid, tuleb eelnevalt koguda vajalikke andmeid. Kuidas riigiasutused praegu andmeid koguvad ja milles seisneb andmete ühekordse küsimise põhimõte, avab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmehalduse projektijuht Kuldar Aas.

Eestis on viimasel ajal üha enam hakatud rääkima digiteemadel, aga kuidas on seis Euroopas? Kui palju pannakse praegu digimuutustele rõhku Euroopa Liidu üleselt, räägib seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna nõunik Mait Heidelberg.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel valminud veebikursuste platvorm Digiriigi Akadeemia on ainulaadne keskkond, mis pakub vajalikke digiriigiga seotud teadmisi ning oskusi e-õppe vormis. Platvormi esmane eesmärk on lahendada avalikus sektoris tõstatuvaid küsimusi, kuid vajalikku teavet ja praktilist kasu pakub see igale kodanikule. Täpsemalt tutvustavad platvormi seekordses saates...

Seekordses taskuhäälingu „Olukorrast digiriigis“ saates tuleb juttu lahendustest, mis aitavad ettevõtetel paremini konkurentsis püsida. Saadet juhib Tanel Talve ja külas on Edward Rebane – SEB Baltikumi digitaalse panganduse juht.

Tuleb välja, et tehisintellekt on olemas olnud juba aastakümneid. Digimaailma hoogsa arengu tulemusel on tänaseks järele jõudnud ka muu vajalik tehnoloogia selleks, et kasutada juba praegu ning planeerida ka tulevikuks nutikaid tehisarul põhinevaid lahendusi. Kuidas kavatseb Eesti selles valdkonnas ülejäänud maailmaga sammu pidada või ehk isegi juhtrolli astuda, räägib seekordses saates Kristel Kr...

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) hiljuti avaldatud küberturvalisuse aastaraamatust selgub, et kurjategijad said erinevate pettuste kaudu Eesti inimestelt eelmisel aastal kätte üle 8 miljoni euro. Lisaks on tõusnud rekordtasemele poliitilise taustaga rünnakud riigiasutuste suunas. Kuidas kaitseb avalik sektor end praegu küberrünnakute eest ning millele peaksid senisest enam tähelepanu juhtima kohalik...

Selleks, et muuta avalikud teenused kättesaadavamaks ja ühtsemaks, on riik võtnud olulise prioriteedina ette personaalse riigi visiooni arendamise. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigiteenuste juht Kaili Tamm selgitab seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ lähemalt, mida personaalne riik endast kujutab ning kuidas see inimeste elu mugavamaks hakkab muutma.

Eesti kui e-riigi maine on maailmas tugev, aga kohal püsides arengut ei toimu. Nüüd on tehisintellekti näol mängu tulnud uus tegur, mis annab soodsa võimaluse meie riigil teha järgmine tiigrihüpe. Miks on just praegu selleks õige hetk, selgitab avasaates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves.