Olukorrast digiriigis

Eesti digiriik, mida maailmas peetakse tihti eeskujuks, on viimasel ajal pidanud vastama valusatele küsimustele — kas meie andmetega ollakse liiga uljad ning kas usaldus riigi vastu mureneb? Seekordses saates võetakse luubi alla andmete töötlemise läbipaistvus, tehisintellekti kiire pealetung ning andmejälgija funktsioon, mille rakendamine peagi riigiasutustele kohustuslikuks muutub. Neid teemasid...

Digiligipääsetavus tähendab, et e-teenused peavad olema kasutatavad kõigile – sõltumata inimese erivajadustest, vanusest või tehnilisest oskusest. Teemast räägivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ekspert Hanna Rattasepp ning Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Alar Teras.

Aastatel 2025-2027 hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa Liidu uuest tehisintellekti (AI) määrusest tulenevad kohustused. Eelkõige kehtivad kohustused tehnoloogia arendajatele, kuid arvestatav hulk määruse sätteid kujutab endast reegleid ka tehisintellekti tavakasutamisele. Milliseid norme määrus endas sisaldab ja kuidas näeb välja õiguspärane AI väljatöötamine tulevikus, tutvustab seekordses saat...

Saatesarja „Olukorrast digiriigis“ uue hooaja esimeses osas tuleb juttu sellest, miks otsustati alanud aasta algusest viia digiteemad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist justiitsministeeriumi alla, kuidas muuta digiriigi haldamist kompaktsemaks ning kes hakkab uue digiriigi asekantslerina kogu valdkonda eest vedama. Stuudios jagab vastuseid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Eesti digiriigi edulugu on rahvusvaheliselt hästi teada. Muu hulgas on see teada ka Euroopa Liidus, mis tähendab, et meie staatus liidus on muutunud ja struktuurivahendite toetusi e-teenuste arendamiseks meile varasemas mahus enam ei eraldata. Seega tegeleb avalik sektor praegu alternatiivsete lahenduste otsimisega. Millised need lahendused olla võiksid, arutlevad seekordses saates digiarengu asek...

Kui tavaliselt töötavad välissaatkondades saadikud ja suursaadikud, siis Eesti riigil on olemas ka üks selline välisesindus, mis toimib ilma ühegi füüsilise isiku kohaloluta – andmesaatkond Luksemburgis. Mida see endast kujutab ja miks loodab riik, et seda kunagi päriselt kasutusse võtma ei pea, selgitab seekordses saates majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT arhitektuuri ja taristu nõunik...

Eestis kehtib juba 24 aastat üks seadus, millesarnast pikka aega teistes Euroopa riikides ei olnud ja mõnes riigis ei ole veel praegugi – avaliku teabe seadus. Informatsiooni laiapõhjalise digikeskkonda kolimisega tekib sageli küsimusi, millele see seadus peaks ühese vastuse andma, kuid ometi seda ei tee. Millised reeglid siis avalikule teabele kehtivad ning millised õigused sellise teabe saamisel...

14. novembril toimunud Telia Digital Hubi konverentsil jagati muu hulgas välja 2024. aasta parima IT-juhi auhind, mille pälvis Häirekeskuse IT-valdkonna juht Liisa Soosuu. Auhinnasaaja võttis koha sisse seekordses saates, et rääkida, kuidas ta selle ametialani jõudis ja millised arengud ootavad Häirekeskust lähiaastatel ees.

Uues „Olukorrast digiriigis“ episoodis arutletakse Keskkonnaagentuuri ja kosmosevaldkonna teemadel. Saatekülalisteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna kosmosevaldkonna juht Paul Liias ning Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Miks on taas oluline rääkida e-valimistest ja nende turvalisusest? Aga sellepärast, et äsja toimunud konverents keskendus taaskord põhjalikult valimiste võimalike riskide sisse vaatamisele. Stuudios räägivad leidudest Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni juht Dan Bogdanov ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna tootejuht Tõnis Lepik.

Seekordses „Olukorrast digiriigis“ episoodis kõneletakse digilahendusest, mis peaks nii transpordiettevõtete kui ka riigi elu lihtsamaks ja läbipaistvamaks muutma. Saatekülalisteks on kliimaministeeriumi digitranspordi valdkonna juht Enriko Laanemäe ning Digilogistika Keskuse tegevjuht ja asutaja Heiti Mering.

Tehisintellekt, tehistaip, AI või isegi kunstaru – see, et inimajaloo ühe kõige mõjukama tehnoloogilise revolutsiooni puhul on käibel erinevaid nimetusi, ei tähenda siiski, et tegu oleks ainiti hea lapsega, kel mitu nime. Tehisintellekti ohud ja riskid asetuvad olulisele kohale juba praegu ning võivad lähitulevikus muutuda suisa eksistentsiaalse tähtsusega teemaks. Seekordses saates võetakse luubi...

Riigi e-teenuste disain lähtub väga selgelt sellest põhimõttest, et korraga saaksid sellest kasu nii riik ise kui ka selle kodanik. Disainmõtlemise fookuseks ongi lähtumine tervikpildist, kus teenuse kasutegur on laiem kui vaid ühe asutuse, ühe inimese vajadused. Stuudios räägivad teemal Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kompetentsijuhid: UX-disaini suunal Heleene Kaljurand ja ärianalüüsi...

Kuigi arvukad noored lõpetajad üritavad tööturule siseneda, vaevab IT-sektorit talentide nappus. Uues episoodis arutlesid Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmete talituse juht Kristjan Lemmsalu, RIA praktikant Hanna Kätlin Ardel ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi projektijuht Triinu Lätt võimalike lahenduste üle.

Eesti digiriigi seisukohast märgiline e-residentsuse programm tähistab käesoleva aasta detsembris kümnenda tegevusaasta täitumist. Statistika kinnitab, et lisaks võimeka digiriigi mainekuvandi loomisele on programm riigile ka märkimisväärset rahalist kasu toonud. E-residentsuse programmi saavutustest, väljakutsetest ja tulevikusihtidest räägib seekordses saates e-residentsuse tegevjuht Liina Vahtr...

Üle-euroopalised digioskuste uuringud näitavad, et kuigi eestlaste elementaarsed digioskused ületavad Euroopa keskmist, jääme näiteks põhjanaabritele selles osas siiski selgelt alla. Kuidas riik panustab ja milliseid uuenduslikke programme ellu viib, et eestlaste digitaalne kirjaoskus jõudsalt areneks, tutvustab seekordses saates Karl Andreas Sprenk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Me elame andmepõhises maailmas, kus informatsiooni kättesaadavus ja selle õige rakendamine võivad olla otsustavaks nii riigi arengus kui ka ettevõtete edus. Kuid kuidas võiksid need andmed aidata meil teha paremaid otsuseid ja kas Eesti on valmis avaandmete täispotentsiaali kasutama? Teema üle arutlevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete nõunik Sofia Paes ja Riigi Infosüsteemi Amet...

Eesti Interneti Sihtasutuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Mare Vahtre ning jurist Helen Aaremäe-Saar selgitavad, kui suurt rolli omab isiklik domeen tänapäeva digimaailmas. Domeenid on endiselt vajalikud, rõhutavad saatekülalised, nii ettevõtetele kui ka eraisikutele.

Tõenäoliselt on keskmine internetikasutaja kuulnud mõistet „pilv“, kuid mida see mõiste tegelikult ikkagi tähendab? Mille poolest erinevad avalik ja riigipilv? Mida kujutavad endast pilveteenused ja milliseid funktsioone pakub Eesti Riigipilv oma 36 teenuse kaudu? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele vastavad seekordses saates Taavi Viilukas ja Siim Vene Riigi IT Keskusest.

Kui veel mõnda aega tagasi oli riigile oluliste valdkondade IKT-alusteenuste pakkumine iga vastutava ministeeriumi või selle IT-maja ülesanne, siis alates 2021. aasta lõpust see muutus. Loodi Riigi IT Keskus (RIT), mis võttis selle ülesande enda kanda ja mille jõudsalt kasvav klientide arv kõneleb asutuse vajalikkusest. Millega täpselt keskus tegeleb ja kuidas ollakse rahul nende tööga, avavad see...

IT-keeles tähistab sõna „kratt“ tehisintellektil põhinevat virtuaalset abilist, millega mõne ettevõtte kodulehe vestlusaknas ehk kohtunud oled. Krattidega on Eestil suured plaanid. Nendest räägib saates Allar Laaneleht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonnast, tutvustades uut arendust Bürokratt.

Uues „Olukorrast digiriigis“ episoodis tuleb juttu IT tööturust ja töötajate hoidmisest ning liikumisest nii avalikus kui ka erasektoris. Saatekülalisteks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digioskuste projektijuht Triinu Lätt ja Riigi IT Keskuse personaliosakonna juhataja Elina Orumaa.

Seekordne saade „Olukorrast digiriigis“ keskendub küberturvalisuse olulisusele ja olukorrale Eesti riigis. Saatekülalised on Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse keskuse analüüsija ja ennetusosakonna juhataja Märt Hiietamm ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna juhi asetäitja ning küberriskide halduse juht Irina Klementi.

Ütlus „Ära küsi, mida riik sinu heaks on teinud, vaid küsi, mida sina oled riigi heaks teinud“ passib seekordse saate sissejuhatuseks päris hästi, sest juttu tuleb riigi ja eraettevõtluse koostööst. Stuudios on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna juhataja Kristi Hunt.

Eesti.ee avati 2003. aastal. Esialgu suunati portaal kodanikele, et nad saaks kätte informatsiooni kõikide Eesti avaliku sektori ja riigiasutuste pakutavate teenuste kohta. Paar aastat hiljem hakati rohkem tähelepanu pöörama ettevõtjale ja 2022. aastal avati juba eraldi vaade, mis koondas ühte kohta kõik vajaliku just ettevõtja jaoks. Saates arutatakse, kuidas eesti.ee ettevõtjat aitab ja millisei...