Olukorrast digiriigis

Eesti digiriigi üheks alustalaks on juba aastakümneid olnud ID-kaart, mille uus põlvkond jõudis aasta lõpus avalikkusse ette. Mida uuenenud ID-kaart inimeste jaoks tegelikult tähendab ning kuhu liigub Eesti elektrooniline identiteet laiemalt, selgitavad seekordses saates Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi osakonna juht Anna Õuekallas ning Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi j...

Tänapäeva kübermaastik ei piirdu serveriruumidega, vaid hõlmab ka õhuruumi, kus „lendavad arvutid“ on muutnud nii riigikaitse kui ka turvalisuse tähendust. Justiits- ja digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas ja Ranteloni arendusdirektor Karl Taklaja arutlevad, mis meie peade kohal õieti toimub ja kuidas riik ning erasektor üheskoos sealset turvalisust paremini...

Riigi Infosüsteemi Ameti personaalriigi osakonna juht Kai Kallas selgitab seekordses saates, kuidas Eesti äpp liigub kahe suure eesmärgi poole: muuta isikusamasuse tõendamine argiselt sujuvaks ja tagada kriisiolukordades toimiv ohuteavituse kanal.

Eesti jäätmevaldkonnas tegutsevad inimesed nendivad, et kohaliku jäätmemajanduse viimase 10-15 aasta arenguid iseloomustab paigalseis. Nüüd proovitakse jäätmereformi abil kogu valdkond ühise tegevuskava kaudu liikuva saada ning ees ootab uue jäätmeinfosüsteemi Pistriku loomine. Neist teemadest kõnelevad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ lähemalt Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna p...

Selleks, et soodustada ettevõtlust, toetab riik mitmel viisil äritegevusega alustavaid ja selles valdkonnas juba tegutsevaid isikuid. Kõige hiljutisemaks sellekohaseks meetmeks on ettevõtte elujõulisuse indeksi loomine eesti.ee portaali. Mida see indeks endast kujutab ja kuidas ettevõtjad sellest kasu saavad, selgitavad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ lähemalt majandus- ja kommunikatsioo...

Küsimused, kuidas parandada kohalikul tasandil avalike teenuste kvaliteeti ja kuidas kasvatada peale kompetentseid IT-ala spetsialiste, on olulised kogu Eesti arengu vaates. Just nendest teemadest tuleb juttu seekordses saates, kus kommentaare jagavad hiljuti „Parima IT-juhi“ auhinna pälvinud Saue valla arendusosakonna juhataja Indrek Eensaar ning „Parima era- ja avaliku sektori IKT koostööprojekt...

Eesti teedevõrk on jõudmas arenguetappi, kus digitaalne lähenemine mõjutab üha enam projekteerimist, hooldust ja liiklusohutust. Saates tutvustavad neid muutusi Skepast ja Puhkimi BIM-meeskonna juht Eno Lints ning Transpordiameti planeerimise osakonna juhataja Mart Michelis. Mõlema töö põhineb üha rohkem andmetel ja targal taristul.

Terviseportaali tähtsust nii tavainimese kui ka arstide jaoks ei saa alahinnata, mistõttu on oluline, et platvorm pidevalt areneks. Sel eesmärgil on Tervisekassa välja arendamas uudset ravimiskeemi lahendust, mis muudab ravimite haldamise senisest täpsemaks ning kasutajasõbralikumaks. Täpsemalt tutvustavad nii ravimiskeemi projekti kui ka üldist terviseportaali hetkeolukorda seekordses saates Terv...

Selleks, et ettevõtjatele erinevate teenuste kasutamine ja kohustuste täitmine lihtsamaks muuta, on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loonud eesti.ee portaali juurde ettevõtja digivärava. Mida lahendus endas täpsemalt sisaldab ning mille poolest see võrreldes teiste avaliku sektori innovatsioonidega esile kerkib, selgitavad seekordses saates täpsemalt ettevõtja digivärava valdkonnajuht Tii...

Eesti digiriigi edulugu ei piirdu enam kodumaaga. Tänaseks on meie kogemused jõudnud nii Ukrainasse, Moldovasse kui ka Aafrikasse – ning sageli mitte pelgalt tehnoloogilise, vaid väärtuspõhise partnerlusena. Kuidas arengukoostöö kaudu aidatakse teistel riikidel üles ehitada toimivaid ja inimkeskseid e-riike, selgitab seekordses saates Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) tegevjuht K...

Eesti on võtnud sihi renoveerida aastaks 2050 vähemalt pool riigi korterelamufondist – ligikaudu 14 000 hoonet. Küsimus pole enam vaid kosmeetikas, vaid tulevikukindlas elukvaliteedis, energiatõhususes, ohutuses ja ka linnaruumi väärikuses. Niisiis on saate fookuses uut tüüpi elukeskkond, kus virtuaalne ja füüsiline saavad kokku. Sellest räägitakse seekordses saates „Olukorrast digiriigis“, kus kü...

Viimastel aastatel inimeste varaga seoses toime pandud küberkelmuse juhtumite põhjalt koorub välja statistika, mis annab tunnistust probleemi äärmiselt suurest ulatusest ja tekitatud kogukahju ulmelistest summadest. Kuidas selline olukord on saanud tekkida ja mismoodi saab kuritegelike skeemide vastu võidelda, selgitavad seekordses saates Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) tehnoloogiavaldkonna juht U...

Käesoleva aasta kohaliku omavalitsuse volikogu (KOV) valimised tähistavad 20 aasta täitumist e-hääletuse esmakordsest kasutamisest Eestis. Tehnoloogia on selle aja jooksul omajagu edasi arenenud ja viimaseks täienduseks on see, et eesootavatel valimistel saab esmakordselt e-hääletamise tuvastusvahendina kasutada ka Smart-ID-d. Ent millised on arengute kõrval ka elektroonilise hääletamise väljakuts...

Riigi sotsiaalvaldkonna töötajate üheks igapäevaseks töövahendiks on STAR - sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister. Juba rohkem kui kümme aastat tagasi loodud süsteem on osutunud tänuväärt abiliseks nii ametnikele kui abivajajatele, kuid arenguruumi selle juures siiski jagub. Seetõttu on hetkel käsil andmeregistri laiaulatuslik „renoveerimine“, millest on seekordses saates tulnud lähemalt rää...

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) siseselt on loodud disainisüsteem nimega TEDI, mille eesmärgiks on muuta riiklikud e-teenused sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas ühtsemaks, kasutajasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seega ei tähenda „disainisüsteem“ siin kontekstis pelgalt vaid kunstilise ja visuaalse poole arendamist, vaid ka väga mitmetasandilist tööd süsteemide tehnilise pooleg...

Noored veedavad küllaltki suure osa ajast digiseadmetes ekraanide taga, mistõttu kiputakse eeldama, et sellega kaasnevad neil automaatselt ka ulatuslikud digipädevused. Tegelikult ei pruugi see aga nii olla. Millisel tasemel on Eesti noorte digioskused tegelikult, kuidas seda hinnata ja millised on parimad viisid noortele digipädevuste õpetamiseks? Neile küsimustele on tulnud seekordses saates vas...

Töökindlad ja kõrgelt arenenud digisüsteemid- ja teenused ei ilmuta end ise lihtsalt ühel heal päeval meie ellu, vaid nende loomiseks on vaja teravat tehnilist taipu ning nende järjepidevaks toimimiseks tugevat selgroogu. Eesti digiriigis on selliseks „nähtamatuks selgrooks“ X-tee. Mis süsteemiga täpsemalt tegu on ning millised on X-tee funktsioonid, räägivad seekordses saates E-riigi Akadeemia di...

Kui veel kümme aastat tagasi arvutati Eestis liiklussagedusi paberipakkide ja kalkulaatoriga, siis täna käib suur osa Transpordiameti tööprotsessidest täielikult digitaalselt. Viimase uuendusena on kasutusele võetud pilootprojekt, mis võimaldab sõiduki esmaregistreerimise teha digitaalselt. Sellest ning mitmetest teistest asutuse tehnoloogiaalastest arengutest kõneleb seekordses saates Transpordia...

Eelmise aasta detsembris tuli Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) välja kauaoodatud Eesti äpiga, kus lisaks riiklike teenuste kasutamisele on tänaseks võimalik ka isikusamasust tuvastada. Millisel moel nutirakendus tavakodanikele veel kasuks tuleb ning miks otsustas Eesti Töötukassa ühena esimestest Eesti äpi enda klientide jaoks kasutusele võtta, selgitavad seekordses saates RIA personaalriigi osakonna...

Eestis elab endiselt ligi 120 000 majapidamist ilma korraliku internetiühenduseta ja suur osa neist hajaasustuses. Saates „Olukorrast digiriigis“ rääkisid justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning justiits- ja digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja Tõnu Nirk, kuidas uus, viies lairibaühenduste toetusmeede aitab seda olukorda muuta.

Eesti digiriigi kuvandit on aastate jooksul ehitatud visalt ja järjepidevalt, ent milline see välisriikidele tundub? Selle üle arutlevad digitaalse transformatsiooni nõunik Johanna-Kadri Kuusk, E-riigi Akadeemia koolitusjuht Annela Kiirats ning e-residentsuse rahvusvaheliste avalike suhete juht Katrin Vaga.

Avaliku sektori töötajad seisavad silmitsi ulatusliku muudatusega: Riigi IT Keskus (RIT) on läbi viimas ajaloo suurimat arvutitöökohateenuse reformi, mis puudutab kümneid tuhandeid ametnikke ja teenistujaid. Uus pilvepõhine süsteem ei tähenda ainult tehnilist uuendust, vaid seab fookusesse kasutajakesksuse, koostöö ja produktiivsuse. Kõigest sellest räägib seekordses saates „Olukorrast digiriigis“...

Ettevõtjana tegutsedes ei saa üle ega ümber erinevate oluliste tegevuste dokumenteerimisest ehk teisisõnu bürokraatiast. Ometi on igal asjal piir, mistõttu on riik alates käesolevast aastast hakanud jõudsalt tegelema bürokraatia vähendamisega. Milliseid konkreetseid samme selleks astutakse ja milles muutused ettevõtjate jaoks väljenduvad, selgitab seekordses saates majandus- ja kommunikatsioonimin...

Ehkki teatav osa inimestest ei pruugi seda teada, eksisteerib igal Eesti kodanikul oma riiklik postkast. Siiski erineb see funktsioonide poolest märgatavalt tavalisest meilirakendusest. Mis eesmärki riiklik postkast kannab ning millist kasu saavad sellest nii eraisikud kui ettevõtjad, selgitab seekordses saates Riigi Infosüsteemi Ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk.

Kui tänases ühiskonnas on jõudsalt kerkinud arvuliste ja statistiliste andmete väärtus, ei saa kuidagimoodi alahinnata ka keeleandmete tähtsust. Kuidas saavad erineva žanriga tekstide autorid, meediamajad ja ühiskond tervikuna keeleandmete väärindamisest kasu lõigata, selgitavad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ justiits- ja digiministeeriumi tulevikukindla andmemajanduse projektijuht Kaar...