Labor

Nobeli keemiaauhinna saavad tänavu liitiumaku loojad Stanley Whittingham, John Goodenough ja Akira Yoshino. Liitiumiga töötavad tänapäeval nii nutitelefonid ja sülearvutid kui ka elektriautod.

Mille eest annab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia tänavu välja Nobeli füüsika- ja meditsiiniauhinna?

Eesti on täis pisikesi järvi ja tillukesi tiike, mis on tegelikult palju tähtsamad, kui puhtalt pindlala järgi võiks arvata. Sama pädeb muidugi muudegi maade, näiteks Prantsusmaa kohta, kus paljusid elurikkaid tiike on põlisperekondades sajandeid põlvest põlve edasi pärandatud.

Kui pildistada väikese kaameraga väikesi asju kehvades valgusoludes, võib pildile jääda paras udukogu. Kui aga kaval arvutialgoritm mitme ülesvõtte info kokku paneb, võime saada pildi üllatavalt selgeks.

Kuidas tulevad Baltimaade pealinnad toime modernistlikus tuhinas rajatud suurte paneelelamurajoonidega, mis tegelikult on elukeskkonda mõnes mõttes lausa dehumaniseerinud?

Soomes Aalto Ülikooli juures tegutsev iduettevõte IQM on saanud investoritelt seemeraha senisest kiirema ja usaldusväärsema kvantarvuti ehitamiseks. Kuidas kvantbitid tõhusalt tööle saada, räägib ettevõtte üks esimesi töötajaid Johannes Heinsoo.

Kumb ohustab meid rohkem, kas glüfosaat põllul või asteroid taevas? Tänavuse Arvamusfestivali teadusalal oli üheks tähtsaks aruteluteemaks "Laastav või taastav põllumajandus?".

Eesti erakonnad, teadlased ja ettevõtjad sõlmisid mullu detsembris teadusleppe, mille järgi peab Eesti avalik teadustegevuse rahastus tõusma kolme aastaga ligi kaks korda, ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Vastus küsimusele "Kust sa tead?" kõlab eriti veenvalt, kui sisaldab viidet teadusuuringule. Aga küsime edasi: "Kust teadlane teab?" – ja meid võib tabada üllatus.

Universum paisub vaatluste järgi kiiremini kui teoreetiliste mudelite järgi peaks. Üks võimalus vastuolu kõrvaldada on kohendada gravitatsiooniteooriat. Aga kuidas?

Tuhanded inimesed käisid mais ja juuni algul mööda Eesti nurmi ja niite, otsisid nurmenukke, vaatasid nende õisi ja määrasid õie tüübi. Mis kasu on kampaaniast "Eesti otsib nurmenukke" teadusele ja meile kõigile, selgitavad Tsipe Aavik Tartu Ülikoolist ja Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist.

Teadus paistab riigiraha saavat vähem kui enne valimisi laialdaselt kokku lepitud. Arutame olukorda teadlasliikumise ühe eestvedaja Andi Hektoriga (pildil).

Maheviljeluses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid, kuid nüüd selgub, et maheviljeluse süsinikujalajälg on tavaviljeluse omast suurem. Uuringutulemusi ja nende tausta tutvustab Eesti Maaülikooli dotsent Evelin Loit.

Tolmeldajaid, peamiselt pisikesi putukaid, ähvardavad tänapäeval mitmed ohud. Kuidas tolmeldajatel läheb ja mida me saame teha, et ka koduaias rohkem mesilasi näha, räägib bioloog Virve Sõber.

Kuidas elab Eesti linnurahvas? Bioloog ja looduskaitsja Eerik Leibak annab ülevaate meie linnustiku liigirikkuse ja arvukuse muutustest.

Kuidas kauge galaktika must auk pildile saadi, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikateadlane Ivo Müürsepp.

Sel aastal saab pool sajandit päevast, mil esimene inimene astus Kuule. Meenutame, kuidas seni Kuul on käidud, ja uudistame, mis plaanid on inimkonnal Kuu ja muude taevakehadega edaspidi.