Labor

Eesti poolkasutatud turbaväljadelt paiskub atmosfääri hiigelkoguses kasvuhoonegaase. Targem oleks aga turbaga midagi kasulikku peale hakata. Turba väga mitmesuguseid kasutusviise – põllurammust ehitusmaterjalini – on uurinud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli keemik Jüri Liiv.

Euroopa Tuumauuringute Keskuse teadlased teatavad, et on avastanud veel ühe väikese erinevuse aine ja antiaine osakeste vahel, senimärkamata väikese kõrvalekalde täiuslikust vasandlikkusest.

Kui Robert Koch täna 137 aastat tagasi tuberkuloosibakteri avastas, saabus bakterioloogiale uus ajastu. Mikrobioloog Pirjo Spuul avab avastuse tausta ja räägib ka ravimresistentsete haigusvormide kahetsusväärsest levikust tänases Eestis.

Linna elama tulnud loomad leiavad eest keskkonna, kus saasteainete tase, toiduvalik ja isegi valge aja pikkus erinevad looduspärasest. Kuidas need tingimused lindude, kalade ja imetajate tervist mõjutavad ja kas tõstavad ka vähiriski, on uurinud Tuul Sepp Tartu Ülikoolist.

Miks on mõned liblikad suuremad, teised väiksemad? Entomoloog Toomas Tammaru on uurinud öise ja päevase lennuviisiga vaksiklaste suurusevahet ja avastanud: öised on suuremad, päevased väiksemad. Põhjus ei ole veel täpselt teada, kuid arutleda selle üle juba saame.

Mis on biomajandus ja mille poolest erineb rohe- ja mahemajandusest, selgitab Kaja Peterson Stockholmi Keskkonnainstituudist.

Teadusväitlus 2019 (esiosa)

Teadusväitlus 2019 (täispikk)

Kuidas on Austraalia, Prantsuse ja Briti jänesed saavutanud vastupanuvõime ohtliku müksoomiviiruse vastu, mida nende seas 1950. aastatel tahtlikult levitati?

Selleks, et välja nuhkida, milliseid saasteaineid keskkonnas leidub, võib tarvis minna nanomeetrise läbimõõduga õõnsa kõrvitsa kujulisi tünnikesi, mis muudavad värvust, kui neisse satub mõne otsitava aine kiraalne ehk käeline molekul. Niisugust keemilist nina aitab välja töötada Riina Aav Tallinna Tehnikaülikoolist (pildil).

Universum paisub kiirenevalt, kuid paisumise kiirendus paistab nüüd kahenevat. See tähendab, et mõistatuslikku tumedat energiat on maailmaruumis ajapikku vähemaks jäänud. Teadlased järeldavad seda kaugete kvasarite vaatlustest. Füüsik Andi Hektor seletab toimuvat.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia sai läinud aasta lõpus viis uut liiget. Saates ajame juttu neist kahega: infotehnoloogia-õigusteadlase Helen Eenmaa ja poliithuumori-folkloristi Anastasiya Astapovaga

Mõnikord saavad linnud inimeste seas väga hästi hakkama. Aed-karmiinleevikesed elavad Ameerikas Phoenixi linnas igal juhul paremini kui maal, oma traditsioonilises elupaigas. Linnalindude elust räägib loomaökoloog Tuul Sepp.

Kuidas ikkagi saavutada, et poliitilised otsused ja õigusloome tugineksid kindlalt teadusele ja teadmisele? Kuidas tagada, et valimiskampaanias välja käidud sõna saaks pärast valimisi ka teoks? Mida saavad siin teha teadlased? Arutame neid küsimusi õigusloomesotsioloogia doktori Aare Kasemetsaga.

Kosmiline lumememm.

Kosmiline lumememm.

Teadusaastast teevad kokkuvõtte psühholoog Jüri Allik, rakubioloog Toivo Maimets, ökoloog Aveliina Helm ja füüsik Andi Hektor 30. detsembril kell 17.05.

Maailma põlisrahvad on aastasadade vältel omandanud loodustarkusi, mida saaksime kasutada ka paremaks kliimamuutustega toimetulekuks. Sel kuul Poolas Katowices toimunud rahvusvahelisel kliimakonverentsil loodi uus põlisrahvaste töörühm.

Kas Keskerakonna idee kuulutada Eesti geenmuundatud põllukultuuride vabaks riigiks on õigustatud, arutleb Eesti Maaülikooli vanemteadur Evelin Loit (pildil).

Milleks on ellu kutsutud Eesti Teaduskoda, räägivad koja asutajad Andi Hektor ja Els Heinsalu (pildil).

Rahvusvaheline ränne on inimelu igipõline osa. Eesti-uuringute Tippkeskuse migratsiooni- ja diasporaauuringute töörühma liikmed ja lõppeval nädalal Tartus toimunud rahvusvahelise rändekonverentsi peakorraldajad Leena Kurvet-Käosaar (pildil vasakul) ja Triinu Ojamaa (paremal) vaatavad rändele ja rändeuuringuile humanitaarteadlaste vaatepunktist.

Eesti astronoomiakoolkonna rajaja Ernst Julius Öpiku 125. sünniaastapäeva järel meenutab kohtumisi kolleegiga Jaan Einasto.

Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti Ülikooli audoktor Karl Pajusalu, kes on põhjalikult uurinud liivi keelt ja lõunaeesti keele saari Lätis, räägib neist keeltest ja nende uurimisest. Lätis on hiljuti loodud liivi keele instituut, üks Seimi liige aga andis liivi keeles ametivande.

Seismoloogid suudavad peale päris maavärinate mõõta oma seadmetega mitmesuguseid muidki värinaid. Olgu tegu tuumakatsetuse või lauavirnavargusega - kui seismomeeter pahateoga kaasnenud värina registreerib, on süüdlasel oma teo kohta palju raskem valetada. Seismoloog Heidi Soosalu toob huvitavaid näiteid elust enesest.

Ahvena genoom.