Labor

Kuidas lõhedel kalakasvanduses läheb? Kas kõik kalad saavad piisavalt süüa? Ega ometi mõni neist läbi võrgurebendi avamerre lipsa? Küsimustele võib aidata vastuseid leida väike sõbralik allveerobot.

Füüsikutelt tuleb teateid, et nad on tõenäoliselt avastanud ammuotsitud eriskummalise osakese, Majorana fermioni, millest võib olla suurt kasu kvantarvutite töökindluse tõstmisel. Füüsik Andi Hektor annab selgitust, miks see kaheosaline kvaasiosake, iseenda antiosake tähelepanu väärib.

Koroonakriis nõuab uudsetele keerdküsimustele leidlikke lahendusi. Kuidas viia kokku teadlased, kes võiksid osata lahedusi leida, ja ametkonnad, kes keerdküsimustega rähklevad?

Kuidas teevad Eesti teadlased koroonaviiruse leviku mudelit? Miks on vaja Eestile oma mudelit, kui mujal on mudel juba tehtud?

Mida näitab koroonaviiruse leviku kohta matemaatika? Mudeldamise aluseid alates eksponentfunktsioonist kuni mastaabivabade võrgustike teooriani selgitab Tallinna Tehnikaülikooli füüsik Jaan Kalda.

Millist teaduslikku huvi pakub uus koroonaviirus? Kas teadlased oskasid ta tulekut aimata?

Salapärane tume aine võib koosneda üsna tavalistest osistest, mis on aga eriskummalisel viisil kokku pandud.

Milleks on lindudel saba kohal päranipunääre, mille nõret nad aeg-ajalt nokaga sulgedele kannavad?

Milleks koguda, säilitada ja uurida luid? Uue moodsa luuhoidla avamise puhul on saates luu-uurija, Tallinna Ülikooli arheozooloog Lembi Lõugas.

Kas linnas on loomadel õige sigimispartneri leidmine lihtsam või raskem, tähtsam või tühisem kui maal, tavalooduses?

Väga väikesi plastiosakesi, nanoplasti arvatakse tänapäeval rohkesti leiduvat vees, maas ja õhus. Mida teeb nanoplast väikestele elusolenditele?

Eesti ja meie naabermaad on maakera pika ajaloo jooksul triivinud pikki vahemaid, lõunapoolkeralt üle ekvaatori praegusesse paika. Paleontoloog Tõnu Meidla annab Baltica mandri ajaloost linnulennulise ülevaate.

Maavärina järel kuumenenud Islandi rohumaa pakub hea võimaluse teha järeldusi ka globaalse temperatuuritõusu mõju kohta ökosüsteemidele. Tartu Ülikooli maastikuökoloog Ivika Ostonen on Islandi rohumaade muutusi uurinud.

Talvetaevas Orioni tähtkujus uhkeldav punane ülihiidtäht Betelgeuse on viimastel nädalatel märgatavalt kirkust kaotanud. Kas valmistub ta tõesti supernoovana plahvatama?

Suur-konnakotkaste arvukus kahaneb kogu maailmas. Eestisse on neid jäänud veel mõni üksik. Euroopa suur-konnakotkaste pelgupaik on Valgevene, kus neid pesitseb veel üle saja paari.

Dendrokronoloog Alar Läänelaid (pildil) on mees, tänu kellele teame, et mereäärsest Kadriorust leitud ja nüüd Paksus Margareetas eksponeeritud keskaegse kaubalaeva ehituseks kasutatud puud kasvasid 13. sajandi lõpul praeguse Poola või Valgevene aladel.

Kui paneme päikesepaneeli natuke hõbeda-aatomeid, võime energiatootmise tõhusust tõsta. Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlane Marit Kauk-Kuusik (pildil) on koos kolleegidega asendanud fotoelektrilises pulbris vaske hõbedaga ja saanud päikesevalgusest nii ligi kolmandiku võrra rohkem elektrit.

Allikasoid on hea tunda, sest nad on haruldased, kuid liigirikkad. Triin Reitalu ongi uurinud Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal asuva Kanna allikasoo turvast ja saanud teada, kuidas on soo ajalugu alates tekkimisest umbes 9000 aastat tagasi kuni tänapäevani kulgenud.

Mis juhtus 425 miljonit aastat tagasi, et Siluri ajastu merede liigirikkus kõvasti kahanes?

Elutööauhinna pälvinud Ain Kallise ja teadusajakirjanduse sõbraks tunnistatud Laurits Leedjärvega teeme juttu elust ja teadusest.

Jaapani asteroidisond Hayabusa2 on asunud koduteele, lastiks asteroid Ryugu pinnasest võetud väärtuslikud proovid, mida uurides loodavad teadlased õppida Maa lähedasi asteroide paremini tundma. Tõnis Eenmäe annab ülevaate.

Kolm tuntud teadlast väidab, et kosmoloogiat võib olla tabanud kriis, sest nad on avastanud universumit täitvast taustkiirgusest märke, et maailmaruum on ümar ja suletud: kui hakkame ühes suunas minema, jõuame kunagi lähtekohta tagasi. Seni on aegruumi peetud tasaseks ja avatuks. Füüsik Andi Hektor selgitab tagamaid.

Soo seob süsinikku rohkem ja kauem kui mets. Kui temperatuur tõuseb, siis hakkavad Eesti sood veel paremini süsinikku siduma. Paraku meil soode suurt tähtsust ei teadvustata, leiab sooteadlane Edgar Karofeld.

Eesti karud on pääsenud pudelikaelast välja: nende arvukus on võrreldes sajanditaguse madalseisuga tublisti taastunud. Kuid äsja valminud geeniuuring näitab, et kõik ei ole nii ilus kui paistab: meie pruunkarude geneetiline mitmekesisus on endiselt väike, populatsioon killustunud ja läbikäimine muu maailma liigikaaslastega hõre. Uuringu üks tegijaid Urmas Saarma tutvustab tulemusi.