KODUTUNNE

Vanaema on noorele emale, tema perele suur tugi ja lastelaste turvaline pesa. Vanaema oskab lapsi juba paremini armastada, sest tal on oma kogemused emana juba saanud. Milline on vanaema roll ja elustiil tänases maailmas? Kas vanaemaks olla on rõõm või tuleb see naisele koos vanuse lisandumisega ja jätkuva tööl käimisega? Kas traditsiooniline arusaamine vanaemast on aegunud või on see ikkagi suur...

Nii palju on meil häid isasid ja üha rohkem ka noori isasid soovivad oma lastega koos olla. Kui peres pole isa, on nii pojal kui ka tütrel raskem suureks kasvada. Raske on ka emal, kui tal pole lastekasvatamisel tuge. Ometi räägib Taani psühholoog Jesper Juul sellest, et praeguses maailmas poisid oleksid nagu tüliks. Moekas ja klanitud ühiskond ei suuda välja kannatada poiste eluavaldusi, võitleva...

Emaarmastus on nii kallihinnaline väärtus, kuid eestlaste peredes siiski võiks olla seda palju rohkem olemas. Ainult Jumala armastus võib paranda need haavad, mida lapsepõlves ema armastuse puudus või lausa hülgamine on löönud. On peresid, kus suguvõsas on mitmes põlvkonnas armastuse puudus, sest olud on olnud karmid ja lastele pole jätkunud hellust. Meie aga võime oma peres selle mustri muuta, ku...

Milline on kodune stress ja mis tekitab lähedaste inimeste vahel pingeid? Kuivõrd tulevad oma lapsepõlvest pinged ka täiskasvanu ellu? Häid mõtteid jagab noor abielupaar oma koduste vääriti mõistmiste ja põrkumiste põhjuste kohta. Kuidas nad neid arusaamatusi lahendavad? Kindlasti on vaja rääkida omavahel. Andeks palumine teeb imet ja õhu puhtaks.

Esimeses osas hakkame rääkima kohe armastusest kodus. Oma mõtteid avaldavad peale meie ka pereisa ja väike tüdruk. Armastusel on palju tahke ja vahel on seda ka keeruline ära tunda. Aga ilma armastuseta on raske elada ja ennast peres turvaliselt tunda. Tulge kuulama!

Tsitaate James Dobsoni raamatust "Armastuse pikk meel". Kas armastus peaks olema alandlik või vaimus tugev? Kuidas peaks reageerima, kui abikaasa petab? Järeleandmatu armastuse sisu on vastastikkuse austuse piiri hoidmine. Kui üksteist ei austata, siis ka väiksed arusaamatused soodustavad plahvatust. Teist haavava ja alandava käitumise alla neelamine lõhub suhteid ning hävitab teise inimese enesea...

Halvad või vägivaldsed suhted kodus on vaimne võitlus. See on kahepoolne protsess ja ka naine võib olla verbaalselt vägivaldne. Enamasti on siis ka kommunikatsioon puudulik või üksteisega ei räägita. Kodusel võitlusväljal võivad austus ja teisest inimesest lugupidamine olla kadunud. Väikeste solvangutega sillutatakse tee suurtele arusaamatustele. Kuidas leida väljapääs ja mida teha, et hakata leid...

Miks naistel on nii raske mõista, et nende kodus on vägivalda? Miks naine ei tunne seda vägivalda ära? Millised on valearvamused või müüdid vägivalla tekke kohta? Millised inimesed võivad olla vägivaldsed ja millised on sellise käitumise põhjused? Miks eluharjumus või häbi ei lase perele abi otsida? Elatakse edasi, kuigi ka lapsed kannatavad selles peres. Sellest räägimegi selles osas...

Millistes kodudes kasvavad meie lapsed? Kui palju on seal hoolivust, avatust ja armastust? Kui palju ilmset ja kui palju varjatud vägivalda? Kui vanemate elu on täis stressi ja pinget, siis tunnevad seda ka lapsed. Üksteisega suhtlemises võib olla tahtmatut või harjumuspärast julmust, mida tihti on õpitud juba oma vanematelt . Kahjuks on Eestis kodudes suhted keerulised. Kui lapsed kasvavad niisug...

Räägime laste vajadustest ja tunnetest, mis võivad soodustada depressiooni teket. Mis on laste depressiooni põhjused ja kuidas vanemad saavad ennetada laste negatiivseid tundeid? Mida peaks peab õpetaja märkama laste puhul, et aidata ennetada laste vaimse tervise muresid?

Depressioonist saab rääkida mitut moodi. Selles saates räägivad kristlastest psühholoogid depressiooni põhjustest, tunnustest ja abist. Depressioon on haigus ja vajab ravi. Inimesel võib olla raske enda depressiooni ära tunda. Siis saavad lähedased märgata ja aidata. Peale meeleolu languse, seletamatu kurbuse või väsimuse võib depressioon tuua kaasa ka agressiivset käitumist nii teiste kui ka enda...

Keeruline on olla oma lastele parimad vanemad. Armastus, üksteise mõistmine ja laste suunamine õigele teele võib ebaõnnestuda kasvõi seetõttu, et meil endil on olnud raske lapsepõlv. Kõik lapsed pole kodude peeglid. Kõik käbid ei kuku oma kändude lähedale. Lapsepõlve haavadest on võimalik paraneda, kui me sellega ise tegeleme ja abi otsime. Siis saame olla ka paremad vanemad oma lastele. Ja parema...

Tugevaks armastatud lapsed vajavad selleks vanemate tingimusteta armastust. Alati pole kerge leida õiget tooni lapsega rääkimiseks või probleemide lahendamiseks. Eriti keeruline on murdeealisi toetada neid kasvamise teekonnal. Tänases vestluses räägivad hingehoidja Mari Vahermägi ja psühholoog Tiia Lister oma kogemustest perede nõustamisel.

Inimene on keeruline ja eriline elusolend. Kõik on tähtis - nii keha, hing ja vaim. Igal inimesel on suur intellektuaalne, sotsiaalne ja vaimne väärtus. Eriti oluline meile kõigile väikeses Eestis! Räägime erinevatest vajadustest, ka unevajadustest, toitumisest, koolikeskkonnast, kooliheaolust, turvalisusest. Millised suhtumised ja ootused on lapsevanematel koolile? Kuidas nad toetavad kooli? Mida...

Viha on eestlase elus keeruline emotsioon. Paljud on vihased ja kurjad, oskamata ise põhjust leida. Ka koolis on palju stressi, millest tuleb viha, kui õpetajad ei oska seda ennetada. Viha näitab piiride rikkumist, halba suhtumist või vägivalda. Neid märke peaks õpetaja oskama ära tunda ja viha ohjata. Mõtleme ja räägime, mida teha, et negatiivsust oleks vähem.

Kool ja õppimine on igapäevane elu nii õpetajale kui ka õpilasele. Elu võiks olla rõõmus, huvitav ja õnnelik. Vahel räägitakse, et õppimine on täita kohustust ja pingutada. Kas koolis on erinevad emotsioonid üldse lubatud? Millised võiksid olla õpetaja emotsioonid, et temal ka oleks koolis hea olla? Sellest räägimegi selles podcastis.

Miks eestlasel on raske naeratada? Kuidas koolis meeldivalt suhelda? Kuidas õpetaja võiks õpilastega oma kommunikatsiooni parandada? Sellest räägimegi.

Koolirõõm aitab õppida ja teeb koolitee kergemaks. Pingutus annab rõõmu sportlasele. Kunstnikule värvid ja looming. Sõbrad ja head suhted loovad meeldiva tunde. Õpetaja on koolirõõmu looja klassis, kui ta ise on rõõmus.

Eneseväärikus kujuneb igal lapsel juba varakult, kui temasse suhtumine on positiivne ja heakskiidetud. Täiskasvanud inimesena või õpetajana töötades on tal siis olemas oma eneseväärikus ja enesekindlus. Kuidas kujuneb ja väljendub inimese eneseväärikus? Millised keerulised olukorrad võivad olla sel teemal koolis, sellest räägimegi.

Kõik meie lapsed on väga väärtuslikud ja erilised, kes vajavad armastust, hoolimist ja mõistmist. Õpetajatel, aga ka lapsevanematel, on paljudel põhjustel raske kuulata, arvestada, õpetada ja toetada just erilisi lapsi. Kaasav haridus on probleemiks eriti õpetajatöös. Tahame jagada teiega oma koolinõustamise tähelepanekuid ja isiklikke kogemusi. Loodame, et neist on abi ja mõtteainet!

Kooli ja lapsevanemate koostöö on keeruline. Vastastikused ootused on kõrged ja üksteisest arusaamine võib olla raske. Õpetajad on enamasti õpetamise tööks ettevalmistatud, aga lapsevanemad mitte. Lapsevanemaks olemine on suur väljakutse paljudele ja kooliga on siis raske suhelda. Eriti siis, kui on halvad mälestused oma kooliajast. Milline on vanema roll lapse kasvamise ajal? Kuidas ületada raske...

Õpilased võiksid olla õpetajale teejuhiks igas tunnis, et õpetaja saaks arvestada nende soove ja õpihuvi õpiteekonnal. Samas, kui õpetaja ei ole ise motiveeritud ja vaimustuses oma aine õpetamisest, siis pole lootust, et õpilased tahaksid õppida. Aitaks tagasiside küsimine õpilastelt. Siis saaks luua sobiva õpikeskkonna ja õpilastel tekiks vastutus oma õppimise eest. Tänase kooli tavaline tund tih...

Õpetaja on koolis kõige tähtsam võtmeisik, klassis õpikeskkonna kujundaja. Ta on inimesena oma käitumise ja suhtlemisega vaimse keskkonna looja ka õpilasele. Õpetaja ainsana täiskasvanuna klassis, võiks suuta analüüsida õpilaste õpimotivatsiooni ja nendele õppimiseks sobiva keskkonna olemasolu. Aga kuna õpetaja töötab üksinda, siis pole tal vajalikku tagasisidet, et ta enda suhtlemise viisi näeks...

Miks vajab kool peeglit väljast? Miks on oluline kõrvaltvaataja pilguga uurida kooli nii välise kuvandi, ühiskondliku mõju kui ka näiteks sisemise koolikliima vaatenurgast? Loomulikult on koolisisene eneseanalüüs iseenesest mõistetav ja paljud koolid teevad seda pidevalt. Küsitakse enamasti kitsast tagasisidet õpilastelt, vahel ka lapsevanematelt. Ometi on kooli kui organisatsiooni arenguks vaja k...

Kelle asi on see, mis toimub koolis? Kes on seotud sellega ja vastutav? Kuivõrd on kooli tegevustesse kaasatud lapsevanemad, kooli teised töötajad ja kogukond laiemas mõttes? On mitmeid koole, kus on harjutud sellega, et tund on püha ja klassis toimuv pole avatud võõrastele. Ja on koole, kus lapsevanemate, külaliste või lihtsalt teiste kolleegide kohalolu ja vaatlus on mitte ainult loomulik, vaid...