KODUTUNNE

Kui aastasadu on koolis õppimise eesmärgiks olnud eelkõige teadmised, siis tänases ühiskonnas ja muutunud maailmas ei suuda keegi teadmiste omandamise jooksus rajal püsida. Laste võimalused näha maailma kasvõi oma perega koos rännuteedel või erinevate meediakanalite kaudu on ületanud kõik piirid. See paneb kooliinimesi mõtlema, mis on selles muutunud maailmas kooli koht, mõte ja eesmärk. Kas õpeta...

Väga aktuaalseid jõulujutte aastast 2016! Jumala ja inimese armastusest, lähedusest, kingitustest, elust ja ajast, usaldusest ja turvalisusest, toetusest ja koosoldud ajast ka koolis. Kauneid jõule kõigile kuulajatele! :)

Kokkuvõtlik osa õpikeskkondade juttudest, mis jõuab meie taskuhäälingu alguse, "Sõbraliku õppe" 1. osani, millega alustasime seda teekonda. Kool on koht, kus nii õpilased kui ka õpetajad peaksid kasvama ja arenema, nagu seda saavad teha taimed hea aedniku käe all. Rõõmus ja vaimselt toetav keskkond on koht, kus hoolitakse inimesest, tema elust ja ajast, annetest ja soovidest, tänastest muredest ja...

Ükski pere ei tahaks lubada oma last käia koolis, kus koolistressi on nii palju, et see kahjustab nende lapse tervist. Kahjuks koolid selliseid uuringuid oma õpikeskkonnast enamasti ei tee. Hommikused kõhuvalud, õhtused peavalud, soovimatus üldse kooli minna on vaid mõned stressiilmingud, mille all võivad kannatada pärast koolipäeva nii õpilased kui ka õpetajad. Millised on ebatervisliku koolikesk...

Õpetaja töökoormus ja õpilase õppimise koormus kodus, päevas kontrolltööde arv ja nende hindamise alused. Noore võimalused õppida tegema tööd juba kooliajal. Erivajadustega laste toetamise Põhikooli ja Gümnaasiumi Seadusega ette nähtud kohustused koolile. "Mitte ükski laps ei tohiks jääda maha!" Kas see on koolielus olemasolev inimlik kirjutamata seadus? Kas meie koolis enamasti üldse toimivad sea...

Millist õpikeskkonda on vaja huvitavaks õppimiseks? Kuivõrd klassis traditsiooniliselt olemasolev ruumikujundus, psühholoogiline avatus ja vaimne vabadus võimaldavad isikupäraselt õppele läheneda? Kui õpilased saavad õppida õues, muuseumis või ettevõttes, kas see teeb nende õppimisrõõmu suuremaks ja tulemused paremaks? Sellest räägimegi täna.

Tundlik teema koolis on eetiline käitumine, õigused ja kohustused, õiglus ja üksteisega arvestamine. Milline on tänane kool ja kuivõrd on seal kõigil osapooltel võimalus sõna sekka öelda nii, et seda ka arvestatakse? Kas õpetaja kutse-eetika aitab lahendada olukordi õiglaselt ka õpilaste jaoks? Sellest täna räägimegi.

Igal koolil on oma vaimsus ja koolikultuur. Oma eriline atmosfäär on mõisakoolidel ja vanadel koolimajadel, kus on lapsi õpetatud aastasadu. Mis või kes on koolis vaimsuse loojateks? Kas traditsioonid, erilised inimesed või kultuuri väärtustavad õppeained? Miks mõned koolid on olnud Eestis kultuurikandjateks aastakümneid? Lapsevanemad valivad oma lastele just need koolid, kui soovivad, et nende la...

Psühholoogiline õpikeskkond klassis sisaldab paljusid tahke. See on seotud nii igaühe aktiivsuse, positiivse või negatiivse meeleolu, motivatsiooni, vaimse tervise olukorra, emotsionaalse seisundi, aga eelkõige valmisolekuga suhelda, koostööd teha ning õppida. Kõik see käib nii õpilaste kui ka õpetaja kohta. Arutleme, millise psühholoogilise keskkonna peaks õpetaja looma, et kõigil oleks meeldiv j...

Kui koolis on head suhted õpetajate ja õpilaste vahel, siis on selles koolis kõigil meeldiv olla. Ka kolleegide omavaheline toetus, juhtkonna ja õpetajate meeldiv koostöö, hoolekogu ja lapsevanemate kaasamine koolielu paremaks muutmiseks on hea sotsiaalse keskkonna ilmingud. Tarvitseb vaid ühel "tõrvatilgal" suhteid rikkuda, kui hakkab sotsiaalne keskkond muutuma üha "mürgisemaks", kiusamine saab...

Selleks, et õppimine õnnestuks ja koos oleks meeldiv olla koolis, on oluline õpetajal ja juhtkonnal märgata erinevaid õpikeskkondi. Nii füüsiline, sotsiaalne, psühholoogiline, tehnoloogiline, vaimne, eetiline, tervist mõjutav ja veel teised õpikeskkondade kihistused mõjutavad alati. Küsimus on vaid, kas positiivselt või kahjustavalt. Võtame need kihistused siis ükshaaval selles seerias ette.

Helge ja positiivne meeleolu klassis annab õppimiseks energiat, lisab pingutusteks jõudu ning innustab üksteist toetama. Kui õpetaja avastab, et murelikkust, pahurust, ülemäärast tõsidust on üleliia, saab ta alati teha nalja, rääkida mõne toreda loo või lasta õpilastel veidi naerda. See puhastab õhku, annab lõõgastust ja puhkust ning aitab edasi õppida rõõmsa innukusega.

Laps ei õpi koolis ainult erinevaid aineid ja ei lahenda õppeülesandeid. Tähtsama eluks vajaliku omandab ta omavahelistes suhetes ja õpetaja eeskuju järgides. Mida õpetab kool inimeseks olemisest ja elus hästi toime tulemisest? Sellest räägimegi.

Kuivõrd mõistetakse koolis hariduse aluseks olevat maailmapilti, - vaadet ja ajastute kontrolli läbinud põhialuseid? Kuivõrd on Eesti tänane vaimne eliit mõjutamas meie tulevikupõlvkondade haridust? Millised on iga aine õppe põhialused ja raudvara? Kas õpetaja peab selle ise välja mõtlema oma aine jaoks või võiks see ka tema jaoks selgelt olemas olla ?

Milliseid tööoskusi peaks kool kujundama, et noor inimene peale kooli lõpetamist tahaks jätkata edasi õppimist või tuleks toime enda valitud tööga? Milliseid muutusi toob nende oskuste osas tulevik?

Igapäevane koolielu kõigile koolis võiks ja peaks olema meeldiv. Tingimusteta sõbralikkus loob aluse headele suhetele ka õpetaja ja laste vahel, siis saab ka rõõmuga õppida ja vältida arusaamatusi. Mis on sõbralikkuse läte ja kuidas seda hoida pingelises koolipäevas? Räägime sellest lähemalt!