Keelesaade

Maret Nukke: " Eestlastele on jaapani keelt tunduvalt lihtsam õpetada kui teistele eurooplastele." Samas soovitab Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor eestlastel käed jaapanlastega suheldes enda ligi hoida, sest energilised käeviiped võivad jaapanlasele anda vale signaali. Juttu on teises saates jaapanlaste viisakuskeelest.

Jaapanlaste viisakat kummardust teame hästi, aga kas viisakus väljendub ainult jaapanlase kehakeeles või saab viisakust rõhutada ka keeleliste väljendite valikuga, kas jaapanlased sinatavad või teietavad, kas jaapanlased räägivad ka rumalasti?

Reet Kasik: "Riik lihtsalt ei tule toime, kui teda igapäevaselt toimimas hoidvad inimesed ei valda korrektset kirjakeelt või ei hooli sellest." Keelesaatelised Reet Kasik ja Piret Kriivan arutavad eesti keele murestikku.

Kirjaviiside vahetusest Eestimaal, korrapäratust, vanast ja uuest kirjaviisist; sellest, mis on vanadest kirjaviisidest alles meie kirjapruugis ja mida selle vanaga peale hakata, räägib saates ajaloolane ja genealoog Fred Puss. Saame teada ka, kas kirillitsa on kuidagi meie nimede kirjutamist kuidagi mõjutanud.

Eduard Ahrensi grammatika uue tema loodud kirjaviisiga ilmus 175 aastat tagasi. Kirjaviiside vahetusest ja sellest, kuidas suhtuda korrapäratu ja vana kirjaviisi järelmõjudesse meie ees- ja perekonnanimedes räägib genealoog Fred Puss (fotol).

Kadrina keskkooli õpilane Krislin Mägi (vasakul): „Vikerraadio hoiab eesti keelt ja toetab selle arengut ”. Koeru keskkooli õpilane Triin Aasa: „Ma arvan, et eesti keelt on vaja kaitsta inglise keele, lohakuse ja lõpuks hääbumise eest!”

Tänapäeva eesti keeles on sõnal taevas kaks peamist tähendust: ruumiline asukohatähendus ja (mõtteline) jumala(te) asupaiga tähendus. Kust on pärit sõnad taevas ja jumal, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ann Veismann.

Eestikeelset veebipõhist teatmeteost Vikipeedia saavad kõik, kellel on tahtmist, arendada ja täiendada. Teises tunnis kuuleme, kuidas Priit Ennet kirjutab artikli teadussaate „Labor” kohta. Juhendavad vikipedistid Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Saatest saab ka häid nõuaandeid ja näpunäiteid mitmeks erinevaks juhtumiks ja arutleme ka selle üle, mida teha, kui vikimaailmas reegleid rikutakse....

Eestikeelne veebipõhine entsüklopeedia Vikipeedia on paljude jaoks juba igapäevane abivahend. Veebientsüklopeedia on siiski veel poolik ja vajab täiendamist. Vikipeediat saavad kõik aidata edasi arendada. Kuidas kirjutada vikipeediasse artiklit ja kuidas Vikipeedias toimetada ja käituda, räägivad vikitunnis Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Õpilased on Priit Ennet ja Piret Kriivan. Saate autor...

Miks me naerame, mis on nali, mis on huumor? Saates on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste. Kas nali on naljaasi või tuleb naljasse ja naljategemisse täie tõsidusega suhtuda? Miks naljad ja huumor aja jooksul muutuvad ja mis on teistmoodi tänapäeva naljategemise juures. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 1. aprillil kell 15.05.

2017. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“. Žürii: „Kogumiku autor, Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud ja Emakeele Seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik Eesti kultuuriloos. Ehkki hariduselt ja ametilt loomaarstiteadlane ja -õppejõud, on ta viimastel kümnenditel olnud silmapaistev eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja kee...

Kas eestlastel on huvi õppida soome keelt, kas soome keelt on Eestis võimalik õppida nii palju, kui soovijaid on, ja kas Eesti ühiskonnal on vaja soome keele oskajaid? Kas Eesti riigil on olemas võõrkeelepoliitika ja missugune koht on selles poliitikas soome keelel? Saates on õpetajad Karola Velberg ja Piret Meresma Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatusest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulae 18....

Tartu Ülikooli kirjandusteadlane Mart Velsker „ Eesti kirjandusloos on kaks suuremat puhangut, kui on kirjutatud luuletusi keelest. Esimene on 19. sajandi teine pool ja natuke ka 20 sajandi algus ja teine puhang on laiemalt viimased 50 aastast, kui on keeleteemat peegeldatud.” Kui ärakmisajal on rahvusliku külje rõhutamine, siis nüüd on Mart Velskri sõnul tähtsam tunne, et keel ongi luule tuum ja...

Maa, ema, isa ja keel on iidvanad sõnad. Millal hakati rääkima maakeelest, emakeelest ja millal eesti keelest, sellest räägib Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Läheneva emakeelepäeva eel räägime Kristjan Jaak Petersonist, kes küsis „kas siis selle maa keel laulutuules ei või igavikku omale otsida” ja Johann Voldemar Jannsenist, kes Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus es...

Birute Klaas-Lang: „Leedu keelet loetakse vanimaks praegu kõneldavaks indoeuroopa keeleks ja seetõttu on ka arusaadav, miks leedu keelehooldajad soovivad seda vana ja unikaalset keelt alles hoida!" Eesti-leedu segaperest pärit Birute Klaas-Lang kirjeldab saates leedu keele erinevusi eesti keelega võrreldes ja räägib Leedu keelepoliitikast ja sellest, mida leedulased ise oma keelest arvavad. Saate...

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," räägib saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut (fotol). Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida. Saates on juttu nii uuest Eesti keelevaldkonna arengukavast kui ka varasem...

Kas eesti keeles rääkimine on põnev tegevus, nagu pusle kokkupanemine? EKI juhtivteadur Kristiina Ross (fotol) arvab, et veel põnevam, sest kui eesti keeles paned ühe „tüki” juurde, siis kõik „tükid” muudavad üksteist. Saate ajendiks on eesti kirjanduse tõlkija, kirgliku sõnasõbra Jean-Pierre Minaudier´ raamat „Grammatika ülistus”, milles on palju põnevat ka eesti keele kohta. Saate autor on Piret...

Kas keeleseadus vajaks muutmist või kohendamist? Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, kuidas teised õigusaktid või riigis tehtavad reformid, nagu näiteks haldusreform, mõjutavad keeleseaduse täitmist. Mis puudutab probleeme ärinimedega, siis pole Ilmar Tomuski sõnul olnud põhimõttelisi vaidlusi venekeelsete väikeettevõtjatega, kes keelduksid eestikeelse teabe väljapanemisest....

Uue keelekava eesmärk on kindlustada, et „Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli.” Haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner kinnitab: "See eesmärk on ka riigi ees, et Eesti riik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt.”Saates on jutt "Eesti Keelevaldkonna Arengukavast 2018- 2027", mis peab asendama eelmise "Eesti keele...

„Elame monoloogide ja muljeavaldamise ajastul, ” arvavad Vikerraadio keelesäutsujad.„Kus on sõnum, miks on seda vaja nii pikalt keerutades selgitada,” küsib Priit Kruus ja vastab Riina Eentalu: „Seda ei ole tahetud sulle öelda, sellepärast see pikk narratiiv seal ümber. Kui ei ole selgelt välja öeldud, siis ei ole seda tahetud teha!” Riina ja Priit (fotol ka saate helirezissöör Vivika Ludvig) jaga...

Šotimaa keeltest kogu nende keerulise minevikuga räägib Eesti Instituudi koolitusjuht Lea Kreinin. Kui paljusid keeli Šotimaal kõneldakse, kui paljud neid keeli kõnelevad, mille poolest keeled üksteisest erinevad, missugustes keeltes õpitakse praegu kooliski ja kuidas need keeled kõlavad? Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. jaanuaril kell 15.05.

Viru luuletaja Suokass on üks vähestest, kes on uurinud viru murret. Suokass: „Nied kohalikud kieled on kordi ja kordi rikkalikuma sõnavara ja rohkemate väl´lendusviisidega kui üks normieritud kiel on. Miks peaks võtma võerkieltest tobedaid või kohmakaid tuorlaenusi, kui meil on võtta oma kieltest sõnu, mida aktiivselt tarvitatasse või mida enam ei tarvitata” Saates räägib Suokass oma emakeele tul...

Turu Ülikooli eestlannast soome keele professor Annekatrin Kaivapalu räägib oma tööst, soome keelest. Juttu on soomlaste keele- ja kõnekultuurist, eesti ja soome keeleteadlaste koostööst ja sellestki, kust on pärit või kes mõtles välja väga levinud tervitussõna ”moi”. Ja sellest ka, kas tõesti saab soomlane sõnaga „nonii” rääkida ära suurema osa oma juttudest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake...

Kuusalus avati sellel suvel mälestusmärk tänapäevase eesti keele ortograafia loojale Eduard Ahrensile (fotol). Ahrensi teeneid oskas hinnata juba nende kaasajal Soome keelemees Elias Lönnrot. Elias Lönnroti Eestis käigust 1844. aastal, tema kohtumistest Eestis ja tema külaskäigu mõjust eesti keele arengule räägib soome keeleteadlane ja Eesti Emakeele Seltsi välisliige Hannu Remes (alumisel pildil)...

„Tinniat, tinniat, tintinnabulum...” Nii kõlab ühe tuntud jõululaulu refrään ladina keeles. Ladinakeelsest popmuusikast, kaasaegsest kirjandusest ja akadeemilisest elust räägib Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi (pildil).Aga me saame teada ka, kui vanad on ladinakeelsed väljendid Carpe diem, o tempora o mores, sic transit gloria mundi, homo soveticus ja ku...