Keelesaade

Wiedemanni keeleauhinna laureaat Krista Kerge: "Kui ei ole eestikeelset kõrgharidust, siis ei ole eestikeelset moodsat teadmist, kui ei ole moodsat eestikeelset teadmist, siis me ei saa anda välja moodsaid üldhariduskooli õpikuid. Kui haridus ei ole moodne, siis ei tasu eestikeelses koolis käia ja vanemad saadavad siis lapsed mujale õppima."

Kadakasakslasteks oleme nimetanud eestlasi, kes üritasid käituda ja rääkida kõrgemat seisust ehk sakslasi jäljendades, saksa keelt eesti keelele eelistades.

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi uus keeleportaal, kuhu koondatakse kogu keeleinfo: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted, sõnamängud.

Soome luuletaja Eino Leino kirjutas Eestist luuletusi ja kasutas oma luuletustes isegi eesti sõnu.

Eino Leino päeval 6. juulil heisatakse Soomes alati riigilipud ning tähistatakse luule ja südasuve päeva.

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpetajad ja õpilased kutsuvad kõiki inimesi sotsiaalmeedias eesti keeles kirjutama ja rääkima iga päev õhinaga eesti keeles, sest see on nende sõnul äge!

Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag (fotol): "Kui varem tuli selleks, et eesti keele keskkonda sattuda, Eestisse tulla, siis nüüd ei ole see enam nii, löö Skype lahti ja räägi. Eesti keel on üleilmne keel."

Kas ligund on linad, mis leost välja võttes halvasti haisevad, või inimene, kes öösel alla teeb? Ja mida arvab sellest sõnast Anton Hansen Tammsaare?

Eesti keele aasta on ametlikult avatud. Avakonverentsil Teaduste Akadeemias vaadati tagasi sajale riigikeele aastale. Kõlama jäi mõte, et rohkem kui kunagi varem on eesti keele tulevik meie kõigi endi kätes.

Kas keelevaistu puudumisega saab õigustada võõrkeele oskamatust? Sellele küsimusele vastab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejuht Tuuli Oder. On teisi küsimusi veel: kas üksi keelevaistust piisab võõrkeele omandamiseks? Kas emakeele jaoks peab ka olema keelevaistu?

Indrek Reimand: "Võib uskuda, et valimiste tulemused, võitnud koalitsiooni keelepoliitika mõjutab kindlasti keelepoliitika põhialuseid." Eelmisel aastal pikendati kehtinud eesti keele arengukava, haridus- ja teadusministeeriumile on tehtud ülesandeks koostada Eesti keelepoliitika põhialused, mis peaksid Riigikokku jõudma suvel.

TÜ lektor Marju Lepajõe ütles Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil, et "Eestil on vaja jõuda algupärasuseni."

Keeletadlane Jüri Viikberg: " Ants Viires on rahvateadust pidanud silmas kõige laiemas mõttes, ta ei ole ranget vahet teinud etnograafial, folkloristikal, ajalool ja oma kogumistöödega leidis ta ainelise kultuuri ja leksikaaleid seoseid ning kirjeldas keeleandmete põhjal ainelist kultuuri."

Runneldame - see tähendab loeme ja kuulame Hando Runneli luulet.

1. detsembril 100 aastat tagasi võtsid eestlased ülikooli Saksa okupatsioonivõimudelt üle. Esimene haridusminister Peeter Põld astus küll vabatahtlikuna Vabadussõtta, kuid kutsuti kiiresti tagasi ette valmistama eestikeelse ülikooli käivitamist.

Eesti Keele Instituut esitles konverentsil uut "Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018" ja 1918. aasta "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud veebiväljaannet.

Luuletaja ja tõlkija Guntars Godinš: "Kalevipoeg ei ole mingi suur kangelane, tema on seiklusmees. Kalevipoeg on loomulik. See on eestlaste mõtlemisviis."

Folklorist Kristi Salve (fotol Tartu stuudios): "Lätlase lemmikroog on muidugi teine lätlane, mitte eestlane!"

"Lätlased kodustavad meie kohanimesid täpselt samuti, nagu meie nende omi," kinnitab keeleteadlane Lembit Vaba. Lätlastel ei ole kõiki meie täishäälikuid ja läti keeles olevad grammatilised sood nõuavad seda, et kõik kohanimed tuleb vormistada, kas nais- või meessooslistena.

Ajakirjanduse uurija Roosmarii Kurvits: "Esimene maailmasõda pani Eestis aluse uudisajakirjandusele." Saates on juttu sellest, kui kiiresti ja mil moel said eestlased teada Franz Ferdinandi tapmisest.

Vikerraadios oli juba seitsmendat korda keelevõistlus TUUM, kus žürii antud tekstist tuli üles leida selle tuum ja teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte. Nüüd on aeg käes teada saada, kuidas võistlus lõppes. Zürii esimees Tiit Hennoste kuulutab saates välja võitjad.

Missugused on masintõlke puudused ja missugused voorused ja neurotõlke puudused ja voorused? Mida tõlgib masin valesti ja mida tõlgib inimene valesti?

"Palun rääkige eesti keeles!" - see on üleskutse inimestelt, kes õpivad eesti keelt ja soovivad seda rääkida. Selleks on ajakirjanik Natalja Kitami eestvedamisel algatatud samanimeline ettevõtmine, millega saavad kõik soovijad ühineda.

Säuts ja tviit, prügipimedus, kaugvõti, klikiaeg, taskusaade - väike valik sõnadest, millest saates jutt on.

Autonduse oskussõnavarast, kuidas rääkida autondusest selges ja ilusas eesti keeles ja mis roll on selles ajakirjanikel. Autosõnastikust, mis on veerand sajandiga paberilt veebi jõudnud. Võrguväljaannet uuendatakse pidevalt.