Keelehääling

Hooaja viimases saates uurime, kui suur on tõenäosus, et keelemudel – näiteks ChatGPT – edastab kasutajale propagandistlikku valeinfot. Kuidas erinevad tulemused eesti- ja venekeelses vestluses? Kui lihtne on mudelit propagandale õhutada? Neile teemadele heidavad valgust EKI tehisaru hindamise programmijuht Krister Kruusmaa ja Propastopi kaasasutaja Andres Lember . Propagandakindlus on üks valdkon...

Inimene on sotsiaalne olend: kui ühe keeleruumi uks on suletud, siis suhtleb ja hangib ta infot teises keeleruumis. Seetõttu ei tunne ta end enamasti ka kohaliku kogukonna osana. Mõnel äärmuslikul juhul võib muu keele- ja infokeskkond seada ohtu riigi julgeoleku. Ent ühtviisi ohtlik on seegi, kui hägusad on riigi enda sõnumid kodanikule, seda eriti kriisiolukorras. Seekordse saate keskmes on keele...

Piibli järgi sai keelerikkus alguse Paabeli tornist. Inimesedtahtsid ehitada torni taevasse ja et plaan nurjata, segas Jumal suhtluse tõkestamiseks ära nende keeled. Ajapikku on „Paabeli torn“, „Paabeli segadus“ ja teisedki Piibli algupära väljendid niivõrd kinnistunud, et on leidnud metafoorina koha üldkeeles. Esimest korda ligi 60 aasta jooksul seisavad Eesti tõlkijad ja vaimulikud silmitsi mitt...

Kui kohalikus kohvikus on „piimakohv“ igati mõistetav tellimus, siis Itaalias võib selline soov segadust külvata. Kohvieksperte nii üldine sõnavara ei rahulda – tahab see klient siis cappuccino ’t , caffè latte ’t, latte macchiato ’t või hoopis marocchino ’t? Kui vale kohv annab kerge põntsu maitsemeelele ja vahest ka rahakotile, siis meditsiinis või sõjanduses võib täpne termin olla lausa elu hin...

Eestlased on kodumaalt välja rännanud nii omatahtsi kui ka sunniviisil. Mõnel juhul on rände tulemusena tekkinud keelesaared – omaette väikesed eesti ühiskonnad. Seejuures võib keelesaartel kuulda sellist eesti keelt, mida Eestimaa pinnalt ei leiagi. Selles „Keelehäälingu“ saates räägivad Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Jüri Viikberg ja Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson oma...

ÕS 2025 on ilmunud! Seekordses saates on külas ÕS-i töörühma juht Margit Langemets ja koostaja Maire Raadik . Räägime sellest, mida ÕS-ist leiab, mida mitte ja milline õigupoolest üks ÕS-i sõna on. Samuti puudutab vestlus keele ja sellega käsikäes ÕS-i muutumist ajas. Näiteks: kas keegi oskaks tänapäeval öelda, kes või mis on 1918. aasta ÕS-is leidunud raisuline ?Saatejuht on Sandra Saar (ERR). To...

Kirjandustunnis kuuldud "päike, sinitaeva silm" oli ilmselt nii mõnegi jaoks esimene teadvustatud näide metafoorist. Ent metafoorid peituvad ka kõige igapäevasemas keeles, isegi kui me ise endale sellest aru ei anna.  Seekordses saates arutleme EKI juhtivteaduri Ene Vainiku ja Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse kaasprofessori Ann Veismanniga, milliste metafooridega räägitakse ühiskonnas olul...

Sotsiaalmeedia on pungil armsaid loomi, vaimukaid naljameistreid ja tuhandeid näpunäiteid, kuidas õigesti elada või klaari näonahka saavutada. Kõige selle keskel soovivad lehekerija tähelepanu püüda aga ka harivad postitused ja videod. "Keelehäälingu" 30. osas arutame, kui hästi on Eestis selline sisu üles leitud. Külas on keeleteemalise somekanali Kõnetoru looja Marja Vaba ning Videoõps...

Neljanda hooaja avasaates jagavad kogemusi inimesed, kelle jaoks "eestikeelsele õppele üleminek" on enam kui sõnakõlks meedias või rida mõnes dokumendis. Saates kuuleme vahetuid muljeid üleminekust kooli ja koolitajate vaatest. Juttu tuleb sellest, kuidas on kohanenud nii õpetajad, õpilased kui ka lapsevanemad ning mil moel neid kõige paremini toetada. Näiteks arutatakse selle üle, miks...

1. septembril algab Arvi Tavasti teine ametiaeg Eesti Keele Instituudi juhina. Milliseks kujunes tema esimene ametiaeg? Milliseid õppimiskohti see pakkus? Missugused ettevõtmised ootavad ees? Ja mis mees see Tavast ise üldse on?  Hooaja viimases „Keelehäälingu“ saates teeb tagasivalitud juht avameelse kokkuvõtte senistest kogemustest, jagab mõtteid EKI tulevikuplaanidest ja avab ka isiklikumaid ta...

Kuigi sõna "düsleksia" on kõigile tuttav, ei pruugi paljud meist teada, kui levinud nähe see tegelikult on. Koolis on igas klassis hinnanguliselt viis või kuus last, kes vajavad lugemisel või kirjutamisel lisatuge. Seekordses saates käsitleme nii spetsialisti kui ka lugemisraskusega inimese enda pilgu läbi seda, milles düsleksia väljendub. Kas igal düslektikul lendavad ikka lugedes tähed...

Kuigi juttude järgi olla üks Tartu härrasmees juba möödunud sajandi 20ndatel loonud masina, mis tõlgib, siis üldiselt jäävad Eesti keeletehnoloogia algusajad mõnekümne aasta taha. Nüüdseks on meil olemas päris, mitte ainult arvatav tõlkemasin, suudame muuta emakeelset kõnet tekstiks ja vastupidi. Kuidas on keeletehnoloogilised lahendused, mis veel mõnda aega tagasi tundusid kuuluvat vaid ulmekirja...

Kui Tartu Ülikool sai enam kui 100 aastat tagasi eestikeelseks rahvusülikooliks, siis seisis ees suur keeleline tööpõld – tuli leida viisid, kuidas kõigist erialadest eesti keeles rääkida ning seda teadmist oma keeles edasi anda. Ent ka tänapäeval ei saa eestikeelset teadust ja kõrgharidust pidada enesestmõistetavaks. Kuidas hoida eesti keelt tippteaduse keelena? Ja kes on Eesti teadlaste töö siht...

Kas keeletoimetaja paneb vaid komasid? Seekordses saates räägime toimetajatöö tegelikust sisust – sellest, kuidas valmivad ladusad, selged ja tabavad tekstid. Arutleme, milline on keeletoimetaja igapäev veebiuudiste toimetuses ja reklaamiagentuuris. Samuti teeme juttu toimetaja rollist eri tüüpi tekstide juures, näiteks luules. Külas on ERR-i keeletoimetaja-korrektor Ester Põldma ning reklaamiagen...

2025. aasta on eesti raamatu aasta, millega tähistame 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest raamatust. Aga kas see esimene raamat oli ikka üleni eesti keeles – ja mis andmeid meil selle olemasolu kohta üldse on? Seekordses saates viivad meid giididena läbi eesti kirjasõna sajandite EKI juhtivteadur Kristiina Ross ja Tartu Ülikooli eesti keele kaasprofessor Külli Habicht. Uurime, millised oli...

Kõik need, kes pole nüüdseks kuulnud tehisintellektist ja ChatGPT-st, on ilmselt paar viimast aastat olnud tõsisel meediapaastul. Seekordses saates keskendumegi tehisarule, täpsemalt selle keelelisele sopile ehk suurtele keelemudelitele nagu ChatGPT. Arutleme, kuidas seesugused mudelid nii hästi eesti keelt oskavad ja kas peaksime ka Eestis päris enda suure keelemudeli looma. Samuti tuleb juttu te...

Kui enamik meist õppis lugema karu- või kukeaabitsast, siis tänapäeva lapsed saavad peale aabitsa omandada teadmisi ka nutikate õppevahendite abil. Nendest digi-abimeestest seekordses saates räägimegi. Kindlasti on neid, kelles laste ja digiseadmete kombineerimine umbusku tekitab. Saates aga arutleme hoopis selle üle, milliseid lisavõimalusi nutiseadmed pakuvad. Juttu tuleb lastele mõeldud digimän...

Seekordses „Keelehäälingus“ lähme tagasi juurte juurde ja suuname pilgud hõimurahvastele. Mis teeb hõimlasest hõimlase ja keda võib eestlane keele alusel oma lähimaks sugulaseks pidada? Teeme ajarännaku tuhandete aastate taha ja arutame, kuidas ühised juured sugulaskeeltes väljenduvad. Mõtestame ka rahvuse tähendust ning puudutame katsumusi, millega meie sugulaskeeled ja nende uurijad silmitsi sei...

„Õpetaja“, „juht“, „helitehnik“ ja „lapsevanem“ – mis soost inimesi neid sõnu lugedes ette kujutasid? „Keelehäälingu“ uue hooaja avasaates räägime sellest, kuidas sugu keeles väljendub ning millised stereotüüpsed mõtteviisid seonduvad ka näiliselt neutraalsete sõnadega. Muu hulgas tuleb juttu spordist ja vanemlusest – nii nendega seonduvast sõnavarast kui ka laiemast kontekstist. Külas on Tartu Ül...

Mis häält sina viimati tegid, kui oma kallimat kallistasid? Või kas oled mõelnud, kas kasutad sõnu „jah“ ja „mhmh“ ikka täpselt samamoodi? Seekordses saates räägime, milline tähendus on suulises suhtluses kõigel sellel, mida me enamasti isegi tähele ei pane. Taskuhäälingus on külas Linköpingi Ülikooli professor Leelo Keevallik ja Tartu Ülikooli nooremteadur Piret Upser . Piret räägib suhtlusproble...

Kui hiidlane ja seto omal ajal kokku said, siis tõenäoliselt ei saanud nad üksteisest aru, sest nende räägitavad keeled olid nii erinevad. Seekordses saates räägimegi Eesti murretest ja nende eripäradest. Vaatame ka seda, millistest keeltest on eesti keelde jõudnud näiteks sõnad „köök“ ja „plika“, ning uurime, kas ka eesti keelest on kuhugi sõnu laenatud. Saates on külas Eesti Keele Instituudi van...

Kes meist poleks kunagi õppinud, et ütlema peab „pärast kella kuut“, mitte „peale kella kuut“. Ent kui emakeelne kõneleja peab siiski loomulikuks öelda „peale kella kuut“, siis kas saame öelda, et ta ei räägi oma emakeelt õigesti? Selle küsimuse üle arutas aastal 2009 ka Emakeele Seltsi keeletoimkond ja leidis, et kirjakeeleski peaks pidama sobivaks varianti „peale kella kuut“. Seekordses saates r...

Aasta esimestel kuudel on eesti viipekeel olnud tähelepanu keskmes rohkem kui korra: arendama hakati viipekeelerobotit, kõigi südamed võitis särava Jegori tõlge Eesti euroloost ja 1. märtsil tähistati eesti viipekeele päeva. Seekord räägimegi eesti viipekeelest, viipekeeletõlgi tööst ja nende teemadega seonduvatest keerukohtadest. Teeme selgeks ka selle, kuidas erineb eesti viipekeel nii eesti kee...

Ikka ja jälle tuntakse muret selle pärast, et noored eestlased kasutavad liiga palju inglise keelt. Seekordsed külalised oskavad öelda, kuidas, millal ja kui palju eesti noored emakeelt inglise keelega põimivad. Kui suurt mõju see võõrkeel meie noortele avaldanud on – kas tegelikult on põhjust muretseda? Ja kas vanemate põlvkondade keelekasutus on ikka täielikult inglise mõjust vaba? Saates paotav...

Kas sina oled kunagi EKI-st keelenõu küsinud? Taskuhäälingu 13. saates uurime, mis teemadega keelenõuandjate poole enim pöördutakse ja millal on nõuandetelefon kõige punasem. Põgusalt vaatame ka e-etteütluse telgitagustesse.   Ühlasi tuleb juttu keelenõu tulevikust: kas ja mil määral saaks keelenõu anda robot? Heidame pilgu ka keelenõustajate rahvusvahelisele koostööle, mille eesmärk on jagada kog...