Keelehääling

Teinekord tundub, et iga raadiost kõlav lugu kannab eelmisega sama sõnumit ning lüürika on tervikus tagaplaanile jäänud. Sel korral on saates külas aga kaks noort muusikut, kes seavad loomingus sisukad eestikeelsed sõnad kui mitte esikohale, siis pjedestaalile igatahes: muusik Eik ja ansambli Lonitseera eestvedaja Kaisa Kuslapuu . Eik ja Kaisa – kel mõlemal ilmus äsja ka album – jagavad mõtteid, m...

Sel korral keskendume Keeleameti tööväljale ja ühes sellega muidugi ka keeleoskuse teemadele. On siis Keeleamet tõepoolest kuri keelepolitsei? Uurime, milliseid kaebusi Keeleametile esitatakse ja kuidas amet neile reageerib – juttu tuleb nii õpetajatest, teenindajatest kui ka taksojuhtidest. Millistest suunistest on Eesti muukeelsele elanikkonnale päriselt kasu? Mida peaks riik tegema, et asjad ol...

Seekord räägime, kuidas õpetada – nii muu emakeelega lastele eesti keelt kui ka eestikeelsetele lastele muud keelt. Ühtlasi tuleb jutuks mullu avatud Vabaduse Kool, kus õpivad Ukraina sõjapõgenike lapsed. Arutleme, millised on keeleõpetaja töö võtmekohad. Kuidas kõige paremini õpilasi kaasata ja neile olemas olla? Kust ise abi ja tuge leida? Saates on külas Tallinna Ühisgümnaasiumi inglise keele õ...

Uus hooaeg! Tarkusekuu puhul kutsusime külla kaks noort, kellest said hiljuti keeleteaduse doktorid. Kas ämmal võivad olla rohud, 𝙠𝙚𝙡𝙡𝙚𝙜𝙖  ta kopsu parandab? Selle küsimuse vastust teab EKI leksikograaf-nooremteadur 𝗛𝗮𝗻𝗻𝗮 𝗣𝗼𝗼𝗸 . Hanna teenis doktorikraadi Tartu Ülikoolist ja uuris asesõnade varieerumist eesti murretes. Meie teine külaline aga oskab öelda seda, mis meid naerma paneb. Kas naerame am...

Hooaja viimases „Keelehäälingus“ räägime tunnetest. Stereotüübi järgi on eestlased kinnised inimesed, kes oma hingeelust kergekäeliselt ei räägi ja kiidusõnu ei pillu. Kuid on see ikka nii? Milliseid tundesõnu eestlane tunneb ja kuidas kaaslast tunnustab? Sellest räägib saate esimeses pooles EKI vanemteadur ja raamatu „Eesti tunded. Sõnaportreed“ autor Ene Vainik . Saate teises pooles tuleb jutuks...

Sel korral on teemaks sõnavara. Saate esimeses pooles võetakse jutuks see, kuidas mõjuvad lapse keelearengule kasvukeskkond ning vanemate sõnavara ja haridus. Mida teha, et lapsest kujuneks rikkaliku sõnavaraga inimene? Kas on üldse võimalik, et üks inimene teab kõiki eesti keele sõnu? Arutlevad TLÜ doktor ja lastekeele uurija Andra Kütt ning EKI direktor Arvi Tavast . Teine plokk on pühendatud se...

Pea igaüks meist tunneb vähemalt ühte Jüri Tamme või Kati Saart. Aga kui palju on neid, kes teavad inimest perenimega Puutükk või Tuhakott? Saate esimeses pooles on külas EKI leksikograaf-nooremteadur Fred Puss ja Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas . Teemaks tulevad nii ees- kui ka perenimed. Kuidas ja milliseid perenimesid eestlastele pandi? Kas Elon Muski lapse...

Kui juturobot ChatGPT võib valmis sepistada eestikeelse anekdoodi või luuletuse, siis mida kõike me keeletehnoloogia toel veel teha saaksime? Nendest võimalustest seekord räägimegi. Saate esimeses pooles arutame koos EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juhi Kadri Varega , kuidas keeletehnoloogia aitab meil juba praegu siinsamas Eestis elu paremaks ja lihtsamaks muuta. Saate teises pooles on kü...

Seekordses „Keelehäälingus“ keskendume tänapäevastele sõnastikele ja emakeeleõppele. Kuidas üks sõna sõnastikku jõuab ja mis päeval kasutatakse Sõnaveebi enim? Teemaks tuleb ka järgmine ÕS: kuidas see erineb eelmisest ja kuidas passib kokku Sõnaveebiga? Vestlevad EKI juhtivleksikograaf Margit Langemets ja tootejuht Marja Vaba . Teine osa on pühendatud emakeeleõppele. Kas noorus ikka on hukas, nagu...

Kolmandas episoodis võtame vaatluse alla avaliku ruumi keelekasutuse: meedia- ja turundusmaailma. Saate esimeses pooles vahetavad mõtteid ajakirjanikud Greete Lehepuu ja Martin Laine . Kas ajakirjanik on tekste kirjutades protokollija, kirjanik, tõlkija või hoopis advokaat? Kuidas peaks kajastama tundlikke teemasid nagu sõda ja millised sõnad või metafoorid võivad ajakirjaniku kohtupinki saata? Sa...

„Asutus avaldab kahetsust käesoleva asjade käigu üle, kuid antud juhul puudus asutusel muu valik, kuivõrd asutusel on vaja tagada lepinguga tellitud tööde nõuetekohast jätkuvat teostamist piiratud ajaressursi sees …“ – kui kaugele Sina jõudsid, enne kui silme eest hakkas kirjuks minema? Kuidas saaks seda mõtet selgemini väljendada? Seekord räägimegi selgest keelest. Saate esimeses plokis on teemak...

Kes meist ei teaks vanasõna „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“. Teadlased on seisukohal, et ka teist keelt on kõige lihtsam omandada lapsena. Tänases saates vestleme aga inimestega, kes on eesti keele selgeks õppinud „Juhanitena“ – täiskasvanueas. Külas on lauljatar Tanja Mihhailova-Saar , kes tundis vajadust eesti keel selgeks saada kõrgkooli minnes, ja Tartu Ülikooli doktorant Imar Koutchouka...